KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprill 2021, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-4185 Tsiviilasi Aktiva Finants OÜ hagi Gerdo Jõesaare vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 9765,75 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja: osaühing Aktiva Finants, registrikood 10746479 Hageja lepinguline esindaja: A. Ž., OÜ Julianus Inkasso; e-post: xxx Kostja: Gerdo Jõesaar, isikukood xxx; elukoht xxx; e-post xxx Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
- Mõista Gerdo Jõesaare’lt välja Aktiva Finants OÜ kasuks võlgnevus kokku 6255,15 eurot, millest põhivõlgnevus 4878,12 eurot, intress 560,18 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 17.03.2021 seisuga 816,85 eurot.
- Mõista Gerdo Jõesaare’lt välja Aktiva Finants OÜ kasuks viivis tasumata põhinõude jäägilt (hetkel 4878,12 eurot) alates 18.03.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku viivis (koos kuni 17.03.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisega) mitte enam kui põhinõude ulatuses.
- Jätta menetluskulud 75% Gerdo Jõesaare kanda ning 25% ulatuses osaühing Aktiva Finants kanda.
- Määrata Aktiva Finants OÜ menetluskulude suuruseks 850 eurot, mis koosneb riigilõivust 550 eurot ning lepingulise esindaja õigusabikuludest 300 eurot.
- Mõista Gerdo Jõesaare’lt välja Aktiva Finants OÜ kasuks välja menetluskulud summas 637,50 eurot. Gerdo Jõesaarel tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (637,50 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
- Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
- Toimetada kohtuotsus hageja esindajale ja kostjale kätte. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Osaühing Aktiva Finants nõuab
- märtsil 2021 esitatud hagis Gerdo Jõesaare vastu 4878,12 euro suuruse põhivõlgnevuse, 560,18 euro suuruse intressi ja 2928,41 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb kostja ja BigBank AS vahel
- oktoobril 2017 sõlmitud järelmaksulepingust nr xxx, millega kostja ostis haagise. Kostja jättis aga lepingutest tulenevad kohustused korrektselt täitmata. BigBank AS saatis
- jaanuaril 2019 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning kostjaga sõlmitud lepingu öeldi üles
- veebruaril 2019, kuivõrd kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Võlausaldaja loovutas nõuded kostja osas hagejale
- aprillil
- Kohus võttis hagiavalduse menetlusse
- märtsil 2021 määrusega ning saatis hagiavalduse ning menetlusse võtmise määruse kostjale e-posti aadressile xxx, kust kostja kinnitas 2
(4)dokumentide kättesaamist samal päeval. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 21 päeva dokumentide kättesaamisest, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 08.04.2021). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, põhjendades tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist. Kohus märgib, et otsuse tegemisel otsustab kohus, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada (TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1). Viidatud sätete alusel on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud, sest tegemist on seaduse kohaldamisega. Kohtu hinnangul on järelmaksulepingu nr xxx puhul tegemist tarbijakrediidilepinguga ning mis on sõlmitutud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste näol tegemist tüüptingimustega. Hageja palub mõista kostjalt välja lepingujärgse viivise 28,68% aastas, so 0,0786% päevas. Riigikohus on leidud, et eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-25-16, p 10). Lepingu sõlmimise ajal, s.o 31. oktoobril 2017 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäär 8% aastas. Järelikult ületab lepingus sätestatud määr (28,68% aastas) kolmekordset seadusjärgset määra (24% aastas; 8% × 3) ning tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel tühiseks. VÕS § 41 alusel tuleb kohaldada seaduses sätestatud viivisemäära. Seega on sissenõutavaks muutunud viivisenõue põhjendatud 816,85 euro ulatuses (viivise arvestus on tehtud viivisekalkulaatorit www.viivisekalkulaator.ee kasutades). Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt, s.o põhivõla 4878,12 eurot, intressi 560,18 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 816,85 eurot ja alates 18.03.2021 tasumata põhivõla jäägilt seadusjärgses määras lisanduva viivise väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so 75 % ulatuses nõudest (nõue 8366,71 eurot, rahuldatud 6255,15 eurot), jätab menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda ja 25% ulatuses hageja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 550 eurot ning hagimenetlustes õigusabikulude 480 eurot väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses 3
(4)kohtuistungit pidamata. Ka on koostatud hagiavaldus on standardne. Hagihind käesolevas vaidluses on 9765,75 eurot. Arvestades eelöeldut ning menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, sh ka hagihinda, leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista on 300 eurot. Seega jätab kohus õigusabikulud 180 euro ulatuses rahuldamata. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 850 eurot, sh riigilõiv 550 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 300 eurot. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab kostjalt välja menetluskuluna 637,50 eurot (75% 850 eurost). Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 4
(4)