lg 1 kohaselt kaebusena (mitte avaldusena nagu e-kirjast nähtub), vaatama selle läbi
lg-s 3 sätestatud korras ning lahendama kaebuse otsusega (
Antud juhul ei ole kohtutäitur seda teinud. Seetõttu võiski avaldaja esitada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse kohtule, kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus saab tühistada kohtutäituri otsuseid või korraldusi, kuid ei saa tühistada teateid või selgitavaid kirju. Kohtutäituri saadetud e-kiri on selgitav, mistõttu ei ole võimalik seda tühistada. Kuna avaldaja on kohtule esitatud kaebuses esitanud sisuliselt samad taotlused, mis täiturile esitatud kaebuses (mille täitur jättis otsusega lahendamata), ei ole otstarbekas kohustada täiturit kaebust läbi vaatama ja selle kohta otsust tegema, vaid kohus saab ise kontrollida, kas esinevad alused avaldaja kaebuses toodud taotluste rahuldamiseks. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et täituril ei olnud õigust koostada sissetuleku arestimise akti muutmise korraldust.
lg 1 näeb ette, et arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, välja arvatud juhul, kui sissenõudja nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik.
lg 1 kohaselt rahuldatakse sissenõudja nõue koos viiviste ja muude kõrvalnõuetega, mille suurus nähtub täitedokumendist. Täitedokumendiks oleva Tartu Maakohtu 20.01.2016 kohtumääruse kohaselt tuli avaldajal lisaks väljamõistetud menetluskuludele (milleks oli 1530 eurot) tasuda ka menetluskuludelt viivis alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 17.10.2019 koostatud täitmisteatest nähtub, et nõude sisuks on menetluskulud + viivis ning nõude suuruseks 16.10.2019 seisuga oli nõue koos kõrvalnõuete ja menetluskuludega 832 eurot, millele lisandus vastavalt täitedokumendile viivis. Lisaks on täitmisteates võlgnikule selgitatud, et nõude tasumise korral peab võlgnik arvestama lisanduva viivisega vastavalt täitedokumendis sätestatule kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni. Vaidlust ei ole selles, et eelnimetatud täitmisteade on avaldajale 18.10.2019 kätte toimetatud. 2 27.04.2020 e-kirjast nähtuvalt on täitur teavitanud sissenõudjat, et seisuga 13.04.2020 on menetlusse võetud nõue tasutud ning küsinud sissenõudjalt selgitust lõpliku viivise kohta, mille peale sissenõudja on teatanud, et lõplikuks viivisesummaks on 171,66 eurot. Kuivõrd viivist arvestatakse põhinõudelt ning täitemenetluse algatamisel ei ole teada, millal põhinõue täidetakse ja kui suureks kujuneb viivise suurus, on tavapärane, et täitemenetluse jooksul võib nõudesumma muutuda (seda ka näiteks juhul, kui võlgnik tasub mingi osa võlast otse sissenõudjale). Kui põhinõue saab tasutud, saab välja arvestada lõpliku viivise summa tasumata põhisummalt kuni põhisumma tasumiseni nii, nagu täitedokument seda ette näeb. Ekslik on avaldaja seisukoht, et lõpliku viivisesumma esitamiseks on vaja uut sissenõudja täitmisavaldust. Täitemenetluse eesmärgiks on nõue rahuldada kõige kiiremal viisil sealjuures võlgniku õigustatud huve kahjustamata. Uue täitmisavalduse esitamisel tuleks kohtutäituril algatada uus täitemenetlus viivise summa sissenõudmiseks, millega kaasneksid uuesti ka täitemenetluse kulud. Kuigi täitmisavaldusest nähtuvalt on nõude sisuks kohtukulud ja nõude suuruseks on märgitud 832 eurot (ei nähtu, millest see summa koosneb) ning kohtu hinnangul tuleks täitmisavalduses võimalikult täpselt nõude sisu ja suurus märkida, ei saa sellest järeldada, et sissenõudja viiviseid ei nõuagi. Sissenõudja e-kirja, milles ta on teatanud lõpliku viivisesumma, saab käsitleda kui täitmisavalduse täpsustust. Täitur on avaldajale koostanud 27.04.2020 teate, millest nähtuvalt on ta avaldajat teavitanud täitemenetluse jooksul lisandunud viivise suurusest (lõplikust viivise summast), kui palju on kohustuste katteks laekunud ja et tasumisele kuuluv nõude jääk on 168,60 eurot. Vaidlust ei ole selles, et eelnimetatud teade on avaldajale kätte toimetatud. Seega on täitur põhjendatult ja kooskõlas
lg-ga 1 muutnud arestimise akti ja arestinud avaldaja sissetuleku nõudejäägi ulatuses. Kohtutäituri tasu võib koosneda KTS § 29 järgi menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 30 lg 2 järgi tasub menetluse põhitasu võlgnik. Kohtutäituri tasunõue vastab KTS § 35 lg-s 1 sätestatud tasu suurusele, mille kohaselt on nõudesummalt 1003,66 eurot kohtutäituri põhitasu 300 eurot, millele lisandub KTS § 32 lg 3 järgi käibemaks. Kuna täitemenetluse kestel selgus nõude lõplik summa, võis kohtutäitur teha põhitasu osas uue otsuse ning mõista välja põhitasu, mis summaarselt vastab KTS § 35 lg 1 tabelis ettenähtud põhitasu suurusele. Tõele ei vasta avaldaja väide kohtutäiturile esitatud kaebuses, et temale ei antud võimalust nõuet vabatahtlikult täita. Avaldajale kättetoimetatud 17.10.2019 täitmisteatest nähtuvalt on kohtutäitur teinud kooskõlas
lg-ga 1 avaldajale ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult 30 päeva jooksul täitmisteate kättesaamisest arvates. Avaldaja on kaebuses täiturile väitnud, et täitur ei ole arvestanud sissetuleku arestimisel
sätestatud piirangutega, kuna tema pension on väiksem kui ühe kuu eest ette nähtud palga alammäär. Samas ei ole avaldaja kohtule esitatud kaebuses sellele tuginenud. Kuna avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustanud viivise arvestust ega nõudnud selgitust tasutud summade arvestamise kohta, ei saa ta nendele asjaoludele tugineda kohtus. Kohus ei saa anda hinnangut täituri tegevusele osas, milles kaebuse esitaja ei ole täiturile esitatud kaebuses ega ka kohtule esitatud kaebuses tuginenud. MÄÄRUSKAEBUS
Kuna määruskaebuses toodud asjaolusid ei olnud avaldaja kaebuses täiturile esile toonud ega vaidlustanud, ei saa ka kohus neid analüüsida. Maakohus selgitas määruses õigesti, et kuna avaldaja ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustanud viivise arvestust ega nõudnud selgitust tasutud summade arvestamise kohta, ei saa ta nendele asjaoludele tugineda kohtus. Maakohus analüüsis avalduses esitatud väiteid piisava põhjalikkusega ega rikkunud asja lahendamisel menetlusõiguse norme.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.