Obsah (5)

§ 427§ 423§ 663§ 667§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-126189 Kohtuasi PARKI

§ 427esimene lause).

ASJAOLUD

1. PARKIT OÜ (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OÜ Masinate Remont ja Hooldus (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 06.08.2020 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. 21.08.2020 esitas hageja hagi ja 24.08.2020 selle täpsustuse, mille kohaselt palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 175 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 41,65 eurot, sissenõudmiskulu 40 eurot ning edasiulatuva viivise. Hagiavalduse kohaselt on KÜ Mahtra 48 sõlminud lepingu Reform Financial OÜ-ga parkimise korraldamiseks ja järelevalveks korteriühistu territooriumil. Reform Financial OÜ on omakorda sõlminud parkimise korraldamiseks ja järelevalveks lepingu hagejaga. Korteriühistu on teadlik, et sisuliselt tegeleb parkimise korraldamisega hageja. Korteriühistu ei ole hageja tegevusele kunagi vastu vaielnud. Kostja on parkinud oma sõidukit Mahtra 48 territooriumil järgimata parkimistingimustes sätestatut. Hageja nõue põhineb leppetrahvidel.
3. Kostja vaidleb hagile vastu. KÜ Mahtra 48 parkla alune maa kuulub korteriühistule. Hageja saaks omada õigust parkimise korraldamiseks üksnes lepingulisel alusel. Seesugust alust kohtule hageja esitanud ei ole. KÜ Mahtra 48 ja Reform Financial OÜ vahel sõlmitud lepingust ei nähtu korteriühistu nõusolekut kolmandate isikute kaasamiseks lepingu täitmisele ja seda arvestades ei ole Reform Financial OÜ-l kolmandate isikute kasutamine lubatud. Ka võlaõigusseaduse (VÕS) § 622 esimesest lausest ei tulene Reform Financial OÜ-le õigust kolmandate isikute kasutamiseks. Samuti on hagi esitatud ebaõige kostja vastu, kostja ei ole saanud kätte leppetrahvi teatisi, lisaks on leppetrahv ebamõistlikult suur. MAAKOHTU MÄÄRUS
4. Harju Maakohtu 27.10.2020 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 2 p 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Menetluskulud jäid hageja kanda.

1. Hagejal puudus korteriühistu volitus korteriühistu territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks. KÜ Mahtra 48 territooriumil parkimise korraldamiseks ja järelevalveks on KÜ Mahtra 48 sõlminud 08.05.2012 lepingu Reform Financial OÜ-ga ning leping on sõlmitud edasivolitamise õiguseta. Seega puudub alus järeldada, et Reform Financial OÜ ei pidanud lepingut täitma isiklikult. MÄÄRUSKAEBUS
2. Maakohtu määrusele esitas 16.11.2020 määruskaebuse hageja, kes palub täielikult maakohtu määruse tühistada ning jätta määruskaebuse menetluses tekkinud menetluskulud kostja kanda.
3. Määruskaebuse kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud

§ 423lg 2 p 1.

Käesoleval juhul pole oluline, milline õigussuhe oli Mahtra 48 ja Reform Financial OÜ vahel, vaid oluline on õigussuhe leppetrahvide esitajast hageja ja leppetrahvi tasumiseks kohustatud kostja vahel. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt on KÜ Mahtra 48 volitanud Reform Financial OÜ-d korteriühistu territooriumil parkimist korraldama ilma edasivolitamise õiguseta, ei tugine lepingul ega ühelgi teisel tõendil. Leping ei sisalda sätet, millega on lepingu täitmine kolmanda isiku poolt keelatud. Korteriühistu on nii parkimislubadega kui leppetrahvidega seonduvalt teinud koostööd just hagejaga. Korteriühistu on aktsepteerinud lepingu täitmist hageja poolt. MENETLUSE EDASINE KÄIK 8. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata. 9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 667

lg 2 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada. 11.

§ 423

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Riigikohus on 18.11.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13 selgitanud, et

§ 423

lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta läbi vaatamata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Kohus ei saa

§ 423lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid ( p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub see põhimõte ka

§ 423lg 2 p 1 alusel hagi läbi vaatamata jätmisele.

12.

§ 423

lg 2 p 1 alusel hagi läbivaatamata jätmisel tuleb lähtuda hageja faktiväidetest ja eeldada nende õigsust. Hageja esitatud faktiväidetest ei tulene, et hagejal ei saa olla nõudeõigust. Hageja on tuginenud asjaolule, et parkimise korraldamiseks KÜ Mahtra 48 territooriumil on korteriühistu sõlminud lepingu Reform Financial OÜ-ga ning viimane omakorda hagejaga. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud parkimisleping, mida kostja on rikkunud. Täiendavalt on hageja viidanud sellele, et korteriühistu on aktsepteerinud parkimise korraldamist hageja poolt. Nende faktiväidete pinnalt ei saa väita, et hageja nõue kostja vastu on õiguslikult võimatu. Lisaks on maakohus asunud hindama KÜ Mahtra 48 ja Reform Financial OÜ vahel sõlmitud lepingut, kuid hagi läbivaatamata jätmisel

§ 423lg 2 p 1 alusel ei saa hinnata tõendeid.

1. Küsimuse, kas hagejal oli õigus kostjale leppetrahvinõudeid esitada, lahendamine, samuti poolte väidete kinnituseks esitatud tõendite hindamine, saab toimuda asja sisulisel menetlemisel.
2. Ringkonnakohtu määrus ei ole asjas menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause tähenduses, mistõttu jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada (§ 173 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 3