← Eesti

2-21-4636/15

Obsah (6)§ 661§ 428§ 432§ 173§ 168§ 174

Tsiviilasi nr 2-21-4636 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik kohtunik Hele Kaldma Määruse avalikult teatavaks- 3. mai 2021, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-21-

§ 661lg 4 on pooled kokkuleppes välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on N. N. hagi I. N. vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks. 03.05.20121 kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi ja palusid kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (

) § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus on seisukohal, et 3. mail 2021 N. N. ja I. N. vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromiss on täidetav.

§ 428lõike 1 punkti 4 alusel lõpetab kohus antud asjas menetluse.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas.

§ 661

lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise

§ 661lõike 4 alusel.

MENETLUSKULUD Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramata ja menetluskulud

§ 168lg 3 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.