← Eesti

1-17-1315/181

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. aprill 2021 1-17-1315 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm Juri Hohlovi (isikukood 36110012219) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
  2. aprilli
  3. a määrus Kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuur Juri Hohlov RESOLUTSIOON
  4. Jätta Viru Maakohtu
  5. aprilli
  6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  7. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid Juri Hohlovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32,40 (kolmkümmend kaks eurot ja nelikümmend senti), sealhulgas käibemaks 5,40 eurot.
  8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Juri Hohlovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 32,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Juri Hohlov tunnistati süüdi Viru Maakohtu
  10. aprilli 2017 otsusega KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Viru Maakohtu
  11. novembri 2017 otsusega mõisteti J. Hohlov süüdi KarS § 184 lg 2 pde 1, 2 järgi. Viru Maakohtu
  12. mai 2018 määrusega liideti karistused üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning liitkaristuseks mõisteti J. Hohlovile 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti
  13. september
  16. märtsil 2021 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid J. Hohlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur vabastamist ei toeta.
  17. Maakohtu
  18. aprilli
  19. a määrusega jäeti J. Hohlov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
  20. J. Hohlovi käitumises vangistuses on palju positiivset ja vabastamist toetavat. Nimelt riigikeele kursustel osalemine ja töötamine. Need oskused toetavad edaspidist toimetulekut. Läbitud on ka erinevad sotsiaalprogrammid, viidud läbi probleemidest ja riskidest tulenevaid nõustamisi ja vestlusi. Vabanemisel on J. Hohlovil elu- ja töökoht ning esialgseks toimetulekuks piisavalt raha. Kohus väärtustas sedagi, et J. Hohlov soovib vabanemise korral jätkata sõltuvusprobleemi lahendamisega programmis Sütik. J. Hohlovil puuduvad distsiplinaarkaristused.
  21. J. Hohlovi ennetähtaegse vabastamise vastu räägivad aga kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik ja tema varasem elukäik. 5.1 J. Hohlov kannab karistust eriliigiliste, s.o isikuvastase ja narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Narkokuriteo pani ta toime grupis ja korduvalt, käideldes märkimisväärses koguses narkootilist ainet. Ka teadmine kriminaalmenetluse läbiviimisest, ei takistanud J. Hohlovil panna toime uut kuritegu. J. Hohlovi on korduvalt karistatud vangistusega. Eeltoodust järeldub, et J. Hohlov ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, vaid üha uuesti uusi kuritegusid toime pannud. Kirjeldatud käitumismuster viitab ohuprognoosile, et J. Hohlov võib vabanemisel naasta ebaseadusliku ja teiste isikute turvatunnet ohtu seadva tegevuse juurde. 5.2 Iseloomustuse kohaselt viis J. Hohlovi kuritegude toimepanemiseni tegutsemine hetkeemotsiooni ajel. Kuritegude soodusteguriks on alkoholi ja narkootikumide tarbimine. Süüdimõistvast kohtuotsusest nähtuvalt ilmnes hetkeemotsioonide ajendil käitumine konfliktide vägivaldses kasutamises, sh täiesti võõra isiku suhtes. Ka see viitab isiku ühiskonnaohtlikkusele. Isikuvastase ründe pani J. Hohlov toime noaga, viibides avalikus ruumis. Terariista kaasaskandmine avalikus ruumis iseloomustab isiku käitumist. J. Hohlov on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, mis evivad kaalu isiku mõttemaailma muutmisel. Kursustel omandatu väljendub selles, et J. Hohlovil puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega hästi kontrollitud keskkonnas on J. Hohlov end seaduskuulekalt ülal pidanud ja emotsioone kontrollinud. Küll aga võib J. Hohlov iseloomustust arvestades kõhkluse tekkimisel eesmärgi ja enesekindluse kaotada. J. Hohlovi sõnul olid tal teadmised vajalikest sotsiaalsetest oskustest olemas juba enne programmi ja ta oskab viha taltsutada. Kohus järeldas sellest, et vaatamata teadmistele, millist käitumist ühiskond temalt ootab, on J. Hohlov oma käitumise tõttu sattunud vanglasse. 5.3 J. Hohlov ei ole viimastel aastatel alkoholi ja narkootikume tarvitanud. See on ka range järelevalve tingimustes välistatud. J. Hohlovi väitel välistab alkoholi tarvitamise tema tervislik seisund. Kohtu arvates ei ole aga J. Hohlovil teadmist, kuidas ta vabanedes käitub ning millistest ajenditest võib tekkida alkoholi ja/või narkootikumide tarvitamise ahvatlus. Kuigi J. Hohlovi sõnul on tal mõlemast loobumiseks motivatsioon, pidas kohus alkoholi ja narkootikume siiski uue kuriteo toimepanemise ohtu suurendavaks riskifaktoriks.
  22. J. Hohlovil on väidetavalt elukoht n-ö perekonna korteris XXX. Korter seisab tühjana. Kohtule esitatud andmetest aga ei nähtu, et korteri omanik oleks nõus J. Hohlovi elamaasumisega sinna. Selgusetuks jääb seegi, kuidas J. Hohlov korterisse saab, sest omanik A.H. viibib Rootsis/Šveitsis. Seoses Covid-19 liikumispiirangutega on isikute vaba liikumine piiratud või raskendatud. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et J. Hohlov saaks elama asuda 2

(5)väidetud kohta. J. Hohlovi registrijärgne elukoht on XXX. Kinnipeetava enda sõnul korter enam talle ei kuulu, vaid selle omanikuks on Sillamäe linn. Seega puudub garantii, et J. Hohlov saaks elama asuda registrijärgsesse elukohta. Samas on J. Hohlovil garanteeritult võimalik elada Kohtla-Järve linna ühiselamus, kuhu minekut süüdlane ise ei poolda. J. Hohlovil oleks omaette tuba. Samas aga möönis kohus sedagi, et ühiselamu elanike seas võib olla mitteõiguskuulekaid isikuid. Kokkupuude mitteõiguskuulekate isikutega suurendab uute kuritegude riski. J. Hohlovil puudub lähisuhtevõrgustik, kelle poole raskuste tekkimisel pöörduda. J. Hohlovil on küll poeg, kellega ta suhtleb telefoni teel korra kuus, ent poeg ei ela Eestis.
  1. Karistuse kandmise ajal on J. Hohlov täitnud töökohustusi ning kogunud raha vabanemisfondi. See võimaldab esialgse toimetuleku. Tal on ka garanteeritud töökoht. Samas aga võivad vabanemisjärgset toimetulekut mõjutada võlad, mida on enam kui 5600 euro ulatuses. Oodatav sissetulek ei pruugi kõiki väljaminekuid katta.
  2. J. Hohlovi puhul on ohtlikkust ja riski täheldatud enamikus hinnatavates kategooriates, sh on tema mõtlemises ja hoiakutes jooni, mida võib täheldada retsidiivsuse ohutegurina. J. Hohlovil on järelejäänud karistusajal võimalik omandada täiendavaid teadmisi seaduskuulekaks eluks. Teda ootavad ees vestlused psühhiaatriga ja sotsiaalprogrammi jätkutegevused. MÄÄRUSKAEBUS
  3. Määruskaebuses palutakse tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada J. Hohlov tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
  4. J. Hohlov soovib asuda tööle ja tasuda kõik rahalised kohustused. Kohus ei pööranud piisavalt tähelepanu J. Hohlovi kriitilisele suhtumisele toimepandud kuritegudesse. Allutades ta kontrollnõuetele, on ennetähtaegne vabastamine võimalik.
  5. Kohtul puudus veendumus, et J. Hohlov suudaks hoiduda kuritegude toimepanemisest ning alkoholi ja narkootikumide tarbimisest. Samas on jäetud arvestamata, et J. Hohlov on varem viibinud kahel korral kriminaalhooldusel, läbides need probleemideta.
  6. Kohus jättis arvestamata, et J. Hohlov on valmis läbima iseloomustuses märgitust pikemat katseaega, kasutama psühhiaatri teenust ning läbima sotsiaalprogrammi Sütik. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad ning
  7. a ta läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. J. Hohlov on kindel, et saab vabanemisel anda sellest teada oma pojale ning asuda elama Sillamäele n-ö perekonna korterisse XXX, mis seisab tühjana. Alternatiivina on tal võimalus pöörduda Järve Ühiselamu OÜ juhataja poole ühiselamukoha saamiseks.
  8. Kohus on liialt kriitiliselt hinnanud J. Hohlovi vabanemisjärgsed riske. Kaitsja arvates näitavad asja materjalid, et J. Hohlovil on piisavalt tugev motivatsioon elus uue lehekülje pööramiseks. Uute kuritegude oht on üksnes oletuslik. J. Hohlovi on küll korduvalt karistatud, ent ta on karistusest järeldused teinud ning suudab katseaja edukalt läbida.
  9. J. Hohlovil on kanda veel 5 kuud vangistust. Kohus on retsidiivsusriski rajanud J. Hohlovi karistusele ja teda iseloomustavatele andmetele. J. Hohlovi karistusaja lõpuni on võimalik kohustada teda mitte tarvitama alkoholi ja narkootilisi aineid ning läbima sotsiaalprogrammi. J. Hohlov soovib olla õiguskuulekas kodanik ning kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud kuritegu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 3
(5)
  1. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt.
  2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Praegusel juhul on maakohus J. Hohlovi vangistusaegse käitumise osas jaganud kiidusõnu erinevatest taasühiskonnastavatest tegevustest osavõtmise ning distsiplinaarkaristuste puudumise eest. Võib öelda, et vangistuses viibitud 4,5 aasta jooksul on J. Hohlov tõepoolest teinud endast sõltuva oma elu parandamiseks. Lisaks on ta nõus vabanemise korral olema pikemal katseajal, võtma lisakohustusi ning osalema sotsiaalprogrammis. Ometi märkis kohus aga sedagi, et vanglas on J. Hohlovil võimalik veel omandada täiendavaid teadmisi, kuidas vabanemise korral seaduskuulekalt toime tulla – ees ootavad vestlused psühhiaatriga ja sotsiaalprogrammi jätkutegevused. Seega sedastas maakohus, et J. Hohlovi taasühiskonnastavad tegevused ei ole lõpuni viidud.
  3. Maakohtu määrusest nähtuvalt ei tekkinud kohtul veendumust J. Hohlovi vabanemisjärgses õiguskuulekuses. Prognoosotsuse rajas maakohus eelkõige J. Hohlovi varasemale elukäigule, tema isikule, kuritegude toimepanemise asjaoludele, aga ka vabanemisjärgsetele tingimustele. Ringkonnakohus soostub maakohtuga uute kuritegude riskiprognoosi osas.
  4. Määruskaebuses etteheidetu kohaselt ei ole kohus arvestanud sellega, et J. Hohlov suhtub kriitiliselt toimepandud kuritegudesse, soovib hakata seaduskuulekaks ning tasuma võlgu. Kohtukolleegiumi arvates võib J. Hohlov küll kriitiliselt oma kuritegudesse suhtuda, ent kuna tegemist on juba kaheksanda vangistusega, siis ei ole ringkonnakohtul usku J. Hohlovi lubadusse hakata seaduskuulekaks kodanikuks. Arvestades J. Hohlovi vanust ja varasemat elukäiku, võib öelda, et tegu on väljakujunenud isikuga, kellel on raske oma mõtteviisi muuta. Sellisele seisukohale asus ka sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ läbiviija, kes tõi lisaks välja J. Hohlovi väga passiivse osalemise programmis, kodutööde mittetegemise ning rollimängudes mitteosalemise. Küsimustele vastates oli näha J. Hohlovi negatiivsed hoiakud ning seegi, et konfliktiolukorras valib ta pigem agressiivse käitumisviisi. Tihti süüdistab teisi inimesi oma probleemides.
  5. Maakohus tõi ennetähtaegse vabastamata jätmise ühe põhjusena välja J. Hohlovi agressiivse poole. Ka vangla on näinud isiku varasemat käitumist analüüsides seda, et J. Hohlovi kuritegude dünaamika on sarnane, isik on kasutanud ka varasemalt korduvalt nuga kannatanutele vigastuste tekitamiseks, kasutades füüsilist vägivalda. J. Hohlov ei planeeri kuritegusid ette, vaid muutub hetkeemotsioonide kontrollimatuse tõttu vägivaldseks. Iseloomustust arvestades puudub J. Hohlovil empaatia kannatanute suhtes. Arvestades sotsiaalprogrammide tagasisidet ning vangla iseloomustuses märgitut, ei ole ringkonnakohtu arvates kadunud risk, et J. Hohlov võib vabanedes toime panna isikuvastaseid kuritegusid.
  6. Kaitsja on veendumusel, et allutades J. Hohlovi kontrollnõuetele, on ennetähtaegne vabastamine võimalik. Osaliselt on seda põhjendatud läbi varasemate kriminaalhoolduste õnnestumise. Ringkonnakohtu arvates näitab J. Hohlovi iseloomustus, et varasemad kaks kriminaalhooldust ta küll läbis, ent mitte rikkumisteta - lisakohustuse rikkumine seisnes alkoholi tarvitamises. Ka käesolevalt puudus maakohtul veendumus, et J. Hohlov suudaks hoiduda kuritegude toimepanemisest. Samuti nägi maakohus riski alkoholi ja narkootikumide tarvitamises. Kohtukolleegiumi arvates ei saa ka selles osas maakohtule kaalutlusõiguse rikkumist ette heita. J. Hohlovil ei ole küll diagnoositud alkoholisõltuvust, ent ta on pannud 4
(5)kuritegusid toime alkoholijoobes, käitudes mõtlematult ning agressiivselt. Ka narkootikume on J. Hohlov tarvitanud iseloomustust arvestades juba
  1. a alates, enne vangistust manustas ta amfetamiini, pannes narkootikumide hankimiseks toime kuritegusid. Raske on prognoosida vaid isiku lubaduste pinnalt, et ta suudab endale kindlaks jääda, eriti kui isiku varasem elukäik näitab samasse käitumismustrisse tagasilangemist.
  2. Kohtukolleegiumi arvates ei ole maakohus liialt kriitiliselt hinnanud ka J. Hohlovi vabanemisjärgseid riske ning ühiskonnaohtlikkust. Ehkki määruskaebuse esitaja on kindel, et J. Hohlov saab elama asuda perekonna tühjana seisvasse korterisse (XXX), märkis kohus õigesti, et kodukülastust sellele aadressile teostada ei saanud. Iseloomustusest nähtuvalt J. Hohlovi pojaga kokkulepitud ajal keegi fonolukule ei vastanud, mobiiltelefon pandi helistamisel kinni ning lülitati hiljem välja. Kinnipeetava sõnul elab tema poeg Šveitsis ning ainsad võtmed on tema käes. Seega on maakohus õigesti märkinud, et teadaolev koht, kuhu J. Hohlov elama saaks asuda, on ühiselamu. Milliseid riske nägi maakohus J. Hohlovi elamaasumisel ühiselamusse, on ta kirjeldanud oma määruses. Lisaks on määruskaebuses välja toodud seegi, et J. Hohlov asub tööle. Kohtukolleegiumi arvates on aga kummaline, et J. Hohlovi arvates hakkaks ta tegema peamiselt ehitus- ja viimistlustöid (kohtuistungi protokoll). Telefonivestluses Puhas Linn OÜ esindajaga aga ilmnes, et firma tegeleb hoopis akende puhastamisega. Vabanemisjärgselt seisab J. Hohlov aga silmitsi suurte võlanõuetega ning tema halb majanduslik toimetulek võib soodustada uute kuritegude toimepanemist. Kahjuks puudub J. Hohlovil ka arvestatav sotsiaalne tugi lähisuhete näol ning tema toimetulek sõltub seega täielikult temast endast.
  3. Kohtukolleegiumil puudub kindlustunne, et J. Hohlovi maailmavaade on muutunud just selle vangistuse ajal. Varasemad karistused ei ole mõjutanud teda oma eluviisi muutma, mistõttu puudub praegugi usk, et käesoleva vangistuse järel suudab J. Hohlov varasema käitumismustri murda. Kohtukolleegiumi arvates on maakohus igati põhistatult ära näidanud, missugused J. Hohlovi iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
  4. Kuna ringkonnakohus maakohtu määruses kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  5. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 30 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe & Partnerid riigi õigusabi tasu 32,40 eurot (sh käibemaks 5,20 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
  6. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel J. Hohlovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.