Obsah (5)

§ 436§ 230§ 231§ 162§ 175

2-20-14444 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ingrid Niinemägi Otsuse tegemise aeg ja koht 22.märts 2021, Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14444 Tsiviilasi XXhagi YY

§ 436lg 7 kohaselt seotud poolte õiguslike väidetega.

Riigikohus on lahendis 3-2-1-35-17 märkinud, et asjaolude tuvastamisel ja tõendite hindamisel lapse vajaduste ja vanemate varalise seisundi kohta ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega 2 2-20-14444 ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisi.

§ 231kohaselt vabastab tõendamise kohustusest teise poole omaksvõtt.

1. Pärnu Maakohtu 05.07.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-07-xxxxx kinnitas kohus hageja seadusliku esindaja QQe ja YY kompromissi, mille kohaselt maksab YY oma alaealise lapse XXülalpidamiseks elatist igakuuliselt 2000 krooni alates 01.07.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 459 lg 1 p 1 kohaselt pärast kohtulahendi jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestvust mõjutavad asjaolud. Käesoleval juhul on hageja seda ka teinud. Hageja põhjendab elatise suurendamise nõude esitamist asjaoluga, et eelpoolviidatud kohtumäärusega väljamõistatud elatis on väiksem kui PKS § 101 lg-1 sätestatud elatise miinimummäär, mis annab aluse elatise suurendamiseks, kuna senine elatise suurus ei vasta enam hageja vajadustele.
2. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Lähtuvalt PKS § 99 lg-test 1 ja 2 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Samas võib kohus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause kohaselt mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaselaselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlust ei ole selles, et lapsevanemad elavad eraldi juba aastaid ning kuigi hageja õpib xxxxxxx, on tema põhiliseks elukohaks käesoleval ajal ema elukoht. Seega on kostja lapse vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma lapsele. Alaealine laps omakorda on õigustatud saama oma isalt elatist.
3. Kostja on väitnud, et ta ei suuda maksta elatist nõutud suuruses lähtudes oma sissetulekust ning arvestada tuleb tal lasuvad erinevaid rahalisi kohustusi, samuti seda, et tema ülalpidamisel on elukaaslane. Kostja poolt esitatud palgatõendite järgi töötab kostja xxxxxxxxxxxxxx OÜ-s ning tema sissetulek on 800-900 eurot kuus (tl 32-39). Kohtu poolt tehtud päringutest nähtub, et lisaks töötasule on saanud kostja töötasuga võrreldavas suuruses ka komandeeringuraha ning omab vabu rahalisi vahendeid (tl 69-80). Seega on kohtu arvates põhjendamatu kostja väide, et ta majandusliku seisundi tõttu ei suuda maksta elatist rohkem kui 150 eurot kuus. 3 2-20-14444 Kostja andmetel tal teisi alaealisi lapsi ei ole, kuid kostja on leiab, et arvestada tuleb elatise suurusega põhjusel, et kostjaga koos elab elukaaslane, kes oma terviseseisundi tõttu ei saa käia tööl ning on seetõttu kostja ülalpeetav. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et kostja elukaaslane ei tööta ei saa olla põhjuseks elatist oma alaealisele lapsele mitte anda. Kostjal puudub seadusest tulenev kohustus pidada üleval oma elukaaslast, seda enam, et kostja ei ole oma elukaaslase puuduvat töövõimet ka tõendanud, mis annaks aluse riiklike toetuste saamiseks. Kostja on väitnud ka, et hageja kasutab alkoholi tarvitamise ja suitsetamise tõttu rahalisi vahendeid ebaotstarbekalt, kuid tõendamatuse tõttu jätab kohus kostja väidetu tähelepanuta.
4. Riigikohus on korduvalt (lahendid 3-2-1-35-17; 3-2-1-174-16) märkinud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, st riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või hageja väiksemate vajadustega). Kostja ei ole nimetatud asjaolusid välja toonud. Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-174-16 (p 14) tuleneb, et kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud peretoetuste arvestamine elatise väljamõistmisel, oleks see ka selliselt sätestatud. Praegusel juhul ei ole hageja elatist ka miinimummääras nõudnud.
5. Hageja ei pea oma igakuised vajadusi, mis on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud piires, eraldi tõendama ning seepärast jätab kohus tähelepanuta kostja taotluse, et hageja seaduslik esindaja tõendaks, et ta panustab lapse ülalpidamisesse sama palju kui ta nõuab seda kostjalt. Küll aga peab seda tegema kostja, kui ta väidab, et hageja vajadused ei ole nii suured nagu ta nõuab. Kostja ei ole oma vastavaid väiteid tõendanud. Kostja ei ole eelmenetluses seadnud kahtluse alla hageja seadusliku esindaja sissetulekut ning hilinenult esitatud taotluse, et hageja seaduslik esindaja oma sissetulekut tõendaks, jätab kohus tähelepanuta. See ei ole asjaolusid arvestades ka oluline, kuna kostja vahetult lapse ülalpidamises ei osale ning puudub vajadus hinnata kummagi vanema panust lapse ülalpidamises põhjusel, et laps elab osa aega ühe või teise vanema juures.
6. Kostja on viidanud RAKE uuringule, mille kohaselt on lapse minimaalsed vajadused kaetud märkimisväärselt väiksemate summadega, kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise määr, kuid hageja ei ole nõudnudki elatist eelpoolnimetatud määras, milleks tänasel päeval on 292 eurot. Kehtivast seadusest ei tulene ka, et RAKE uuring oleks mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamisel PKS 102 lg 2 mõttes. Hageja on kohtu arvates põhjendatult viidanud sellele, et RAKE uuringus on toodud välja lapse minimaalsed kulud, kuid elatise väljamõistmisel tuleb arvestada laste tegelikke kulusid, sh milline oleks laste elukvaliteet ja võimalused juhul, kui vanemad elasid koos. Hageja on osundanud Statistikaameti poolt avaldatule, mille järgi on absoluutse elatismiinimumi korral arvestuslikud minimaalsed toidukulud kuus 102,70 eurot (http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=LE27), kuigi RAKE uuringus on lapse söögikuluks arvestatud 90 eurot. Nimetatud väiteid ei ole kostja ka ümber lükanud,
7. Riigikohus on mitmel korral (näit lahendid 3-2-1-174-16; 3-2-1-35-17) juhtinud tähelepanu asjaolule, et võimalik on kohustatud isiku ülalpidamiskohustusest vabastada ulatuses, milles ta pole jõukohane elatist maksta. Käesoleval juhul on tõendatud kostjal rahaliste vahendite olemasolu, kostja töötasuks ca 800-900 eurot, lisaks komandeeringutasu ning kuigi kostja on väitnud, et tema sissetulekust ei piisa elatise maksmiseks nõutud ulatuses, tuleb tugineda Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-12, millest lähtuvalt on vanemal kohustus nii enda kui ka oma laste ülalpidamiseks hankida vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt teenida sissetulekut ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Kohus ei ole tuvastanud kostja poolt nimetatud mõjuvaid põhjusi elatise vähendamiseks. Kostja on küll väitnud, et on momendil töövõimetuslehel, kuid puuduvad tõendid, et ta oleks alaliselt töövõimetu ning tal puudub alaliselt 4 2-20-14444 sissetulek ning ainuüksi asjaolu, et tal on erinevad rahalised kohustused, ei vabasta teda ülalpidamiskohustuse täitmisest. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning alates hagiavalduse esitamisest 02.10.2020 tuleb kostjalt välja mõista elatis senise elatise asemel igakuuliselt summas 235 eurot. Menetluskulud Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise ja selle muutmise hagis.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja järgi koosneb tema menetluskulu maakohtus õigusabikulust 8 tunni ja 50 minuti ulatuses (kohtuistung – 1,5 t; istungiks ettevalmistus – 0,5 t; hageja seadusliku esindaja nõustamine kokku 1 tund; vastused kohtunõudele kokku 2 t ja 30 min; tõendite analüüs 2 tundi 20 min; kompromissiläbirääkimised 30 min; dokumentidega tutvumine 30 minutit) tunnihinnaga 40 eurot kokku summas 352 eurot (käibemaksuga), millest hageja taotleb pärast tasuta õigusabi mahaarvamist OÜ HUGO poolt üldarve alusel kostjalt välja mõista hageja omaosalus 32 eurot. Kostja ei ole hageja õigusabikuludele vastuväiteid esitanud, seega piirdub kohus

§ 175

lg 2 alusel selle kontrollimisega, et kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud on vajalikud ja põhjendatud ning kohus nõuab need vastaspoolelt välja. Kuna kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, siis kohus nende suurust ja põhjendatust ei hinda. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik 5