Obsah (5)

§ 424§ 74§ 68§ 75§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2021, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7709 (18284000528) Kohtulahend Tartu Maakohtu 09.01.2020 otsus Toomas Maalin

§ 424

lg 1 järgi ja karistamises vangistusega 6 kuud, millest kandmata karistus 5 kuud 27 päeva vangistust, tingimisi katseajaga 1 aasta 6 kuud Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Iris Asuküla Süüdimõistetu Toomas Maalinn (isikukood: 37510072754; elukoht: xxxxxxxx x xxxxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx ; töökoht: töötu) Asja arutamise kuupäev 26.04.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Toomas Maalinnale Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 5 kuud 27 päeva täitmisele.
2. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Toomas Maalinnale pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §
4. Määrus edastada süüdimõistetule, Tartu Vanglale ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
5. Toomas Maalinn on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 09.01.2020.a. otsusega

§ 424

lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuse aeg 25.-27.12.2018, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata. Toomas Maalinnale määrati katseaeg 1 aasta 6 kuud ning mõistetud vangistust 5 kuud ja 27 päeva ei pöörata täitmisele, kui Toomas Maalinn ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

Toomas Maalinnale määrati katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

§ 75

lg 4 alusel määrati Toomas Maalinnale kohustusena alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks).

§ 50

lg 1 p 1 alusel võeti Toomas Maalinnalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

1. Tartu Maakohtu 06.01.2021.a. määrusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata ning Toomas Maalinnale mõistetud karistus täitmisele pööramata. Toomas Maalinnale määratud katseaega pikendati 2 kuu võrra, lugedes katseaja lõpptähtajaks
2. september
3. Täiendava kohustusena määrati Toomas Maalinnale

§ 75lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

3. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Toomas Maalinna kohta. Ettekandest nähtuvalt Toomas Maalinn: 1) ei osalenud sotsiaalprogramm „Liiklusohutusprogramm“ rühmakohtumistel, mis toimusid 26.01.2021 ja 02.02.2021 autokoolis Autosõit OÜ. Tulenevalt mitteilmumisest isiku suhtes programm katkestati. Sellest tulenevalt on Toomas Maalinn rikkunud kohtu poolt määratud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis (

§ 75lg 2 p 8).

2) ei ilmunud kokkulepitud ajal – 10.03.2021 kell 14.00 – registreerimisele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse ega teavitanud eelnevalt kriminaalhooldusametnikku. 3) Kriminaalhooldusametnik soovis 10.03.2021 kella 15.00 paiku kontrollida Toomas Maalinna kohustust mitte tarvitada alkoholi isiku elukohas. Korduvale uksele koputustele isik ei reageerinud, telefoni teel oli isik kättesaamatu. Toomas Maalinna elukoha läheduses viibis (lükkas lund) hooldusaluse poeg , kes kinnitas, et Toomas Maalinn peab ametnike kontrolli ajal viibima elukohas (M.M väitis, et isa oli 5 minutit enne ametniku saabumist olnud kodus akna peal ja rääkinud pojaga juttu). Järelikult on Toomas Maalinn rikkunud kohustust alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas (

§ 75lg 1 p 3).

4) pidi kriminaalhooldusametnikuga kokkuleppe alusel esitama vereanalüüsi näidu (CDT) hiljemalt 10.03.

1. Vereanalüüsi tulemuse esitas Toomas Maalinn ametnikule alles 17.03.2021 (proov antud 15.03.2021) – CDT 6,0%. 2 Esmakohtumine Toomas Maalinnaga toimus 31.01.2020, mil isikule tutvustati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi. 12.02.2020 esitas Toomas Maalinn esimese, 07.02.2020, antud vereproovi tulemuse – CDT 4,1%. 26.02.2020 tutvustati Toomas Maalinnale esimest hoolduskava riskihinnangust lähtuvate tegevuste läbiviimiseks. Hoolduskavast lähtuvalt on senini registreerimistel vesteldud alkoholi tarvitamisest (AUDIT-test) ja ametliku töötamise otsingustest. Toomas Maalinn helistas 19.02.2020 kell 12.00 ning soovis muuta 19.02.2020 (14.00) registreerimisaega. Registreerimisaja muutmise kohta andis Toomas Maalinn 26.02.2020 järgmise seletuse: „Olin vanaema juures Märjamaal ja ei saanud transporti, et registreeritud ajaks Viljandisse kriminaalhooldaja juurde määratud tähtajaks jõuda. Helistasin ja määrasime uue aja kokku.“ Toomas Maalinn pidi kokkuleppe kohaselt esitama 10.03.2020 registreerimisel uue vereproovi tulemuse. Vereproovi tulemust Toomas Maalinn 10.03.2020 registreerimisel ei esitanud, põhjuseks tõi ID-kaardi puudumise (mis on eelduseks vereproovi andmisele). Toomas Maalinn esitas 14.04.2020 kriminaalhooldusametnikule 09.04.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 1,7%. Toomas Maalinn helistas 03.06.2020 kella 09.00 paiku ning soovis muuta 11.06.2020 (14.00) registreerimisaega. Registreerimisaja muutmise kohta andis Toomas Maalinn 08.06.2020 järgmise seletuse: „Kuna olen hetkel juhutööl, siis ei saanud määratud ajaks tulla. Muidu oleks töö kaotanud. Seega sai lepitud kokku uus aeg.“ Toomas Maalinn esitas 28.06.2020 kriminaalhooldusametnikule 22.06.2020 antud vereproovi tulemuse – CDT 2,9%. Verenäitaja tõusu kohta andis Toomas Maalinn 29.06.2020 järgmise seletuse: „Kuna käisin nädalavahetusel pulmas ja tarbisin vähesel määral ka alkoholi, siis siit võis tulla ka selline näit. Ei oleks tohtinud üldse pruukida.“ Kordusproovi näitaja suurenemisele reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega 29.06.
2. 02.09.2020 kell 09.15 helistas Toomas Maalinn ning soovis muuta 02.09.2020 (10.00) registreerimisaega. Lepitud isikuga telefoni teel kokku, et uueks registreerimisajaks on 09.09.2020 kell 13.
3. 09.09.2020 kell 13.00 Toomas Maalinn registreerimisele ei ilmunud ega teavitanud eelnevalt mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku. Registreerimisaja muutmise ja registreerimiskohustuse rikkumise kohta andis Toomas Maalinn 10.09.2020 järgmise seletuse: „Olin kogemata pannud aja oma kalendrisse vale päeva peale.“ Toomas Maalinn pidi kokkuleppe kohaselt ametnikuga esitama uue vereproovi vastuse hiljemalt 03.09.2020 registreerimisel. 03.09.2020 registreerimisel Toomas Maalinn vereanalüüsi vastust ei esitanud, väitis, et tuli just laborist vereproovi andmast ja esitab vastuse koheselt peale tulemuse saamist. Vereanalüüsi vastust Toomas Maalinn ei esitanud. Vereanalüüsi tulemuse mitteesitamise kohta andis Toomas Maalinn 10.09.2020 järgmise seletuse: „Kuna puudub hetkel töökoht, siis ei ole kusagilt raha olnud saada, et vereanalüüsi teha. Raske olukord on hetkel.“ Vereanalüüsi mitteesitamise tõttu reageeris ametnik kirjaliku hoiatusega 10.09.
4. 29.10.2020 esitas Toomas Maalinn Eesti Töötukassa poolt väljastatud teavituse, mitte kohaselt on Toomas Maalinn töötuna arvele võetud alates 21.10.
5. Toomas Maalinn ei ilmunud kokkulepitud ajal – 12.10.2020 kell 14.00 – registreerimisele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse ega teavitanud eelnevalt mitteilmumisest kriminaalhooldusametnikku. Lisaks ei esitanud Toomas Maalinn kokkuleppe kohaselt hiljemalt 19.11.2020 uut vereanalüüsi tulemust (CDT). Toomas Maalinnal puudus mõjuv põhjus kokkulepitud ajal – 16.11.2020 kell 14.00 – Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusse ilmumata jätmiseks (16.11.2020 kella 11.00 ajal helistas Toomas Maalinn ning soovis registreerimisaega muuta, põhjuseks tõi mitteametliku töötamise). 12.10.2020, 16.11.2020 ja 19.11.2020 rikkumiste kohta andis Toomas Maalinn 20.11.2020 järgmise seletuse: „Ei saanud tulla, kuna Sürgaveres oli COVID-19 ja kästi olla karantiinis. Kuna see tuli koolist ja lapsed käisid xxxxxxxxx koolis. CDT testi ei saanud teha, sest olen töötu ja pole 3 leidnud tööd ja polnud testi jaoks raha. 16.11.2020 ei saanud tulla, sest leidsin väikse tööampsu ja pidin rahalistel põhjustel kindlasti selle vastu võtma. Leppisin hooldajaga uue aja kokku.“ Eelnimetatud rikkumiste tõttu esitas kriminaalhooldusametnik 02.12.2020 kohtule erakorralise ettekande Toomas Maalinnale mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 06.01.2021.a määrusega nr 1-19-7709 jäeti kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne Toomas Maalinna Tartu Maakohtu 09.01.
6. a otsusega mõistetud kandmata vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Toomas Maalinna katseaega pikendati 2 kuu võrra ja loeti katseaja lõpptähtajaks 09.09.2021.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati Toomas Maalinnale täiendava kohustusena käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Katseajal on isik registreerimiskohustust rikkunud kolmel korral (09.09.2020, 12.10.2020, 10.03.2021) ning registreerimisaega soovinud muuta mõjuva põhjuseta neljal korral (19.02.2020; 11.06.2020; 02.09.2020; 16.11.2020). Senise kriminaalhoolduse käigus on toimunud 17 registreerimist. Toomas Maalinn on senise kriminaalhoolduse jooksul pannud toime eriliigilisi rikkumisi – sh registreerimiskohustuse rikkumine (

§ 75

lg 1 p 2); kohtu poolt määratud kohustuse mittetäitmine (CDT) (

§ 75

lg 4); sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse rikkumine (

§ 75

lg 2 p 8); kohustuse alluda kontrollile oma elukohas rikkumine (

§ 75lg 1 p 3).

Isik jätkas kriminaalhoolduse nõuete rikkumist vahetult peale Tartu Maakohtu 06.01.

1. a määrust, millega pikendati isiku katseaega ning määrati täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi. Sellest saab järeldada, et senine järelevalve Toomas Maalinna üle ei ole olnud tulemuslik ning isik jätkab tahtlikult ja järjepidevalt kohtu poolt määratud kohustuste rikkumist. Seniste rikkumiste õigustamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Sellest tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pöörata Toomas Maalinna kandmata jäänud karistuse osa täitmisele.
2. Kohtuistung 26.04.
3. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Isik on korduvalt toime pannud eriliigilisi rikkumisi, sealhulgas näiteks sotsiaalprogrammis osalemise kohustuse rikkumise, registreerimiskohutuse korduva rikkumise, vereanalüüsi esitamata jätmine korduvalt kriminaalhooldaja poolt määratud kuupäevaks. Senise katseaja jooksul on ta igakuiselt toime pannud mingi rikkumise. Kuna määratud on kõikvõimalikud lisakohustused ja eelmisel korral pikendati katseaega, siis edaspidi kriminaalhooldust teostada ei ole võimalik. Süüdimõistetu erakorralise ettekande arutamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu avaldas, et erakorralises ettekandes toodud faktilised asjaolud on õiged, rikkumised on toimunud. Miks ta eelmisest kohtuistungist midagi ei õppinud, ei oska öelda. Ta ei tarvitanud alkoholi ja ei tarvita praegu ka. Ei oska öelda, miks CDT-näit oli 6,0%. Tal on naisterahvas täiskarsklane, kes ei tarvita ega ei lase ka temal tilkagi tarvitada. Liiklusohutuse programm läks meelest ära. Karistuse täitmisele pööramisega ei ole nõus, aga kui karistus tuleb ära kanda, siis tuleb. II KOHTU PÕHJENDUSED
4. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS 4 §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). Esmalt väärib märkimist, et antud juhul ei ole tegemist esmakordse kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega tulenevalt süüdimõistetu Toomas Maalinna käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumistest, vaid käesolevalt arutab kohus juba teist erakorralist ettekannet (esitatud 26.03.2021) ja sellest nähtub, et Toomas Maalinn on katseajal kontrollnõudeid rikkunud korduvalt ja tema suhtumine käitumiskontrolli kontrollnõuete täitmisesse ei ole paranenud. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest, kriminaalhooldusametniku ja süüdimõistetu ütlustest kohtuistungil nähtub, et Toomas Maalinn on katseajal registreerimiskohustust rikkunud kolmel korral, s.o 09.09.2020, 12.10.2020 ja 10.03.2021 ja mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Viimase rikkumise kohta on Toomas Maalinn 11.03.2021.a. antud kirjalikus seletuses märkinud, et ei ilmunud kriminaalhooldaja juurde, kuna oli kalendrisse märkinud 11.03.2021 (tl 102). Registreerimisaega on Toomas Maalinn soovinud muuta mõjuva põhjuseta neljal korral (19.02.2020; 11.06.2020; 02.09.2020; 16.11.2020). Samuti on Toomas Maalinn rikkunud Tartu Maakohtu 09.01.2020.a. otsusega

§ 75

lg 2 p 8 alusel pandud kohustust osaleda sotsiaalprogrammis „Liiklusohutusprogramm“, mille rühmakohtumised toimusid 26.01.2021 ja 02.02.2021 autokoolis Autosõit OÜ. Tulenevalt mitteilmumisest isiku suhtes programm katkestati. Kohustuse rikkumise kohta on Toomas Maalinn 11.02.2021 antud kirjalikus seletuses märkinud, et unustas ära, et tal olid liiklusohutusprogrammi määratud ajad (tl 101). Ka antud juhul on tegemist mõjuva põhjuseta rikkumisega. Nähtuvalt kriminaalhooldusametniku kohtule esitatud erakorralisest ettekandest soovis ametnik 10.03.2021 kontrollida Toomas Maalinna kohustust mitte tarvitada alkoholi isiku elukohas. Korduvale uksele koputustele isik ei reageerinud, telefoni teel oli isik kättesaamatu. Hooldusaluse poeg kinnitas, et isa peaks viibima elukohas, kuna oli 5 minutit enne ametniku tulekut olnud akna peal. Oma 11.03.2021 antud seletuses on Toomas Maalinn märkinud, et teda ei olnud kodus, kui 5 alkotesti taheti võtta. Ta oli Suure-Jaanis (tl 103).

§ 75

lg 1 p 3 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal m.h kohustatud alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. T. Maalinna käitumine näitab selgelt

§ 75lg 1 p 3 nõude rikkumist.

Vereanalüüsi tulemuse (CDT) pidi Toomas Maalinn kriminaalhooldusametnikuga kokkuleppe alusel esitama hiljemalt 10.03.

1. Vereanalüüsi tulemuse esitas Toomas Maalinn alles 17.03.
2. Proovis, mille Toomas Maalinn oli andnud 15.03.2021, oli CDT tulemus 6,0% (tl 105), mis võrrelduna varasemate vereanalüüsi tulemustega kinnitab isiku poolt alkoholi tarbimise dünaamikat (kasvu suunal) (tl 91, 93, 105) ja alkoholi tarbimist tervist ohustaval viisil (vt vereanalüüsi CDT läbiviimise infoleht (tl 39-42). Erakorralisest ettekandest ja esitatud tõenditest nähtuvalt on süüdimõistetu katseaja vältel korduvalt hilinenud vereanalüüsi tulemuste esitamisega või on jätnud vereanalüüsi tulemuse üldse esitamata. Kriminaalhooldusametnik on süüdimõistetut käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumise eest korduvalt kirjalikult hoiatanud (tl 95, 98), kuid süüdimõistetu ei ole oma suhtumist kriminaalhooldusesse parandanud.
3. Kohus peab oluliseks märkida, et Toomas Maalinnale on korduvalt võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Tartu Maakohtu 09.01.2020 otsusega anti Toomas Maalinnale võimalus kanda karistustust vabaduses täies ulatuses, kui isik ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kuna Toomas Maalinn rikkus katseajal korduvalt kohtu poolt määratud registreerimiskohustust ja ei esitanud õigeaegselt vereanalüüsi tulemusi (CDT), esitas kriminaalhooldusametnik 02.12.2020.a. kohtule erakorralise ettekande. Tartu Maakohus on 06.01.2021 määrusega Toomas Maalinnale katseajaks määratud kohustuste rikkumise tõttu pikendanud katseaega 2 kuu võrra ja

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrati lisakohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Hoolimata eelviidatud meetmest, ei ole süüdimõistetu järeldusi teinud ja on taaskord rikkunud talle katseajaks määratud kohustusi.

1. Kohus leiab, et süüdimõistetu Toomas Maalinna poolt katseajal toime pandud käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse jätkamine Toomas Maalinna puhul ei ole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki. Süüdimõistetule on selgitatud katseajaks määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja Toomas Maalinna käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe oma alkoholiprobleemiga tõsiselt tegeleda ning tal puudub motivatsioon käitumiskontrolli kontrollnõudeid korrektselt täita, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Toomas Maalinnale Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2020.a. otsusega mõistetud kandmata vangistus 5 kuud 27 päeva täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6