← Eesti

3-21-670/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2021, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-21-670 Haldusasi X riigi õigusabi saamise taotlus Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
  2. Jätta X ’i riigi õigusabi saamise taotlus rahuldamata;
  3. Edastada käesolev kohtumäärus taotluse esitajale Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
  4. Tallinna Halduskohtule saabus 30.03.2020 Kõrgõztani kodaniku X riigi õigusabi saamise taotlus isiku esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses. Taotlusest nähtuvalt soovitakse riigi õigusabi eelkõige Politsei- ja Piirivalveameti 17.02.2021 otsuse nr 1052240031 vaidlustamiseks.
  5. Taotluse juurde esitatud Politsei- ja Piirivalveameti 17.02.2021 lahkumisettekirjutusest nr 1052240031 nähtuvalt tehti taotlejale ettekirjutus Eesti Vabariigist lahkumiseks 15 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 04.03.
  6. Ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 05.03.
  7. Lisaks kohaldati X suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks isiku lahkumisotsuse täitmise päevast alates vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lg
  8. Politsei- ja Piirivalveameti 29.03.2021 otsusega pikendati lahkumiskohustuse täitmise tähtaega 21 päeva võrra kuni 21.04.2021, sest isikul ei olnud piisvalt rahalisi vahendeid, et soetada endale otselennuga pilet. KOHTU SEISUKOHT
  9. Taotlusest nähtuvalt soovib taotleja lahkumisettekirjutuse ja ühe aastase Schengeni sissesõidukeelu tühistamist. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotluses on X soovinud riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja esindamiseks halduskohtumenetluses. Arvestades eelnevat, riigi õigusabi taotluses märgitut ja taotleja eesmärki, loeb kohus taotluse esitatuks riigi õigusabi saamiseks taotleja esindamiseks haldus- ja/või halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p-d 5 ja 6). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lõigete 1 ja 31 kohaselt on sellise taotluse läbivaatamine halduskohtu pädevuses.
  10. Riigi õigusabi seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi või kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Politsei- ja Piirivalveameti 17.02.2021 lahkumisettekirjutuse põhjendustest nähtuvalt saabus X Schengeni viisaruumi 25.12.2020 kasutades sisenemiseks Kõrgõztani passi nr ACXXXXXX (kehtivus 24.11.2017-24.11.2027) ja Eesti D liiki viisat ESTXXXXXXXXX (kehtivus 11.12.202005.11.2021), mis oli välja antud töötamiseks firma XXXXXXXXXX OÜ kutse alusel. Peale 10päevase karantiinikohustuse täitmist taotleja tööle ei läinud. Kuna X ei kasutanud D liiki viisat eesmärgipäraselt, tunnistati tööandja teavituse alusel lühiajalise töötamise registreerimine alates 16.01.2021 kehtetuks ning alates 17.01.2021 oli kehtetuks tunnistatud ka pikaajaline viisa nr ESTXXXXXXXXX. Lisaks eeltoodule on ka 17.02.2021 lahkumisettekirjutuse kümne päevane vaidlustamistähtaeg möödunud. Võttes arvesse lahkumisettekirjutuses toodud asjaolusid, samuti seda, et sissesõidukeelu puhul ei ole kohaldatud maksimaalset tähtaega ja et lahkumisettekirjutuse vaidlustamistähtaeg on möödunud, võib pidada taotleja võimalusi oma õiguste kaitseks ilmselt väheseks ning seetõttu jääb taotlus RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel rahuldamata. Mis puutub esindamisse või võimalikku esindamisse haldusmenetluses, siis selles osas on taotleja eesmärgid esialgu ebaselged. Olenemata eelnimetatust ei ole põhjust eeldada, et haldusmenetluses ei oleks isik ise võimeline oma õigusi kaitsma. Politsei- ja Pirivalveameti 29.03.2021 otsusega on lahkumiskohustuse täitmist pikendatud, millest nähtub, et X on suutnud haldusorganiga ise piisavas ulatuses suhelda ning olukorda selgitada. Vastupidist ei saa eeldada ka järgneva või järgnevate haldusmenetluste puhul kui see peaks osutuma tarvilikuks. Seega jääb riigi õigusabi saamise taotlus isiku esindamiseks haldusmenetluses rahuldamata lähtuvalt RÕS § 7 lg 1 punktist
  11. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.