1-20-4313/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-20-4313 Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi 2021 määrus Tauno Kärsoni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Tauno Kärsoni (Kärson; isikukood 39009275721) kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
4. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge & Uiga kaudu 56 (viiskümmend kuus) eurot 40 senti, sh käibemaks 9 (üheksa) eurot 40 senti, vandeadvokaat Marina Valgele määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
5. Mõista süüdimõistetu Tauno Kärsonilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu, vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 56,40 eurot, riigituludesse. Süüdimõistetu Tauno Kärsonil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Maakohtu 18.06.2020 otsusega karistati Tauno Kärsonit KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi 1 aasta 1 kuu vangistusega, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu 12.09.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-6677 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta pikkuse vangistuse, võrra ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise aega alates T. Kärsoni kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 22.05.
7. Karistuse kandmise aja lõpp 22.06.
9. Tartu Maakohtu 26.03.2021 määrusega jäeti T. Kärson ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Formaalsed eeldused süüdimõistetu vabastamiseks on täidetud, sh garanteeritud elukoha olemasolu ning elektroonilise valve tingimused. 2.
10. T. Kärson on korduvalt kriminaalkorras karistatud, käesolevalt kannab karistust elukaaslase suhtes toime pandud kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegusid iseloomustas ettekavatsetus, kuriteod on muutunud raskemaks ja on lisandunud vägivald. Kuritegude ajendiks olid sõltuvusprobleemid (alkohol), suutmatus probleeme adekvaatselt lahendada. T. Kärsoni kuritegelik ampluaa on lai ning tema käitumine olnud pikaajaliselt kriminaalne. Ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudaks teda õiguskuulekal rajal hoida. 2.
11. Maakohtu hinnangul on uute kuritegude toimepanemine tõenäoline. Isikus on elukestvalt juurdunud kriminaalsed mõtteviisid ja käitumismallid. Nendest vabanemine ei ole õnnestunud. Ka käesolevat karistust kannab ta kahe kohtuotsuse kogumis, kuivõrd ta rikkus kriminaalhooldusel olles kontrollnõudeid ja pani toime uue vägivallakuriteo. T. Kärson ei ole kasutanud talle usaldatud võimalusi tingimuslikest karistustest järeldusi teha. Seega isik ei suuda jätkuvalt oma käitumist seadusekuulekusele suunata, mis on tema ennetähtaegse vabastamise kahjuks. 2.
12. Kuigi üldjoontes on isiku käitumine vangistuse jooksul korrektne, ei saa seda pidada laitmatuks. Kinnipeetaval on nimelt 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui isikul on ka range järelevalve tingimustes raskusi kehtivatele reeglitele allumisega on suur tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas. 2.
13. T. Kärsonit mõjutab alkoholi tarvitamine. Isik tarvitab alkoholi tsüklitena. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, 08.04.2016 teostatud Wismari Haiglas sensibiliseeriv protseduur, 28.11.2014 lasi endale teostada AA-Kliinikus vastava süsti. Abi nendest on olnud aga lühiajaline, kuna tunnistab, et libastus. Isik on vanglas ning kriminaalhoolduse all rääkinud motivatsioonist loobuda alkoholi kuritarvitamisest, kuid on ikka toimepannud rikkumisi alkoholijoobes, mis seab kahtluse alla isiku motiveerituse. Ta on korduvalt juhtinud joobes olekus mootorsõidukit ja kasutanud oma elukaaslase suhtes vägivalda. Tartu Maakohtu 12.09.2019 kohtuotsusega 1-19-6677 kohustati süüdlast käitumiskontrolli ajal muuhulgas mitte tarvitama alkoholi, osalema kriminaalhooldaja poolt sõltlastele pakutavas sotsiaalprogrammis ning KarS § 75 lg 4 alusel kohustati T. Kärsonit registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ja läbima hindamise. Paraku eiras T. Kärson nimetatud kohustusi kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtuvalt ning see päädis käesolevas asjas süüdimõistmisega. Seega T. Kärsoni katsed väidetavate muudatuste tegemiseks on ebaõnnestunud ning arvestades isiku teisi vabanemisjärgseid tingimusi, ei saa seda pidada tõenäoliseks ka käesoleval ajal. Isiku sisemine motivatsioon selleks on liiga nõrk, vajades sõltuvusalast rehabilitatsiooni. Kohtuistungil avaldatust saab järeldada, et süüdlane peab oluliseks üksnes kiiret vangistusest vabanemist, mistõttu on ta valmis kergelt andma järjekordseid lubadusi, mida pole kavas täitagi või millised ununevad esimesel võimalusel. T. Kärson ütlused kuriteo toimepanemise põhjuste osas viitavad, et isik siiski ei võta täit vastutust enda käitumise eest ning õigustab seda, süüdistades teisi. Maakohus ei olnud veendunud, et süüdimõistetu on aru saanud oma varasema käitumise lubamatusest. 2.
14. On positiivne, et isikul on vabanemisel töökoht ning ta on osalenud rehabiliteerivates tegevustes. Samas oli kinnipeetaval ka enne käesolevat vangistust elukoht ja suhe elukaaslasega. Paraku ei olnud see kõik piisav hoidmaks teda kuritegudest eemal. Kinnipeetava tahtejõud muutuste tegemiseks edasise seadusekuuleka elu nimel on jätkuvalt nõrk. Maakohus nõustus prokuratuuri ja vangla seisukohaga, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on minimaalne. Kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei ole maakohtu hinnangul piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. 2 Määruskaebus
15. Tartu Maakohtu 26.03.2021 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu T. Kärsoni kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, kes palub tühistada maakohtu määrus ja vabastada T. Kärson tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 3.
16. T. Kärsonil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mille puhul on oluline vaadata seda, mille eest see karistus on määratud – oluline on rikkumise sisu. 3.
17. T. Kärson vajab ja nõustub sellega, et sõltuvuse kontrolli alla saamiseks vajaks ta süsteemset lähenemist sõltuvusvastast rehabilitatsiooniteenust pakkuvas asutuses. Käesolevaks hetkeks on T. Kärson välja selgitanud võimaluse asuda peale vabanemist Lootuse külasse. T. Kärsonil on vabaduses töökoht, ta on osalenud rehabiliteerivates tegevustes ning täiendavaid tegevusi ette nähtud ei ole. Karistuse täielik ärakandmine ei ole garantii, et isik ei soorita tulevikus uusi kuritegusid ja ei tarvita enam alkoholi. Alkoholiprobleemi lahendamisele aitaks kaasa Lootuse külas viibimine, koostöö kriminaalhooldusega ning ranged nõuded, mis võivad ära hoida uute kuritegude toimepanemise ja aitaks kaasa soovile lõpetada alkoholi tarvitamine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et T. Kärsoni kaitsja määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. Maakohus ei ole rikkunud ei materiaal- ega menetlusõigust; muu hulgas on maakohtu määrus seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas.
19. Ka esitas süüdimõistetu kaitsja riigi õigusabi tasu taotluse, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega ning kohtuistungi protokolliga tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele ning esitamisele kokku 51 minutit, mille eest taotleb tasu 56,40 eurot, sh käibemaks 9,40 eurot. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtu määruse mahtu ning määruskaebuses üle korratud maakohtu seisukohti ning argumentide asjakohasust, on tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 kohaselt, kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. Seega tuleb menetluskulud summas 56,40 eurot hüvitada T. Kärsonil. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik Aarne Sarjas 3