KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 17. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-2584 Tsiviilasi AKTSIASELTSI

) § 8 lg-s 1 toodud eeldused on täitmata ja saneerimismenetlus tuleb jätta algatamata. Kuna

§ 11

lg-s 3 sätestatud abinõude rakendamine lahendatakse saneerimismenetluse algatamisel, jättis kohus taotluse kontode arestist vabastamiseks läbi vaatamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja palub
2. märtsil
3. a esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada, algatada avaldaja saneerimismenetlus, nimetada saneerimisnõustajaks vandeadvokaat V. Kivistik ning kohustada MTA-d viivitamatult vabastama arestist avaldaja kontod AS-is SEB Pank ja Coop Pank AS-is. Määruskaebuse kohaselt on turul nõudlus ja toodangumahud küll langenud, kuid need ei ole kadunud. See nähtub avaldaja poolt nimetatud projektide ja koostööpartnerite nimekirjast. Avaldaja ei ole väitnud, et nõudlust ei ole piisavalt. Praeguseks on koostööpartnerid ka oma tellimuste mahud kinnitanud. Koos määruskaebusega esitatud tõendite järgi on nende kogumaksumus ligi 1 400 000 eurot (käibemaksuta). Lisaks on avaldaja otsimas uusi koostööpartnereid Euroopa Liidus. See on koroonaviiruse leviku tõttu siiski raskendatud. Saneerimisavalduses märgitud 60-ne projekti maksumus 645 000 eurot oli tingitud tagasihoidlikust optimismist ja eesmärk oli avaldada kohtule üksnes reaalne summa. Samas peab avaldaja saneerimisavalduses toodud asjaolusid üksnes põhistama, mitte tõendama. Üldiselt teadaolevalt on olukord turul siiski seoses vaktsineerimisega taastumas. Võõrtööjõu kasutamine ei ole peamine aspekt ettevõtte jätkusuutlikkuse tagamisel. Avaldaja on saneerimisavalduses arvestanud olemasoleva tööjõuga, kuid menetluse algatamine aitaks lahendada võõrtööjõuga seonduva probleemi. 3 Avaldaja ettevõtte saneerimise peaksid otsustama võlausaldajad saneerimiskava kinnitamisel. Kohus saab anda hinnangu avaldaja saneerimise kohta siis, kui võlausaldajad saneerimiskava vastu ei võta. Samuti saab kohus sellises olukorras nimetada eksperdid. Lisaks ei ole maakohus võtnud arvesse, et avaldaja on Ida-Virumaal oluline tööandja. Avaldaja ei nõustu, et kohustuste täitmata jätmist poole aasta jooksul ei saa pidada ajutiseks makseraskuseks. Isegi füüsiliste isikute laenukohustuste täitmisel pakutakse makseraskuste ilmnemisel maksepuhkust kuueks kuuks. Kohus ei võtnud arvesse ka seda, et avaldaja kontod on ligi pool aastat olnud MTA poolt arestitud, mis on pärssinud avaldaja äritegevust, muutunud keeruliseks kohustuste täitmise ja äritegevuse jätkamise. Vaatamata sellele on avaldaja suutnud tegelda tootmisega, maksta töötasusid ja täita mingil määral oma kohustusi (sh MTA ees). Maksuvõla tavapärane ajatamine ilma seda vähendamata ei ole realistlik. Lisaks puudub avaldaja ja temaga seotud isikutel tagatiseks sobilik vara. Avaldaja on toonud välja ka majandusnäitajad, mille järgi on majanduslike raskuste ületamine ja pankroti vältimine võimalik. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et saneerimismenetluse algatamise vajadus ja makseraskused on tekkinud MTA ees oleva võlgnevuse tõttu. MTA on suurim võlausaldaja, kes tõenäoliselt keeldub menetlusväliselt maksuvõlga ajatama. Jääb mulje, et kohus on eelistanud MTA-d, sest tema saaks pankrotimenetluses eelisõiguse. Siiski peaks MTA toetama avaldaja tegevuse jätkamist, kuna avaldaja on oluline tööandja, makstes riigile makse. Saneerimismenetlus peakski pakkuma majanduslike raskuste saabumisel ettevõtjale alternatiivse valikuvõimaluse pankrotimenetluse kõrval, millel on positiivne mõju Eesti majandusele, töötajatele ja võlausaldajatele. Kohus oleks pidanud eelistama avaldaja kui võlgniku huvisid. Avaldaja ei pidanud koos saneerimisavalduse esitama kohtule ammendavat äriplaani, kuidas makseraskused ületada, vaid tooma välja, milliseid ümberkorraldusi plaanitakse. Seejuures on avaldaja esitanud kohtule prognoosi, kuidas makseraskused ületada ning millises ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldatakse. Maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks seda arvesse võtnud.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule (kuhu see saabus 14 aprillil 2021). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi saneerimisavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 6.

§ 8

lg 1 kohaselt peab kohus saneerimismenetluse algatamise otsustamisel kontrollima, kas saneerimisavaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ja saneerimisseaduses esitatud nõuetele ning kas avaldaja on põhistanud, et

§ 7

lg-s 2 sätestatud eeldusi saneerimismenetluse algatamiseks.

§ 7

lg 2 kohaselt peab ettevõtja saneerimisavalduses esitama selgitusi majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhistama, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, ettevõte vajab saneerimist ning 4 ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud avaldaja saneerimismenetluse algatamisest. 6.1.

7 lg-s 2 sätestatud eelduste põhistamine tähendab, et ettevõtja peab esitama avalduses sellised andmed, mille õigsuse eeldamisel saab kohus uskuda esitatud väiteid (TsMS § 235). Seejuures tuleb põhistamist eristada tõendamisest, mille raames peab tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud vahenditega esitatud andmete tõesust kinnitama. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, nagu oleks avaldaja jätnud

§ 7

lg 2 p-3 sätestatud eelduse, et avaldaja jätkusuutlik majandamine on tõenäoliselt võimalik, põhistamata. 6.2.

§ 7

lg 2 p-s 3 sätestatud eelduse põhistamiseks peab ettevõtja suutma teha kohtule usutavaks, et ettevõtte kasumlikkuse taastamine on tõenäoline ning tema majanduslikku olukorda on võimalik parandada. Nagu märkis ka avaldaja määruskaebuses, ei pea ettevõtja kohtule siiski esitama ammendavat äriplaani, kuid tal peaks avaldust esitades olema piisav nägemus, mis suunas hakatakse ettevõtte ümberkorraldusi majandusliku jätkusuutlikkuse ja kasumlikkuse tagamiseks tegema. Ettevõtja tulevikuprognoosi suhtes ei saa olla täiesti kindel, et kasumlikkus saavutatakse, kuid selle põhjal peab olema kasumlikkuse saavutamine pigem tõenäoline kui mitte. Avaldaja on saneerimisavalduses märkinud, et tal on hetkel 60 pooleliolevat projekti (maksumusega 645 000 eurot) ning kavas on leida uusi koostööpartnereid. Projektide kestvus on 3–4 kuud, maksumus 5000–98 000 eurot. Kui maakohus leidis, et avaldaja ei ole eeltoodud andmeid piisavalt põhistanud, oleks maakohus pidanud andma avaldajale TsMS § 3401 lg 1 järgi võimaluse andmete täpsustamiseks (põhistamiseks). Avaldaja on koos määruskaebusega esitanud erinevate koostööpartnerite kinnituskirjad eeldatavate tellimuste mahtude kohta (tl-d 106–128). Need kinnitavad avaldaja väiteid. Avaldaja on kohtule esitanud rahavoogude prognoosi ajavahemiku jaanuari 2021 kuni detsembri 2023 kohta (tl-d 30–33). Arvestades avaldaja planeeritavat igakuist käivet (180 000–200 000 eurot), erinevaid kulusid (142 500–167 650 eurot) ja võlausaldajate kohustuste katteks tehtavate maksete ulatust (10 200 eurot), on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja põhistanud, et ta suudab saneerimismenetluse kaudu majanduslikud raskused ületada ja kasumlikkuse taastada. Lisaks on avaldaja selgitanud, et prognoosid on tehtud hetkel olemasolevat tööjõudu arvestades. Seega isegi olukorras, kus avaldajal ei ole võimalik palgata täiendavat võõrtööjõudu, suudab ta enda väitel praeguse tööjõuga tellimused täita. 6.3. Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et saneerimisel tuleb eristada ettevõtja püsivat maksejõuetust ja ajutist maksejõuetust, mis on saneerimismenetlusega ületatav (vt Riigikohtu 18. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-09, p 20). Saneerimisest tuleks

§-dele 1 ja 2 tuginedes keelduda, kui on ilmselge, et ettevõtja kohustuste, vara ja eeldatavate sissetulekute suhe on selline, et mõistlikke saneerimisabinõusid (mida võlausaldajad või kohus võiks põhimõtteliselt heaks kiita) rakendades ei saavutataks olulise osa jaoks võlausaldajatest või olulise osa kohustuste osas suure tõenäosusega paremat tulemust kui ettevõtja pankroti korral. See tähendab, et saneerimismenetluse välistab üksnes püsiv maksejõuetus (vt Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 35). 5 Ringkonnakohtu arvates ei anna avaldaja raamatupidamislikud näitajad ja tulevikuprognoos (vt määruse p 6.2) alust tõsikindlalt väita, et avaldaja on pankrotiseaduse § 1 lg-te 2 ja 3 järgi püsivalt maksejõuetu ning saneerimine on välistatud.
3. detsembri
4. a bilansi kohaselt on avaldajal vara väärtuses 896 606 eurot ja kohustusi 820 651 euro ulatuses, omakapital on 75 955 eurot (tl 82). Seega ei ole avaldaja omakapital negatiivne, mis annaks alust kahelda avaldaja ajutises maksejõuetuses. 6.
5. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on

§ 8

lg 1 p-s 3 sätestatud eeldused saneerimismenetluse algatamiseks täidetud, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ning saadab asja maakohtule tagasi avaldaja saneerimisavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kuivõrd maakohus jättis tuvastamata, kas

§ 8

lg 1 p-s 2 ja 3 eeldused on täidetud, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel ka nende eelduste esinemist kontrollida. Kui maakohus leiab, et avaldaja poolt esitatud andmeid tuleb täpsustada (põhistada), tuleb avaldus jätta esmalt kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 käiguta. Pärast nimetatud toimingute tegemist tuleb maakohtul otsustada avalduse menetlusse võtmine ja saneerimismenetluse algatamine, arvestades mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti. Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus avaldaja on saneerimisavaldust põhistatud, tuleks eelistada saneerimisavalduse algatamist. Ettevõtja huvid on saneerimises mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid (vt Riigikohtu määrus ülalviidatud tsiviilasjas nr 3-2-1122-09, p 19). Selle üle, kas avaldajat saneerida, saavad lõppastmes otsustada võlausaldajad saneerimiskava vastuvõtmisel ja kohus saneerimiskava kinnitamisel. Kuivõrd MTA on maksuvõla ajatamise graafiku tunnistanud kehtetuks (tl 8–9), ei ole usutav, et MTA nõustub saneerimismenetluse väliselt uut maksegraafikut sõlmima, võlgnevust vähendama ja avaldaja kontosid arestist vabastama. Avaldaja saneerimismenetluse algatamise korral tuleb maakohtul lahendada ka avaldaja taotlus avaldaja kontode arestist vabastamise kohta (

§ 11lg 3).

1. Kuivõrd avalduse menetluse võtmise üle on pädev otsustama maakohus, rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.
2. Ringkonnakohus lisab, et maakohtu määruse resolutsioonid p-d 1 ja 2 on vastuolus. Kui ettevõtja on esitanud avalduse saneerimismenetluse algatamiseks, kuid kohus jätab menetluse algatamata, ei võta kohus avaldust menetlusse. Järelikult ei saanud maakohus võtta avaldust menetlusse. See minetus ei ole praegusel juhul siiski iseenesest aluseks määruse tühistamisele.
3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 6 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest