← Eesti

1-19-4505/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-4505 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. märtsi
  3. a määrus süüdimõistetu Edgar Kirjale Tallinna Ringkonnakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Edgar Kirja (isikukood 37603270221) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
  6. märtsi
  7. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Harju Maakohus karistas Edgar Kirjat 04.06.
  9. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4505 KarS § 4231 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendas KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõistis kohus Edgar Kirjale liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud vangistust, suurendades mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 08.04.
  10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2666 mõistetud ärakandmata 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse võrra. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 03.06.
  11. 1.
  12. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.01.
  13. a otsusega Harju Maakohtu 04.06.
  14. a otsuse karistuste osas ning mõistis KarS § 4231 järgi Edgar Kirjale karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus mõistetud karistust 1/3 võrra, saades selliselt karistuseks 6 kuud vangistust, mida suurendas KarS § 65 lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 08.04.
  15. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 6 kuu vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus 14.02.
  16. 1.
  17. Harju Maakohus vabastas 22.06.
  18. a määrusega Edgar Kirja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.06.2021 ja kohaldas esimesel kolmel kuul tema suhtes elektroonilist valvet. KarS § 76 lg 5 alusel allutas kohus Edgar Kirja katseaja lõpuni käitumiskontrollile, kohustades teda järgima kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2, 4, 5 ja 9 sätestatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 kuu jooksul pärast vanglast vabanemist, pöörduda 1 kuu jooksul alates vanglast vabanemisest psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur ning alluda elektroonilisele järelevalvele 3 kuud. Kohtumäärus jõustus 08.07.
  19. 1.
  20. Viru Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 28.10.2020 erakorralise ettekande, kuna Edgar Kirja rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi, ja taotles määrata Edgar Kirjale KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustus registreerida ennast psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 31.12.2020, et hinnata vaimse tervise seisundit ning vajadusel läbida ravi. 1.
  21. Viru Maakohus rahuldas 06.11.
  22. a määrusega erakorralise ettekande ning kohustas Edgar Kirjat registreerima ennast psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 31.12.2020, et hinnata vaimse tervise seisundit ning vajadusel läbida ravi. Kohtumäärus jõustus 25.11.
  23. 29.01.2021 esitas Viru Vangla kriminaalhooldusosakond teise erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata Edgar Kirjale mõistetud karistus täitmisele, kuna kriminaalhooldusalune rikkus registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Maakohtu määrus
  24. Viru Maakohtu 05.03.
  25. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati Edgar Kirjale Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.
  26. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4505 mõistetud karistuse kandmata osa 10 kuud 25 päeva vangistust täitmisele. 3.
  27. Maakohtu hinnangul on Edgar Kirja korduvalt rikkunud talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, samuti on ta rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Nii mõõdeti Edgar Kirjal 21.12.2020 kell 00.32 indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,82 mg/l ning 14.01.2021 tuvastati tõendusliku alkomeetriga tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,29 mg/l kohta. Samuti tuvastati SA-s PERH Psühhiaatriakliinikus, et Edgar Kirja oli tarvitanud alkoholi 15.02.
  28. Edgar Kirja tunnistas alkoholi tarvitamist. 3.
  29. Samuti ei täitnud Edgar Kirja registreerimiskohustust, kui jättis ilma mõjuva põhjuseta 15.01.2021 ilmumata eelnevalt kokkulepitud kohtumisele kriminaalhooldusosakonda. Edgar Kirja tunnistas kriminaalhooldusametnikule, et kirjalikus seletuses (19.01.2021) valetas ta autorehvi purunemise kohta ning tegelikult viibis ta Jüri alevikus. Lisaks on Edgar Kirja suhtes alustatud KarS § 4231 tunnustel kriminaalmenetlust nr 21,2302,
  30. 3.
  31. Maakohus märkis, et kriminaalhooldus Edgar Kirja suhtes ei ole kulgenud probleemideta. Harju Maakohtu 22.06.
  32. a määrusega vabastati Edgar Kirja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 03.06.2021, millest esimeseks 3 kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet. Kohtumäärus jõustus 08.07.2020, kuid juba 25.08.2020 ja 28.09.2020 koostati hooldusalusele kirjalikud hoiatused elektroonilise valve ajakavast kõrvalekaldumise kohta vähem kui 2 tundi. Edgar Kirjale on koostatud juba üks erakorraline ettekanne alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest, kuid vaatamata sellele on isik jätkanud 2 alkoholi tarvitamist. Lisaks nähtub erakorralisele ettekandele lisatud materjalidest, et Edgar Kirjat on alust taas kahtlustada KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Eeltoodu viitab maakohtu hinnangul sellele, et Edgar Kirja ei ole motiveeritud oma karistust vabaduses kandma ning katseaeg ja käitumiskontroll ei ole piisavalt mõjusad vahendid selleks, et suunata Edgar Kirjat õiguskuulekusele. Karistusregistri õiendist nähtub, et Edgar Kirjal jäi tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.2020 otsusega mõistetud karistusest kandmata 10 kuud 25 päeva vangistust. Määruskaebus
  33. Viru Maakohtu 05.03.
  34. a määruse peale esitas määruskaebuse Edgar Kirja, kes palub jätta 10 kuu 25 päeva pikkune vangistus täitmisele pööramata. 4.
  35. Edgar Kirja leiab määruskaebuses, et kohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud erakorralist ettekannet, milles olid esile toodud keeluajal fikseeritud rikkumised. Ta nõustub sellega, et kriminaalhooldus ei ole kulgenud ilma probleemideta, kuivõrd probleemid on tema puhul nö kohustuslikud lisandid. Kohus arvestas ka tema rikkumiste omaksvõttu, kahetsust ja lubadust, et enam nii ei juhtu. Eeldused alkoholi tarvitamise keelu rikkumiseks algasid juba enne vabanemist vanglast. Laste ema ei soovinud tema naasmist perekonnajuurde, mis ajab alkoholi tarbima. 4.
  36. Maakohus ei uskunud tema lubadusi ja leidis, et tema suunamine õiguskuulekusele saab toimuda vaid läbi vangla. Edgar Kirja ei nõustu sellega ja leiab, et karistus on oma eesmärgi saavutanud ja ta on muutunud õiguskuulekaks juba enne karistuse täitmisele pööramist, kuid seda ei ole võimalik kohtule kuidagi tõendada. Apellatsioonikohus võib tema karskust ja õiguskuulekust tunnustada.
  37. Tartu Ringkonnakohtu 26.03.
  38. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 05.04.
  39. Täiendavaid taotlusi ega seisukohti nimetatud tähtajaks menetlusosalised ei esitanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  40. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Edgar Kirjale Tallinna Ringkonnakohtu 13.01.
  41. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse täitmisele pööramise osas.
  42. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti tuvastanud, et Edgar Kirja rikkus korduvalt temale kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Ka on maakohus õigesti leidnud, et Edgar Kirja rikkus registreerimiskohustust. Kuivõrd rikkumiste olemasolus ei ole vaidlust, Edgar Kirja on neid tunnistanud ning ei ole neile vastu vaielnud ka esitatud määruskaebuses, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt sellel peatuda. Küll selgitab ringkonnakohus, millistel põhjustel on karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine põhjendatud.
  43. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et Edgar Kirja katseaeg ei ole kulgenud ilma probleemideta. Tegemist on teise erakorralise ettekandega ning esimese ettekande esitamise põhjus oli valdavalt sama – süüdimõistetu rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisandunud on registreerimiskohustuse rikkumine. Ühtegi mõjuvat põhjust, mille tõttu polnud süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita, tuvastatud ei ole. Katseaja 3 jooksul on Edgar Kirjale tehtud kaks hoiatust elektroonilise valve ajakava rikkumise eest, ta on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu neljal korral ja ühe korra jätnud ilmumata registreerimisele. Asja materjalidest on näha, et alkoholi tarvitamine on Edgar Kirja puhul suureks probleemiks, seda möönis ta ka ise maakohtus toimunud kohtuistungil. Vaatamata võimalusele kanda karistust vabaduses, ei ole Edgar Kirja olnud motiveeritud täitma sellega kaasnevaid tingimusi nõuetekohaselt. Teda ei ole mõjutanud oma käitumist muutma tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ega ka kriminaalhooldaja ja kohtu poolt antud võimalus pöörduda esimese erakorralise ettekande järel ravile.
  44. Edgar Kirja väited, et praeguseks on karistus eesmärgi täitnud ning ta on muutunud õiguskuulekaks, on paljasõnalised ja tõendamata. Kriminaalhoolduse senine käik kinnitab vastupidist ning ei anna alust uskuda, et süüdimõistetu suhtumine ja käitumine on muutunud. Ainuüksi Edgar Kirja lubadustest jääb väheseks ning maakohus on õigesti leidnud, et katseaeg ja käitumiskontrolli nõuded ei ole tema puhul piisavad, et suunata teda õiguskuuleka eluviisi juurde.
  45. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Edgar Kirja suhtes enam võimalik kohaldada leebemaid meetmeid. Nii ei ole alkoholi tarvitamise keeld ega alkoholismivastane ravi aidanud süüdimõistetul loobuda alkoholi tarvitamisest. Ka vaimse tervise hindamine ning psühhiaatrilisel ravil viibimine ei ole olnud selleks piisavad. Arvestades korduvaid rikkumisi ei oleks katseaja pikendamine samuti tõhusaks meetmeks, mis võimaldaks süüdlase käitumist suunata ja teostada piisavat järelevalvet tema üle. Pigem on alus arvata, et samasugune probleemne käitumine jätkub ning varem või hiljem tuleb taaskord arutada karistuse täitmisele pööramist. Seetõttu on igati põhjendatud Edgar Kirjale mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine.
  46. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu 05.03.
  47. a määrus tuleb jätta muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.