Obsah (4)

§ 657§ 174§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-15-18186 Tsiviilasi

§ 657lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

Määruskaebuste väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. 14. Pooled vaidlustavad maakohtu määrust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava lahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tulenevalt

§ 174

lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse 4 hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu

1. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-15, p 13). Seega saab ringkonnakohus maakohtu määrust muuta üksnes juhul, kui maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsioonipiire või teinud kaalutlusvigu.
2. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hagejate kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid tuleks veelgi vähendada või jätta kostjalt hagejate menetluskulud üldse välja mõistmata. Arvestades menetluse pikka kestvust ja läbitud kohtuastmeid, on maakohus põhjendatult ning diskretsioonipiire ületamata määranud hagejate menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 10 000 eurot. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

§ 175

lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu

1. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud hagejate lepingulise esindaja tunnitasud määras 140 ja 150 eurot (millele lisandub käibemaks) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
2. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ka hagejate määruskaebust. Hagejate määruskaebuses puudub selge taotlus, mida hagejad määruskaebusega soovivad saavutada. Ringkonnakohus saab eeldada, et kaebuse eesmärgiks on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud menetluskulude suurendamine. Samas ei ole kaebuses esile toodud asjaolusid, mis annaksid alust seda rahuldada, sh hinnata hagejate menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust maakohtust teisiti. Ringkonnakohus selgitab, et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu poolt kindlaksmääratud hagejate menetluskulude rahaline suurus eelmärgitule. Ringkonnakohus ei nõustu küll maakohtu hinnanguga, et tegemist on tavapärase asjaga. Tavapäraseks ei saa pidada kohtuasja, mida on menetletud kõigis kolmes kohtuastmes kokku kuuel korral. Samas ei ole see maakohtu hinnang kaasa toonud ebaõiget järeldust hageja menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse osas. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus määruskaebused rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
3. Vastavalt

§ 178lg-le 4 käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Seega jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks 5