1-19-9557/102

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-19-9557 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Ruslan Prokopenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuste esitajad ja kaebuste liik süüdimõistetu Ruslan Prokopenko (ik 37005070265) ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata Valga Advokaadibüroole vandeadvokaat Otto Preemi poolt Ruslan Prokopenkole määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64,80 eurot (sh käibemaks 10,80 eurot).
8. Mõista Ruslan Prokopenkolt menetluskuluna välja 64,80 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
9. Ruslan Prokopenkol tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Harju Maakohtu
11. septembri
12. a otsusega tunnistati Ruslan Prokopenko süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 3 aasta ja 5 kuu pikkuse vangistusega. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti R. Prokopenkole 3 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. R. Prokopenko karistusaeg algas
13. juunil
14. a ja lõppeb
15. novembril
16. a.
17. Tartu Vangla esitas
18. veebruaril
19. a Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava R. Prokopenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
20. Tartu Maakohtu
21. märtsi
22. a määrusega jäeti R. Prokopenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
23. R. Prokopenko on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja vangistuses viibib ta kaheksandat korda. Ta on toime pannud varavastaseid kuritegusid, röövi, juhtinud alkoholijoobes mootorsõidukit, käidelnud lõhkeainet ja narkootikume, tarvitanud kinnipidamiskohas narkootikume, põgenenud arestimajast ja hoidnud karistuse kandmiselt kõrvale. Praegust vangistust kannab ta suures koguses narkootikumide käitlemise eest. Kuritegude toime panemist on soodustanud narkosõltuvus, majanduslik kasu, grupi mõju ja kuritegelikud hoiakud. R. Prokopenkol on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetaval on raskusi range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäoline, et ta ei ole vabaduses seaduskuulekas. Ka rehabiliteerivate tegevuste positiivsele mõjule käeolevalt loota ei saa. R. Prokopenko osaleb vangla tööhõives ja on saanud psühholoogilist nõustamist, kuid teistes rehabiliteerivates tegevustes nagu programmid, riigikeele õpe ning tugigrupid ta ei ole osalenud. Positiivne on, et R. Prokopenkol on vabanemise korral elu- ja töökoht.
24. Maakohus ei ole samuti kindel R. Prokopenko suutlikkuses narkootikumidest hoiduda. Vangla hinnangul on tema motivatsioon rehabilitatsioonis osalemiseks ebaselge. Esialgu keeldus R. Prokopenko tugigruppides ja programmides osalemast, kuna ta ei olnud enda sõnul sõltlane. Seetõttu teda tegevustesse ei suunatud. Hiljem küll nõustus, kuid olukorra tõttu riigis jäid paljud tegevused ära ja lükati edasi, mistõttu ei ole R. Prokopenko neis osaleda saanud. Vabanedes soovib ta asuda teenusele MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuses. Samuti on ta pöördunud telefonitsi anonüümsete narkomaanide tugigrupi poole. R. Prokopenkol on narkosõltuvus diagnoositud juba
25. aastal. Ta on pikaajaline narkootikumide tarvitaja, kelle elukäik näitab probleemi tõsidust. Iseseisvalt ei ole suutnud ta narkootikumide tarvitamisest vabaneda. Maakohus ei ole kindel, et tugiisiku olemasolu ja tugigrupis osalemine on sedavõrd raskest sõltuvusest vabanemiseks piisav. Vanglas ta rehabiliteerivates tegevustes osalenud ei ole, mistõttu ei ole tema hoiakuid ja motivatsiooni võimalik hinnata. Eriti arvestades, et R. Prokopenko sisemine motivatsioon muutusteks on ebaselge ja käesoleva vangistuse ajal ei ole tema sõltuvusprobleemidega tegeletud.
26. Arvestades R. Prokopenko suhtumist, nõrka motivatsiooni ja pikaaegset kuritegelikku käitumist on tõenäoline, et ta paneb ka edasiselt kuritegusid toime ja praegune karistus ei ole oma eesmärki täinud. R. Prokopenko vabanemisjärgsed tingimused on suuresti samased kuriteo toimepanemisele eelnenutega. Vangistuses on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega R. Prokopenko taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja läbida sotsiaalprogramme, millised muudaksid suhtumist toime pandusse, võimaldaksid mõista sõltuvusprobleemi ja aitaksid vabaduses vältida uute kuritegude toimepanemist. 2 MÄÄRUSKAEBUSED
27. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu R. Prokopenko kaitsja vandeadvokaat O. Preem, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
28. R. Prokopenko on osalenud vangla tööhõives ja saanud psühholoogilist nõustamist. Ta ei ole küll läbinud rehabiliteerivaid tegevusi, kuid Covid-19 tõttu on grupiviisilised tegevused vanglas peatatud. R. Prokopenkol on küll kolm kehtivat distsiplinaarkaristust, kuid kaitsja hinnangul on tegemist vähetähtsate rikkumistega. Tal on vabanemise korral olemas kindel elukoht, kuhu on võimalik paigaldada elektroonilise järelevalve seadet. Samuti on tal toetavad lähedased. Vabanedes soovib R. Prokopenko tööle asuda Baltic Grupp Kinnisvarahooldus OÜ-sse aednikuna, mille jaoks on tal olemas kutse ja erialane töökogemus. Kui töösuhet ei ole võimalik koheselt sõlmida, saab ta pöörduda Töötukassasse. Vabanemise korral saab R. Prokopenko elukaaslane teda toetada.
29. Mis puudutab R. Prokopenko narkosõltuvust, siis tänaseni puudub efektiivne narkosõltuvusest vabanemist tagav ravimetoodika. Esmaseks tingimuseks on vastava tahte olemasolu, mida aitavad kinnistada rehabiliteerivad tegevused. R. Prokopenkol on vastav tahe olemas ja vabanedes on tal võimalik saada vajalikku teenust MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja sotsiaalse rehabilitatsiooni keskuses. Samuti on ta avaldanud soovi liituda Anonüümsete Narkomaanide tugigrupiga. Kaitsja hinnangul aitaks see R. Prokoprenko narkoprobleemi ületada. Ennetähtaegse vabastamise korral on võimalik talle määrata lisakohustusi, sealhulgas keelata narkootikumide tarvitamine, allutada ta ravile ja kohustada sotsiaalprogrammis osalema.
30. Maakohtu määrusele esitas kaebuse ka süüdimõistetu R. Prokopenko, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
31. Talle ei ole tutvustatud prokuröri arvamust ja seda ei ole keegi avaldanud. Ta osales vanglas tööhõives, mis näitab, et ta ei toeta subkultuuri ja osaleb igasuguses tööhõives. Vabaduses on ta suuteline tegema igasugust tööd. Tartu Vanglas individuaalse täitmiskava koostamise hetkel
32. juulil
33. a ei olnud ta juba aasta narkootikume tarvitanud. Ta käis Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis ja soovis narkootikumidest loobuda. Ta pühendas ennast kolmeks aastaks aednik/maastiku-kujundaja erialale. Ta on omandanud erinevaid kutseid ja õppinud riigikeelt tasemel B
34. Vanglas soovis ta tootmisesse tööle saada, et võlgnevusi tasuda. Ta ei ole vanglas üheski programmis osalemisest keeldunud. Seetõttu on ta üllatunud, et vangla iseloomustuses märgitakse, et ta algselt loobus programmides osalemisest. Pandeemia tõttu oli mitmete programmide töö vanglas peatunud. Ta vaidlustas selle vangla iseloomustuses toodud väite, kuid selle kohta vastust ta veel saanud ei ole. Kuna vangla ohuhinnangu kohaselt on ta ohtlik, ei ole tal võimalik pääseda avavanglasse. Samas kinnipeetavad, kellel on karistusaja lõpuni jäänud 1,5 aastat nagu temal, suunatakse kohanemise eesmärgil avavanglasse. Ta saab aru, et on viibinud korduvalt vangistuses ja pannud toime eriliigilisi kuritegusid. Kuid kõik need kuriteod on toime pandud noorukieas, kus ta toetas subkultuuri ja ei soovinud ennast muuta. Kõik see toimus 17-25 aastat tagasi. Praegust vangistust kannab ta narkootikumide käitlemise eest ja tema eesmärgiks ei olnud saada majanduslikku kasu, vaid üksnes endale tarvitamiseks ainet. Ta ei eita, et on narkosõltlane. Alates
35. septembrist
36. a puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral saaks tema perekond teda toetada. Ta asuks koheselt tööle ja omandaks aedniku kutse, hüvitaks võlgnevused, osaleks Anonüümsete Narkomaanide tugigrupis, kohtuks tugiisikuga ja läbiks vajadusel rehabilitatsiooni. 3 RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED
37. Ka ringkonnakohus ei vabasta R. Prokopenkot vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebustele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
38. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole R. Prokopenkot vangistusest tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud määruse tühistamiseks.
39. Maakohus, hinnates, kas süüdimõistetust lähtuv retsidiivsusrisk on tema ennetähtaegselt vanglast vabastamiseks piisavalt maandatud, käsitles asjakohast teavet kogumis ega jätnud olulisi andmeid arvesse võtmata. Ei saa eitada, et R. Prokopenko iseloomustamiseks on võimalik välja tuua mõningaid positiivseid asjaolusid nagu kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu ja tahe tegeleda enda sõltuvusprobleemiga. Samas ei saa nende pinnalt teha veel tõsikindlat järeldust R. Prokopenko edasise õiguskuuleka käitumise kohta vabaduses.
40. Maakohus on esmalt õigustatult viidanud R. Prokopenko kehtivatele distsiplinaarkaristustele, millest saab järeldada, et R. Prokopenko käitub jätkuvalt reegleid eiravalt ja seda isegi range järelevalve tingimustes (vt RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Neist üks on muuhulgas määratud allumatuse eest, mis tekitab kriminaalkolleegiumis tõsiseid kahtluseid sellest, kas R. Prokopenko oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusnõudeid nõuetekohaselt täitma. Seda enam, et varasemalt on ta kriminaalhooldusel viibinud kolmel korral, millest kaks ebaõnnestusid, kuna R. Prokopenko rikkus kriminaalhooldusnõudeid. Seega on tema ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal, täitmata.
41. R. Prokopenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine võimalik üksnes juhul, kui oleks kindel alus arvata, et R. Prokopenko hoidub edaspidiselt kuritegude toimepanemisest, s.o tema vabastamine ei kujutaks ühiskonnale ohtu. Maakohus sellist positiivset prognoosi ei teinud. Seda ei tee ka ringkonnakohus. Karistusregistri andmetel omab R. Prokopenko kolme kehtivat kriminaalkaristust narkootikumide käitlemise ja varguste eest. Vangistuses viibib ta juba kaheksandat korda. Seega on R. Prokopenkol kalduvus toime panna samaliigilisi kuritegusid, mida on mõjutanud tema narkosõltuvus. Praegust karistust kannab R. Prokopenko kokaiini, karfentanüüli ja metadooni suures koguses käitlemise eest. R. Prokopenkol on küll vabanemise korral olemas kindel töökoht, kuid arvestades tema varasemat katkendlikku töökogemust, ei ole ringkonnakohus veendunud R. Prokopenko võimekuses hoida ametlikku töökohta ja olla rahul selle eest saadava töötasuga. Ka varasemalt on ta eelistanud sissetulekut teenida kuritegelikul teel. Seega on kahtlused tema edasiste sissetulekute seaduslikkuse osas õigustatud. Eriti olukorras, kus ta ametliku töökoha hoidmiseks suuteline ei peaks olema, aga soovib siiski materiaalset heaolu.
42. Nagu öeldud, on R. Prokopenko pikaajaline narkootikumide tarvitaja. Olemasolevate andmete põhjal alustas ta narkootikumide tarvitamist juba
43. a. Enne vangistust oli olukord lausa niivõrd halb, et ta süstis fentanüüli ja tema tarvitamiskogused kasvasid ajas pidevalt. Vangistust kandma asudes eitas R. Prokopenko enda sõltuvust, keeldudes programmides ja tugigruppides osalemisest. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kui R. Prokopenko ei ole rahul vangla iseloomustuses märgituga, kuulub see vaidlustamisele halduskorras. Praegu ei ole R. Prokopenkol võimalik rehabiliteerivates tegevustes seoses Covid-19 viiruse leviku tõkestamisega osaleda. Seega ei ole R. Prokopenko enda sõltuvuskäitumisest tulenevate 4 riskidega vangistuses isegi tegelenud. Ka vabaduses ei üritanud ta narkosõltuvusest vabaneda. Näiteks ravile pöörduda. Selle asemel sisustas ta enda aega narkootikumide tarvitamisega ja sai koguni kahel korral karistada narkootiliste ainete suures koguses käitlemise eest. Hetkel on ta küll avaldanud soovi vabaduses enda sõltuvuskäitumine kontrolli alla saamiseks, kuid ringkonnakohtul on piisavalt alust tema sisemises motiveeritus kahelda. On tõenäoline, et R. Prokopenko ei teadvusta endale narkootikumidega seotud probleemi täit tõsidust ja selle seost kuritegeliku käitumisega. Kriminaalkolleegium ei ole sellest tulenevalt piisavalt veendunud, et R. Prokopenko on selgi korral piisavalt motiveeritud oma elus vastavaid korrektuure tegema ja edasist elu seaduskuulekalt elama. Nagu öeldud, on ta varemgi vangistuses viibinud, ja selle raames tõenäoliselt erinevates rehabiliteerivates tegevustes osalenud, kuid see ei avaldanud talle vajalikku eripreventiivset mõju, kuna R. Prokopenko jätkas kuritegude toime panemist ja narkootikumide tarvitamist. R. Prokopenkost lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on veel piisavalt suur ja ta tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
44. Viimaks, mis puudutab prokuratuuri arvamust R. Prokopenko võimaliku ennetähtaegse vabastamise osas, siis KarS § 76 lg 4 ei räägi midagi prokuratuuri seisukohast kinnipeetava vabastamise suhtes. See seisukoht omab tähtsust vaid juhul, kui see ei ühti kohtuga ja millele kohus sellest tulenevalt põhjendamiskohustusest lähtuvalt vastama peab. Prokuratuur on kokkuvõtvalt seisukohal, et R. Prokopenko puhul on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suur ja sellest tulenevalt tema vabastamist ei toeta, missuguse seisukohaga kohus nõustus.
45. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
46. märtsi
47. a määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
48. R. Prokopenko kaitsja vandeadvokaat O. Preem taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 64,80 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel R. Prokopenko kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5