1-10-9088/567

1 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2021, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-9088 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Kristi Sapar Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Pintšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANDREI PINTŠUK, isikukood 38108132235, xxxx, xxxx, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 16.10.2009 ja lõpp 16.10.2024 Kaitsja vandeadvokaat Valeriy Gimaev kokkuleppel RESOLUTSIOON Jätta ANDREI PINTŠUK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.02.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Pintšuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 29.08.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-9088 mõisteti Andrei Pintšuk KrMS § 309 lg 2 alusel õigeks süüdistuses KarS § 255 lg 1 järgi. Andrei Pintšuk tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Andrei Pintšuk tunnistati süüdi KarS § 25 lg 1,2 - § 113 järgi ja karistuseks mõisteti 8 aastat vangistust. Andrei Pintšuk tunnistati süüdi KarS § 114 p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti 11 aastat vangistust. Andrei Pintšuk tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja karistuseks mõisteti 1 2 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Andrei Pintšukile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg Andrei Pintšuki karistusaja hulka ja karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust arvestatakse alates Andrei Pintšuki kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 16.10.
2. Tartu Ringkonnakohtu 25.04.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-9088 tühistati Tartu Maakohtu 29.08.2011 otsus osaliselt, sh Andrei Pintšuki süüditunnistamises ja karistamises KarS §-de 25 lg 1,2,4 – 113 järgi (A. T. kuriteoepisood) ja Andrei Pintšuki süüditunnistamises KarS § 114 p 4 järgi (R. G. kuriteoepisood). Andrei Pintšuk mõisteti süüdistustes KarS §-de 25 lg 1,2,4 – 113 järgi ja KarS § 114 p 4 järgi õigeks. Andrei Pintšuk tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ja teda karistati 3 aastase vangistusega, jättes talle KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse muutmata. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 7 korral, millest üks karistus on kehtiv ja kuus arhiveeritud, vangistuses viibib isik kolmandat korda. Kuriteod on läinud raskemaks, lisandunud on isikuvastased süüteod ja rahvatervisevastane süütegu. Soodusteguriteks on mõjutatavus (grupi mõju), narkootikumide tarvitamine ja majanduslikud probleemid. Vangistuses on kinnipeetav olnud hõivatud töötamisega. Isik on töötanud koristajana, köögitöölisena, AS EVT metallitsehhis, AS-is EVT segatoodete koostajana ja alates 07.02.2020 töötab ta AS-is EVT keevitajana. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Sotsiaalsete oskuste treening, samuti on ta osalenud sõltuvusprobleeme käsitlevas tegevuses, mille viis läbi OÜ Corrigo ning MTÜ Teekond taasühiskonnastavates tegevustes. Isik on osalenud riigikeele A1-, A2-, B1- ja B2-taseme õppes ning omandanud keevitaja eriala kutseõppes. Samuti on temaga läbi viidud vestlus seaduskuulekast käitumisest ja oskusest mõista teiste inimeste seisukohti. Alates 17.09.2018 osaleb isik narkomaanidele mõeldud AN tugigrupi tegevustes. Kinnipeetavale planeeritud sotsiaalprogrammiga Õige hetk ei ole alustatud temast mitteolenevatel põhjustel (Covid-19 eriolukord). Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 11 aastat 5 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 aastat 6 kuud vangistust. Kinnipeetav elas enne vangistust aadressil xxxx koos elukaaslase ja 3 alaealise lapsega. Korter kuulus isiku elukaaslasele. Enda sõnul soovis isik leida tööd xxxx ja enne vangistust üüris xxxx ka korterit, kuid täpset aadressi ei mäleta. Vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral andis Andrei Pintšuk oma nõusoleku vabaneda koos elektroonilise valve kohustusega. Isik soovib elama asuda elukaaslase juurde aadressile xxxx. Tegemist on 4-toalise kõigi mugavustega korteriga, mis kuulub e-kinnistusraamatu andmetel elukaaslasele O. S. ning kus elavad O. S., A. P. alaealine tütar ja elukaaslase täisealine poeg D. S.. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning seal on olemas kõik eluks vajalik. O. S. ja D. S. andsid kirjaliku nõusoleku Andrei Pintšuki elektroonilise valve kohaldamiseks nende elukohas. O. S. tagab vabanemise korral kinnipeetavale vajaliku moraalse ja materiaalse toetuse. Kinnipeetava elukaaslane töötab, saab lapsetoetust ja töövõimetuspensioni. Isik omandas põhihariduse xxxx, misjärel asus õppima xxxx kutsekooli xxxx erialale, kus õppis 3 aastat, kuid jättis õpingud pooleli seoses tööle asumisega. Eneseharimisse suhtub isik positiivselt. Ametlik töökogemus isikul puudub. Kinnipeetaval tekkisid suured võlad ja ta otsustas tööle asuda mitteametlikult. Isik on töötanud ehitusel, kuid töökohad on olnud lühiajalised - maksimaalselt 2-3 kuud. Enne vangistust oli 2 kuud tegevuseta. Väidetavalt otsis tööd xxxx. Sissetulekuks oli kuritegelikul teel saadud raha. Kinnipeetav tunnistab 3 varguste toimepanemist. Raha kulutas narkootikumide peale. Käesolevalt on isikut karistatud ka narkootikumide käitlemise eest (omastamine, hoidmine, edasiandmine). Vangistuse ajal toetavad kinnipeetavat majanduslikult tema elukaaslane ja ema. 28.12.2020 seisuga on kinnipeetaval vabanemisfondis 1752 eurot, kuid täitmata rahalisi nõudeid on summas 24 548 eurot, mis on seotud pankrotinõude täitmisega seoses isiku suhtes pankroti välja kuulutamisega. Vanglas omandas kinnipeetav kutsehariduse (keevitaja eriala), mis võib edaspidi kaasa aidata töö leidmisele. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht A OÜ-s xxxx. Andrei Pintšuki lähedaste hulka vabaduses kuuluvad elukaaslane O. S., kellega on kinnipeetaval ühine laps A. P. (xxxx), elukaaslase pojad D. S. (xxxx) ja B. S. (xxxx), ema A. P. ja isa A. P.. Telefonivestluses kinnitas kinnipeetava ema, et suhted Andrei Pintšukiga on head ja ta on valmis kinnipeetavat igati toetama. Andrei Pintšuki vanemad töötavad ja saavad pensioni. O. S. sõnul on suhted elukaaslasega väga head ja toetavad, vesteldakse telefoni teel ning käiakse kokkusaamistel. Elukaaslase poegade D. S. ja B. S. kasvatamisest on kinnipeetav väidetavalt osa võtnud ja elukaaslase pojad peavad kinnipeetavat oma isaks. Vaatamata laste olemasolule tarvitas Andrei Pintšuk narkootikume ja pani toime kuritegusid. Lapsi peab isik enda jaoks tähtsaks, olles kursis nende eluga. Kinnipeetav soovib vanglas töötada, et lapsi toetada. Elukaaslasega on isik koos elanud alates xxxx. Kuriteod on toime pandud grupis. Isikuvastased kuriteod on aga toime pandud teise inimese kihutamisel, mis võib viidata isiku mõningasele mõjutatavusele ja suhtlusringkonna kriminaalsele taustale. Kinnipeetav soovib hoida eemale isikutest, kes on kriminaalse taustaga ja jätkavad vastavat elustiili. Ka elukaaslase sõnul soovib Andrei Pintšuk hoiduda varasemate negatiivset mõju avaldavate tuttavatega suhtlemisest. Kinnipeetava enda sõnul ei ole tal alkoholiga probleeme olnud. Alkoholi tarvitas harva ja tähtpäevadel. Alkoholi tarvitamine ei ole uue kuriteo riskiteguriks. Esmakordselt proovis isik amfetamiini ja heroiini 15-aastaselt. Enne seda tarvitas kanepit. Enda sõnul tarvitas nii amfetamiini kui ka heroiini segamini ja regulaarselt süstimise teel. Vabaduses oli ilma heroiini ja amfetamiinita ainult 2 kuud. Kinnipeetav tunneb vajadust sõltuvusprobleemiga tegeleda. Enda sõnul on varem tundnud himu narkootikumide järele, kuid käesolevalt seda ei tunne. Narkootikumide hankimiseks on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid. Ei ole teada, et isik oleks olnud vägivaldsete kuritegude toimepanemise ajal narkojoobes. Isik ei soovi enam tarvitada narkootikume ja teadvustab, millised probleemid on tarvitamisega kaasnenud. Kinnipeetav osaleb omal soovil alates 20.09.2018.a AN tugigrupis. Kinnipeetav on huvitatud kainest eluviisist ning püüab kasutada kõiki võimalusi, et arendada oma teadmisi ja oskusi. Andrei Pintšuk soovib ennetähtaegse vabanemise korral võtta osa Viljandi sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse poolt pakutavatest teenustest. Teenust pakutakse ka elukohale lähemal Sillamäel. Andrei Pintšuk võttis ühendust sotsiaaltöötajaga ja pani ennast nimekirja sõltuvusravi läbimiseks. Samuti tagab Eesti psühhotroopsete ainete tarvitajate ühing LUNEST Andrei Pintšukile vabanemisel tugiisikuteenuse programmis SÜTIK osalemise võimalusega. Teenust pakutakse Jõhvis. Käesolevalt on kinnipeetavat karistatud raskete isikuvastaste kuritegude eest, kus kasutas vägivalda tahtlikult ja korduvalt arvete klaarimiseks. Kinnipeetav ei pea ennast agressiivseks inimeseks ja väidetavalt ei ole ta kunagi kasutanud vägivalda konfliktide lahendamiseks. Isik on soovinud oma elu muuta, kuid käesolevale vangistusele eelnevalt on tegutsenud vanaviisi ja pole õppinud vigadest. Kinnipeetav omab tulevikuplaane. Ametnikega suhtlemisel on isik rahulik ja viisakas. Kinnipeetava sõnul proovib ja soovib ta käituda seaduskuulekalt. Väidetavalt väldib konflikte. Vabaduses on isikul elukaaslane, kes teda toetab ja ootab, ning isiku sõnul kardab ta naise ja laste ootusi petta. Peale vabanemist on isikul soov asuda rehabilitatsiooniteenusele, et õppida vabaduses paremat toimetulekut narkoprobleemiga. Enda 4 sõnul mõistab isik teiste inimeste seisukohti ning on mõelnud sooritatud kuritegudele ka teise inimese vaatest tulenevalt. Kinnipeetav põhjendab kuritegude toimepanemist mittetöötamise ning raha vajamisega narkootikumide ja pere jaoks. Vägivaldseid kuritegusid tunnistab isik osaliselt. Negatiivset suhtumist ühiskonda on näidanud isiku kuriteod (sh narkokuritegu). Käesolevalt on isik parandanud oma käitumist ja suhtumist, ning enda sõnul mõistab, et elu on teda piisavalt õpetanud. Ajavahemikul 26.02.2003-30.08.2004 on isik kriminaalhooldusel olles läbinud katseaja, kuid püstitatud eesmärgid jäid täitmata ja oli probleeme registreerimiskohustuse täitmisega. Enda sõnul on pikk vangistus ja perest eemalolek tema jaoks piisav motivatsioon elada seaduskuulekalt. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et Andrei Pintšuk muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega, teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud elama seaduskuulekat elu. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on sõnades olemas. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on 53%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 26%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla Andrei Pintšuki tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andrei Pintšuki tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o 16.10.2024 ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajal kohustada teda täitma lisaks KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p-des 21,7,9 sätestatud kohustusi ja KarS § 75 lg 4 alusel enda võetud lisakohustust osaleda tugiisikuteenusel programmi SÜTIK raames. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 12 kuud. Andrei Pintšuk kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda ning ta on nõus vabanema ka elektroonilise valve kohaldamisega. Ta on omandanud riigikeele B2-tasemel, aga vabalt eesti keelt ei räägi, sest vanglas ei ole praktikat. Sellest ajast, kui ta eksami tegi, on möödunud 6 aastat. Tal ei olnud ametlikku töökohta, kuna ei jõudnud seda endale leida. Võlad ka segasid, võlgade küsimus on praegu otsustamisel. Võlad on enamasti kohtukulud ja kannatanute tsiviilhagid. Kõige suuremad on üle 20 000 euro. Vabaduses suhtleb ta peamiselt perega, vanematega, samuti suhtleb tugiisikuga ja lapsepõlvesõbraga, kelle isa juures kavatseb tööle asuda. Ta õppis kutsekoolis xxxx. Esialgu lubati talle 1000 eurot palka, aga kui ta õpib kaugsõidu autojuhiks, siis palk tõuseb. Tal on alanud võlgadest vabastamise menetlus, selle raames peab ta 5 aasta jooksul pärast võlgadest vabastamise menetlust maksma oma võlgu ja esitama aruandeid. Esimest korda toimub see selle aasta aprillis. Kui kohus ta ennetähtaegselt vabastab, siis suudab ta täita kõiki reegleid. Distsiplinaarkaristusest on ta endale järeldused teinud, see kõik oli sellepärast, et ta kiirustas lihtsalt. See on ainuke distsiplinaarkaristus, mis tal on olnud. Ta võttis endale kohustuse SÜTIK programm läbida, lisaks on kaitsja esitanud kohtule kinnituskirja LIBERTAS kliiniku poolt. Need programmid näevad ette, et tuleb kohal käia ja praegu käib ta AN grupis, kus kavatseb vabaduses edasi käia. Ta on nõus võtma kohustusena LIBERTAS kliiniku programmi ning on valmis maksma raha selle programmi läbimiseks. Vanglas on ta alustanud programmiga Õige hetk, mille läbimist saab jätkata ka vabaduses. Kaitsja leidis kohtuistungil, et Andrei Pintšukki tuleb käsitleda isikuna, kes on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Riigikohus on andnud juhiseid, et kui karistused on arhiveeritud, siis nendega ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvestada ei saa. Seaduse tähenduses on A. Pintšuk esimest korda kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibinud 11 ja pool aastat. Samuti on Riigikohus andnud juhiseid, mis eeldusel peab ennetähtaegselt vabastama. 5 Selliseks eelduseks on see, et suunata isikut seaduskuulekale teele. Seda tuleb hinnata selle kaudu, kuidas isik on ennast vangistuse ajal ülal pidanud. Vanglas käitumine räägib A. Pintšuki vabastamise kasuks. Ta on osalenud paljudes sotsiaalprogrammides. Ta on töötanud koristajana, praegu töötab keevitajana. Koristajana töötamine ja üldse töötamine vanglas räägib sellest, et ta pole vangla subkultuuriga kohanenud. Vanglas viibides on ta saanud aru, mis on kuriteo toimepanemise faktoriteks ja aktiivselt nendega tegelenud. Väärib tähelepanu, et ta juba vanglas aktiivselt tegeleb oma võlgade probleemiga. Ta on algatanud enda suhtes pankrotimenetluse, mis on tänaseks päevaks lõppenud ja on alanud võlgadest vabastamise menetlus. Arvestades seda, et teda vabaduses ootab konkurentsivõimelise töötasuga töö, siis majanduslikud probleemid ei viita retsidiivsusriskile. Oma süüd on isik tunnistanud ja kahetsenud, mida on avaldanud ka kohtule esitatud motivatsioonikirjas. Motivatsioonikirjas on öelnud, et oma süü mitte tunnistamisega on ta raskendanud oma olukorda. Vabaduses on ta oodatud lähedaste poolt. Seega ka vabanemisjärgsed asjaolud räägivad tema kasuks. Kuna ta on nii pikalt viibinud vanglas, siis taasühiskonnastamine tuleb taastada järkjärgult, eelkõige suunata teda elektroonilisele valvele koos käitumiskontrolliga, siis jätkub veel katseaeg. Samas palus kaitsja kohtul tähelepanu pöörata sellele, et teda on distsiplinaarkaristuse raames karistatud noomitusega, mis on kergem karistus. Varasemalt on ta olnud kriminaalhooldusel, kuid käesoleval juhul tuleb jätta see tähelepanuta. See karistus on ammu kustunud ja iseloomustuse kohaselt oli ta kriminaalhooldusel 21-aastasena. Nüüd on ta 40-aastane. Selja taga on pikk kogemus. Kriminaalhooldusega ei peaks tekkima probleemi. Kuigi iseloomustuse kohaselt ei ole ta varasemalt töötanud, siis vanglas on ta töökogemust omandanud. Vanglas on ta töötanud 4 aastat ametlikult. Juhul, kui kohus peaks otsustama vabastada A. Pintšuki, siis palus kaitsja määrata kohustusena SÜTIK programmi läbimine. Kuna A. Pintšuk on alustanud vanglas programmiga Õige hetk ning programmi läbimist võib ta jätkata vabaduses viibides, siis palus kaitsja panna KarS § 75 lg 8 alusel lisakohustusena sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimine. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Andrei Pintšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Andrei Pintšuki ennetähtaegset vabastamist. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla, kaitsja ja süüdimõistetu poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Pintšuk ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Andrei Pintšuk kannab liitkaristust mh esimese astme kuritegude toimepanemise eest ning on käesolevaks ajaks ära kandnud rohkem kui kaks kolmandikku talle mõistetud vangistusest, mistõttu on täidetud KarS § 76 lg 2 p 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohtu hinnangul ei ole täidetud ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused. Karistusregistri andmetel on kinnipeetaval 1 kehtiv kriminaalkaristus. Tegemist on liitkaristusega (15 aasta pikkuse vangistusega), mis on talle mõistetud mh esimese astme kuritegude – narkootiliste ainete (amfetamiin ja marihuaana) suures koguses 6 ebaseadusliku käitlemise ja mõrva eest (peksis koos teise isikuga kannatanut raudtorudega pähe, vastu jalgu ja keha, millega panid toime teise inimese tapmise julmal viisil). Lisaks on teda karistatud kehalise väärkohtlemise ja varguste eest. Eeltoodu viitab sellele, et vabaduses olid isikul välja kujunenud kuritegelikud hoiakud ning oma probleemidele püüdis ta lahendusi leida just kuritegelikul teel. Kuritegusid on isik toime pannud raha puuduse tõttu ning vajadusest raha eest narkootikume hankida. Soodusteguriks on olnud ka grupi mõju ja narkootikumide tarvitamine. Ametlik töökogemus vabaduses isikul puudub. Mitteametlikult on ta töötanud ehitusel, kuid töökohad on olnud lühiajalised, maksimaalselt 2-3 kuud. Enne vangistust oli isik 2 kuud tegevuseta, sissetulekuks oli kuritegelikul teel saadud tulu. Isiku tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, kuna kuriteod on toime pandud grupis ning isikuvastased kuriteod on pandud toime teiste kihutamisel. Kinnipeetava enda sõnul soovib ta hoiduda varasemate negatiivset mõju avaldanud tuttavatega suhtlemisest. Kuivõrd isik on pannud kuritegusid toime majanduslike probleemide tõttu ning grupi mõjul, sõltub kohtu hinnangul tema õiguskuulekas käitumine vabaduses sellest, kas ta suudab hoiduda endistest kriminaalse taustaga tuttavatest ning tulla toime legaalselt teenitud sissetuleku arvelt. Enne vangistust oli isikul probleeme narkootikumidega. Kinnipeetav on pikemat aega regulaarselt tarvitanud amfetamiini ja heroiini, kuritegusid pani toime ka seetõttu, et narkootikumide hankimiseks raha teenida. Vangistuses on kinnipeetav tegelenud oma sõltuvusprobleemiga ning enda sõnul tarvitamist jätkata ei soovi. Kohus märgib, et kinnipeetaval on täitmata tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üks esmaseid eeldusi, milleks on õiguskuulekas käitumine vangistuses, kuna isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kui kinnipeetav ei suuda vangistuses, range järelevalve all, käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kinnipeetava avaldused, mille kohaselt ta nüüd oma süüd kuritegude toimepanemises täielikult tunnistab ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt, ei tekita kohtus veendumust selles, et tema väärtushinnangud on ka tegelikult muutunud ning ta saab aru oma tegude tagajärgedest. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisel on motiveeritud korrektselt täitma kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses olnud hõivatud tööga, läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Sotsiaalsete oskuste treening ning osalenud OÜ Corrigo sõltuvusprobleeme käsitlevas tegevuses ja MTÜ Teekond taasühiskonnastavates tegevustes. Samuti selle, et ta on õppinud riigikeelt ning osaleb Anonüümsete Narkomaanide tugigrupi tegevustes. Sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimist on võimalik jätkata ka vabaduses kriminaalhooldusel olles, samas on individuaalse täitmiskava eesmärk tegeleda kinnipeetavaga karistuse kandmise ajal, et teda vabanemiseks ette valmistada. Vabanemisel on isikul olemas elukoht elukaaslasele kuuluvas korteris ning garanteeritud töökoht A OÜ-s. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Samas ei ole perekonna näol tegemist kuritegude toimepanemise riski maandava teguriga, sest isik elas ka enne vangistust koos elukaaslase ja 3 alaealise lapsega, kuid perekonna olemasolu ei takistanud tal kuritegude toimepanemist. Seega süüdimõistetu olukord vabaduses ei erine oluliselt vangistuseelsest ajast. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millistel kohus eelnevalt peatus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Andrei Pintšuki vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Vabastamist ei toeta ka vangla ega prokuratuur. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
3. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 19.04.2021 kohtumäärusega jäeti Viru Maakohtu
4. märtsi
5. a määrus muutmata. 26.03.2021 kohtumäärus 1-10-9088 jõustus
6. mail 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent