Obsah (6)

§ 120§ 121§ 214§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-19-5942 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

§ 120

lg 1 järgi 6 kuu vangistusega,

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 2 aasta 6 kuu vangistusega ja

§ 214

lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu vangistusega.

§ 64lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mida vähendas Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, mõistes karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel mõistis kohus kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat 1 kuu 23 päeva vangistust, suurendades mõistetud karistust Viru Maakohtu 14.09.

1. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 1 kuu 23 päeva vangistuse võrra. Karistusaja hulka arvati eelvangistusaeg 22 päeva, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aastat 1 kuu 1 päev vangistust karistuse kandmise algusajaga 01.08.
2. Kohtuotsus jõustus 17.08.
4. Tartu Vangla esitas 29.01.2021 Tartu Maakohtule materjalid Kirill Bõstrovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 1 2.
5. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Kirill Bõstrovi tingimisi enne tähtaega vabastamist.
6. Tartu Maakohus jättis 08.03.
7. a määrusega Kirill Bõstrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
8. Maakohus tuvastas, et Kirill Bõstrovi suhtes on täidetud tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsed eeldused. Samas asus maakohus seisukohale, et Kirill Bõstrov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kirill Bõstrovi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistusasutuses viibib ta kuuendat korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab teda õiguskuulekal rajal hoida. 3.
9. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.
10. a määrusele kohtuasjas nr 3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Maakohtu hinnangul ei ole tingimus täidetud. Kinnipeetaval oli veel kohtuistungi toimumise ajal 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest käesolevaks ajaks on kustunud üks. Rikkumised on seisnenud tööst keeldumises, allumatuses, viisaka käitumise nõuete rikkumises või võõra telefonikaardi kasutamises. Rikkumiste põhjenduseks on isik toonud tülid naisega. Maakohtu hinnangul ei olnud selline põhjendus veenev. Eelnev viitab selgelt, et isik ei suuda või ei soovi kinni pidada vanglas kehtestatud reeglitest, mistõttu püsib risk, et ka vabaduses asub ta reegleid täitma valikuliselt. Kuigi Kirill Bõstrov on osalenud rehabiliteerivates tegevustes, viitavad distsiplinaarrikkumised nende ebapiisavale mõjule. Ka tagasisides „Pere ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ programmis osaluse kohta on märgitud, et isikul ei ole motivatsiooni muutusteks ning teatud tegevustest on isik keeldunud. Kui kinnipeetaval on raskusi vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas, äärmiselt suur. 3.
11. Riskitegur Kirill Bõstrovi seadusekuulekuse seisukohast on kindla töökoha ja sissetuleku puudumine. Kinnipeetav on pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Tema varasem töökogemus on olnud katkendlik ning majanduslik toimetulek kesine – ta on pidanud sageli ka lähedastelt rahalisi vahendeid küsima. Samas on isiku tööharjumus puudulik ka käesoleval ajal. Ta on korduvalt vangistusasutuses keeldunud tööst ning teda on seetõttu ka distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisjärgselt kinnipeetaval samuti garanteeritud töökohta ei ole, seega saab tema majanduslik toimetulek vabanemise järel olema samane varasemaga, mil ta tegi juhutöid, pani toime varavastaseid süütegusid ning sai lähedastelt majanduslikuks toimetulekuks abi. 3.
12. Kirill Bõstrovi kuritegelikku käitumist on mõjutanud alkohol ja narkootilised ained. Tal on tuvastatud alkoholisõltuvus. Narkootikume proovis isik esmakordselt 15-aastaselt. Isik ise tunnistab, et narkootikumid on tema jaoks suureks probleemiks vabaduses ning üheks tema kuritegude toime panemise põhjuseks, kuid ei pea narkootikumide hankimist oma põhitegevuseks vabaduses. Kuigi kohtuistungil kinnitas Kirill Bõstrov, et soovib vabaduses raviprogrammis osaleda, ei ole näha, et ta oleks vangistuses olles kasutanud võimalusi rehabiliteerivates tegevustes pühendunult osaleda. Nii sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ tagasiside kui ka Tagasilanguse ennetamise tugigrupi pooleli jätmine ja individuaalsest koostööst psühholoogiga keeldumine näitab ilmekalt, et isikul puudub sisemine valmidus muutuste tegemiseks. Seega püsib antud teema arvestatav maandamata uute kuritegude toimepanemise risk. 3.
13. Maakohus asus seisukohale, et Kirill Bõstrovil tuleb karistuse kandmisega jätkata, sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane 2 suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Maakohus ei olnud kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Määruskaebus
14. Tartu Maakohtu 08.03.
15. a määruse peale esitas määruskaebuse Kirill Bõstrovi kaitsja, kes palub maakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega vabastada kinnipeetav ennetähtaegselt vangistusest koos elektroonilise valve kohaldamisega. 4.
16. Kirill Bõstrov on seisukohal, et elektroonilise valve all olles on kriminaalhooldusametnikul pidev ülevaade tema tegevusest ning oht, et ta võiks panna toime uusi kuritegusid, ei ole suur. Kirill Bõstrov kannab käesoleval ajal karistust kuritegude eest, mis olid valdavalt toime pandud tema tolleaegse abikaasa suhtes. Süüdimõistetu on käesolevaks ajaks oma abielu lahutanud ning leidnud endale uue elukaaslase. Kirill Bõstrovi hinnangul välistavad nimetatud asjaolud selle, et ta võiks panna toime uusi kuritegusid. 4.
17. Kirill Bõstrov selgitas kohtuistungil, et abielulahutusega seotud pingete tõttu kaotas ta kontrolli oma tegevuse üle, käitus vangla personaliga ebaviisakalt ning eiras korraldusi. Probleemide lahenedes ei ole selliseid üleastumisi enam esinenud. Ta kahetseb, et ei suutnud ennast kontrollida ja pani toime distsiplinaarsüütegusid. Materjalidest nähtuvalt on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristused suhteliselt lühikese aja jooksul ning alates
18. a novembrist ei ole ta uusi distsiplinaarsüütegusid toime pannud. 4.
19. Kirill Bõstrov tunnistab, et tal on olnud probleeme alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega ning ta soovib sõltuvusest vabaneda. Süüdimõistetul on olemas alaline elukoht ning elukaaslane, kes soovib olla talle toeks. Kirill Bõstrov on valmis täitma kõiki talle pandud lisakohustusi. Süüdimõistetu selgitas, et tal on olemas eriala ja vajalikud oskused endale töö leidmiseks ja ta suudab vabaduses viibides ennast elatada. Kõike eeltoodut arvestades leiab Kirill Bõstrov, et maakohus ei ole piisavalt arvestanud teda positiivselt iseloomustavate asjaoludega ning seetõttu on ta jäetud põhjendamatult vangistusest enne tähtaega vabastamata.
20. Tartu Ringkonnakohtu 29.03.
21. a määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada oma kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 06.04.
22. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
23. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Kirill Bõstrovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
24. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). 3
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus teinud kaalutlusviga ehk oleks arvestanud sobimatuid või ebaõigeid asjaolusid, jätnud mõne olulise argumendi tähelepanuta või ei oleks üldse kaalutlusõigust teostanud. Määruskaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu seisukohtade ümberhindamise. Määruskaebuses on vaid selgitatud, millistel põhjustel on Kirill Bõstrovil kehtivad distsiplinaarkaristused ning millistele teguritele (uus elukaaslane, eriala olemasolu töö leidmiseks) tuginedes ei pane ta enam toime uusi kuritegusid. Sisuliselt soovitakse, et faktilistele asjaoludele antaks teistsuguse hinnang, mida aga ringkonnakohus põhjendatuks ei pea. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik Kirill Bõstrovi vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega ning seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata maakohtu seisukohti ja põhjendusi, kuivõrd nõustub nendega, kuid vastab määruskaebuses esitatud väidetele.
3. Riigikohtu kriminaalkolleegium asus 28.04.
4. a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-12-17 punktis 20 seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu.

1. Vangla iseloomustuse andmetel on Kirill Bõstrovil viis kehtivat distsiplinaarkaristust, sh on ta keeldunud tööst ja käitunud allumatult. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kui süüdimõistetu ei ole võimeline käituma vanglas nii, et ta suudab järgida seal kehtestatud reegleid, ei ole ka usku, et ta on võimeline vabaduses, kus puuduvad ranged piirangud, järgima karistuse kandmisega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi korrektselt. Kirill Bõstrovi põhjendused selle kohta, et distsiplinaarkaristused on seotud abielulahutusest tulenevate pingetega ei vabanda siiski tema käitumist. Pigem näitab see, et kui tekivad probleemid, võib ta kaotada kontrolli enda käitumise üle ja jätkata kuritegeliku eluviisiga. Seda enam, et peaasjalikult on süüdimõistetu varasemalt toime pannud vägivallakuritegusid. Kahtlemata on positiivne, et alates
2. a novembrikuu algusest ei ole kinnipeetaval ühtegi rikkumist, kuid see on siiski liiga lühike aeg, et pidada tema käitumist vangistuse kestel õiguskuulekaks.
3. Asjaolule, et Kirill Bõstrov ei ole vabaduses suuteline karistuse kandmisega kaasnevaid kohustusi täitma, viitavad ka mitmed ebaõnnestunud kriminaalhooldused. Nii on talle mõistetud vangistus tingimisi (kriminaalasi nr 1-17-1410), kuid käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumise eest pöörati karistus täitmisele. Kriminaalasjas nr 1-18-7320 mõisteti talle vangistus, mis kuulus osaliselt koheselt ärakandmisele ning ülejäänud osas asendati see üldkasuliku tööga, kuid kuna Kirill Bõstrov rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, lisaks ei täitnud üldkasuliku töö ajakava, pöörati ärakandmata vangistus täitmisele. Samuti on ta korduvalt eelmise otsusega mõistetud karistuse kandmise ajal jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Eeltoodu valguses puudub ringkonnakohtul usk, et praeguseks kantud karistuse osa on Kirill Bõstrovi käitumist ja mõtteviisi muutnud.
4. Määruskaebuse andmetel leiab Kirill Bõstrov, et kohus ei ole piisavalt arvestanud positiivsete asjaoludega. Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud materjalide pinnalt väga raske leida selliseid positiivseid asjaolusid, mis tingiksid süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise. Arvukad kehtivad distsiplinaarkaristused, kindla töökoha puudumine ja soovimatus osaleda vangistuses majandustöödel, ebaõnnestunud katsed rehabiliteerivates tegevustes osaleda, erinevate karistuste (vangistuse, üldkasuliku töö, tingimisi vangistuse) vähene mõju kinnipeetava õiguskuulekusele räägivad vastupidist. Kirill Bõstrovi käitumine ja varasem elukäik näitab, et leebemad meetmed ei ole olnud piisavad tema õiguskuulekuse saavutamiseks 4 – senine käitumismuster on kordunud. Alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine on kahtlemata riskiteguriks ning soodustavad tema vägivaldset käitumist. Kuivõrd varasemalt ei ole ükski meede muutnud sõltuvuskäitumist ning vanglas on isiku motivatsioon osaleda rehabiliteerivates tegevustes olnud vähene, ei ole need riskid Kirill Bõstrovi suhtes maandatud.
5. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista uue elukaaslase olemasolu kuritegude toimepanemist. Kirill Bõstrovi on varasemalt karistatud ka teiste inimeste suhtes vägivalla kasutamise ja ähvardamise eest, mitte ainult oma elukaaslase suhtes. Varasem alalise elukoha olemasolu ei aidanud kaasa kuritegelikust eluviisist hoidumisele, mistõttu ei ole see ka praegu arvestatavaks argumendiks. Asjaolu, et Kirill Bõstrovi hinnangul suudab ta leida töökoha ja ennast üleval pidada, on küll positiivne, kuid ei taga siiski tema majanduslikku kindlustatust. Nii on maakohus selgitanud, millised on riskid seoses töökoha puudumisega, ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste põhjendustega.
6. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Kirill Bõstrovi puhul annab tema varasemast käitumisest tulenev ohuprognoos piisava aluse arvata, et ta jätkab vabaduses alkoholi ja narkootiliste ainete kuritarvitamist, mille tagajärjeks võivad olla uued isikuvastased kuriteod. Lähedaste olemasolu ei taganud varasemalt tema õiguskuulekust. Vastupidi, kuriteod pani ta toime peaasjalikult elukaaslase suhtes. Ka käitumiskontrolli nõuete, katseaja, üldkasuliku töö ja lisakohustuste kohaldamine ei ole muutnud tema käitumist. Ainuüksi lubadusest, et seekord hakkab Kirill Bõstrov täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid kohustusi korrektselt ning soovist tegeleda sõltuvusprobleemidega, ei piisa. Seda ei toeta ükski tema tegu. Elektroonilise valve kohaldamine ei võta ära võimalust tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid, ka ei hoia see ära vägivaldset käitumist, eriti kooselavate pereliikmete suhtes. Seetõttu oleks praegu ennatlik süüdimõistetu ennetähtaegselt vabastada.
7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
8. märtsi
9. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 5 Aarne Sarjas