Obsah (8)

§ 424§ 68§ 65§ 184§ 73§ 74§ 75§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 22. veebruar 2021 Kriminaalasja number 1-20-879 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kriminaalasi Fredi K

§ 424

lg 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. oktoobri
2. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava Fredi Küüsmaa kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar Teised apellatsioonimenetluse pooled Prokuratuur, esindaja Viru ringkonnaprokurör Anu Toluk Ringkonnaprokuratuuri Süüdistatav Fredi Küüsmaa, isikukood 39501225215; Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel, elukoht: XXX (viibib vahistatuna Viru Vanglas) Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. Kolmas isik võib esitada kohtuotsuse peale kassatsiooni tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas. 1 Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS
6. Fredi Küüsmaa anti kohtu alla

§ 424lg 2 järgi.

Talle heidetakse ette liiklusseaduse § 69 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis ja korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 nõuete rikkumist, mille kohaselt on joobeseisund alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. 1.1 Fredi Küüsmaad süüdistatakse selles, et 06.09.2019 kella 03.08 paiku Lääne-Virumaal Sõmerul XXX juures juhtis ta mootorsõidukit Hyundai i30 reg nr XXX alko- ja narkojoobes, seejuures sõitis vastu seisvat sõidukit BMW X5 reg nr XXX . Seejärel alko- ja narkojoobes juhtides mootorsõidukit Hyundai i30 reg nr XXX , sõitis Sõmerul XXX juurest suunaga Sõmeru Põllu 2 juurde, kus peatati politseipatrulli poolt. Fredi Küüsmaal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seeria nr ARKM-0082 alkoholisisaldus 0,43 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Fredi Küüsmaal tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktiga nr 1293T narkootilise ja psühhotroopse aine kokaiini sisaldus uriinis ning tal esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. 1.2. Samuti süüdistatakse Fredi Küüsmaad 26.05.2020 kella 09.17 paiku Lääne-Virumaal Rakveres F. G. Adoffi 11 juures mootorsõidukit Opel Vivaro reg nr-ga XXX narkojoobes juhtimises. EKEI uuringuakti 778T ja selle lisade kohaselt tuvastati Fredi Küüsmaa uriinis amfetamiini ja metamfetamiini ning tal esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. MAAKOHTU OTSUS 2. Viru Maakohus tunnistas Fredi Küüsmaa 15.10.2020. a otsusega süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõistis karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68alusel arvati eelvangistus 06.09.2019, s.o 1 päev, karistusaja hulka.

Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 3 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 23.07.2018.

a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 2 aasta 11 kuu 27 päeva vangistuse võrra ning mõistis Fredi Küüsmaale liitkaristuseks 4 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. Vangistuse kandmise alguseks loeti Fredi Küüsmaa vanglasse saabumise aeg. Lisakaristusena võttis kohus Fredi Küüsmaalt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse üheks aastaks. Samuti lahendas kohus menetluskuludega seotud küsimused.

1. Apellatsioonis ei vaidlustata Fredi Küüsmaa süüdi tunnistamist esimeses teos, so narkojoobes olles mootorsõiduki juhtimises 06.09.2019, vaid ainult selle eest mõistetud karistust.
2. Süüdistuses, mille kohaselt Fredi Küüsmaa juhtis 26.05.2020 mootorsõidukit Opel Vivaro narkojoobes olles, on maakohtu põhjendused järgmised.
3. Viru Maakohus leidis, et Fredi Küüsmaa süü on selles kuriteos tõendatud. Kohus tõi välja olemasolevate tõendite, milleks on süüdistatava ja tunnistaja E.V. ütlused, toksikoloogia ekspert Mailis Tõnissoni ütlused ning kirjalikud tõendid, sisu.
4. Süüdistatav Fredi Küüsmaa ennast talle esitatud süüdistuses 26.05.2020 episoodis süüdi ei tunnistanud. Fredi Küüsmaa võttis omaks, et juhtis süüdistuses tähendatud ajal ja kohas 2 mootorsõidukit, kuid ei olnud narkojoobes. Esimest korda märkas ta politseid Kroonikeskuse ees, kui politsei tema kõrvale parkis. Ta oli närviline ja rahutu, kuna teadis, et tarvitas narkootilisi aineid päev-kaks tagasi.
5. Tunnistaja E.V. kinnitas kohtuistungil, et oli 26.05.2020 päevases vahetuses patrullis koos T.T. ega ning hommikul, suhteliselt vahetuse alguses oli kohe väljakutse seoses joobes juhtimisega. Sõidukit, valget bussi, märkasid nad sel päeval Laada tänaval, Turutare ees. Nad parkisid oma sõiduki Vilde tänaval ära ja ei läinud minutitki, kui see sõiduk hakkas Turutare eest liikuma. Nad reageerisid kohe, andsid sõidukile peatumismärguande sinise-punase vilkuriga, sõiduk keeras Adoffi tänavale ja peatus Selveri ees parklas. Nad tuvastasid juhi isiku, kelleks oli Fredi Küüsmaa. Visuaalselt vaatasid isiku käitumist, olid narkojoobele omased tunnused, laienenud ehk suured pupillid, reaktsioonikiirus oli väga kiire, isik ei suutnud nendega vesteldes paigal olla, mistõttu nad kõrvaldasid isiku juhtimiselt ja toimetasid politseijaoskonda. Fredi Küüsmaale tehti narkotest, mis näitas amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamist ning ise ta ütles, et oli viimati tarvitanud nädalavahetusel.
6. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et kasutades 26.05.2020 kell 09.18 indikaatorvahendit AlcoQuant 6020 plus nr A418745 oli indikaatorvahendi näit 0,00 mg/l. Kontrolli tulemus – negatiivne. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist nähtub, et kontrollile allutatud isikul Fredi Küüsmaal esinevad joobele viitavad tunnused: välimus – silmade punetus, silmade pupillid - suured; reaktsioonikiirus – häiritud; kõne – kiire; aja-, isiku ja kohataju – selge; teadvusel; mälu – mäletab viimase 24-tunni sündmusi; koordinatsioon – kerged häired; käitumine – rahutus, higistamine.
7. Teisest 26.05.
8. a indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et prooviandja Fredi Küüsmaa nõustus indikaatorvahendi kasutamisega, kinnitades seda oma allkirjaga. Kasutades 26.05.2020 kell 09.40 indikaatorvahendit Drug Control Urine Cup Secure 1, oli näit positiivne, indikaatorvahend reageeris ainetele MDMA, AMP, MET, MDA. Kontrollitaval esinesid narkootilise aine tarvitamise tunnused. Kontrollile allutatud isikul esinevad joobele viitavad tunnused: välimus – silma pupillid suured; reaktsioonikiirus – normaalne; kõne – kiire; aja-, isiku ja kohataju – selge; teadvusel; mälu – mäletab viimase 24-tunni sündmusi; koordinatsioon – kerged häired; käitumine – unisus, higistamine.
9. Fredi Küüsmaa kõrvaldati sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid alates 26.05.2020 kell 09.18 kuni kõrvaldamise põhjuse äralangemiseni. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise põhjenduseks on: juhi ebakindel kõnnak, suurenenud pupillid, kõnehäired.
10. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 778T 01.06.2020 kohaselt oli Fredi Küüsmaalt analüüsiks võetud uriinis amfetamiin, metamfetamiin. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Lõuna-Eesti kohtuarstliku ekspertiisiosakonna arst-kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni 09.06.
11. a hinnangul esines Fredi Küüsmaal joove.
12. Asitõendi 01.06.
13. a vaatlusprotokollis vaadeldi 4 helifaili häirekeskusele 26.05.2020 tehtud telefonikõnedest ajavahemikul kell 07.56 kuni kell 08.
14. Esimene telefonikõne tuli K.H. lt kell 07.56 numbrilt xxx, milles helistaja teatab Rakveres Täiskasvanute Gümnaasiumi ees parklas valge bussi nr XXX juures olevast noorest meesterahvast, kes kõnnib nagu toonekurg, olles helistaja arvates narkolaksu all. Teises telefonikõnes kell 08.01 numbrilt xxx teatab meesterahvas, et mingi narkojoobes meesterahvas, kes tõmbleb, sõidab väga kandiliselt valge bussiga XXX Rohuaia tänavalt Tallinna mnt poole. Kolmandas telefonikõnes kell 08.28 3 numbrilt xxx teatab meesterahvas, et tal sõber helistas pool tundi tagasi, et kaubik XXX , mille juht on narkojoobes ja mis keeras Rohuaia tänavalt Tallinna tänavale, seisab nüüd Laada tänaval endise Turutare ees. Neljandas telefonikõnes kell 08.35 uuesti numbrilt xxx teatab meesterahvas, et helistab uuesti narkojoobes autojuhi pärast, kelle sõiduk seisab Turutare ees.
15. Vormikaamera nr P18112 26.05.
16. a salvestusest on näha, et Lääne-Virumaal Rakvere linnas F. G. Adoffi tn 11 Kroonikeskuse ette pargitud mootorsõiduki Opel Vivaro reg nr XXX juht käitub ebaadekvaatselt. Juhi kõne on häiritud ning tema käitumine on närviline.
17. Esmalt leidis maakohus, et tõendatud on joobeseisundi olemasolu. Arstkohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson selgitas kohtus asjatundjana, millest ta hinnangute andmisel on juhindunud. Ta kinnitas, et joove on kliiniline seisund, need välised tunnused peavad olema silmaga nähtavad teiste isikute poolt. Kui need on kirjeldatud, siis saab öelda ning et ainult uriini järgi saab hinnata, kas on tarvitanud või mitte. 26.05.2020 episoodi osas on mitu kõrvalist isikut pidanud vajalikuks häirekeskust teavitada mootorsõiduki juhist, kes on nende arvates narkojoobes (laksu all). Eeltoodust järeldub, et politseil oli piisavalt alust asuda nimetatud sõidukit otsima, mille juht võib suure tõenäosusega olla narkojoobes. Tunnistaja E.V. ütlustega on tõendatud, et sõidukit, valget bussi, märkasid nad sel päeval Laada tänaval, Turutare ees. Nad tulid Olerexi poolt ja keerates Laada tänavalt Vilde tänava suunas, oli näha, et keegi istub sõidukis juhi kohal. Nad parkisid oma sõiduki Vilde tänaval ära ja ei läinud minutitki, kui see sõiduk hakkas Turutare eest liikuma. Nad reageerisid kohe, andsid sõidukile peatumismärguande sinise-punase vilkuriga, sõiduk keeras Adoffi tänavale ja peatus Selveri ees parklas. Eeltoodust ei saa järeldada, et politseinikud oleksid antud sõidukit passinud ning et tegemist oleks ebaseadusliku jälitustoiminguga (varjatud jälgimine).
18. Süüdistatav Fredi Küüsmaa ei ole ennast temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud. Tema ütlustest järeldub, et süüdistuses tähendatud aegadel ja kohtades ta mootorsõidukit juhtis, kuid ei olnud narkojoobes. Fredi Küüsmaa on ise avaldanud, milliseid ravimeid ja narkootilisi aineid ta eelnevalt tarvitas, need andmed on kattuvad muude tõenditega. Fredi Küüsmaa tegi arstidel võimalikuks koostada enda kohta terviseseisundi kirjeldamise protokoll. See oli tema vaba tahe teha arstidega koostööd. Politseiga kokkupuude polnud Fredi Küüsmaal esmakordne, mistõttu ta oleks võinud sellest keelduda. Fredi Küüsmaa sai väga hästi aru oma olukorrast, et juhul, kui tuvastatakse, et ta on narkojoobes, siis võidakse talle esitada kahtlustused uute kuritegude toimepanemises, aga tal on ees varasem kandmata karistus narkokuriteo eest. Kui Fredi Küüsmaa oleks arstidega koostööst keeldunud, ei oleks terviseseisundi kirjeldamise protokolle saadud, siis oleksid need tõendid jäänud lihtsalt kogumata ja tõendite kogum oleks jäänud selle võrra väiksemaks. Mingil juhul ei oleks see aga tähendanud seda, et muude tõendite pinnalt ei oleks saadud kahtlustusi ja süüdistusi esitada. 16.

§ 424

lg-s 2 nimetatud kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

1. Subjektiivse koosseisu osas leidis kohus, et kuritegu on kogutud tõenditest tulenevalt toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega, sest Fredi Küüsmaa pidi vähemalt võimalikuks pidama, et ta juhib sõidukit joobeseisundis.
2. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et süüdistatava Fredi Küüsmaa käitumises esinevad

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. 4 19. Karistuse mõistmisel märkis maakohus järgmist. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistataval Fredi Küüsmaal on karistusregistri andmetel 1 kehtiv kriminaalkaristus, väärteokorras on ta karistamata (tl 37-38). Viru Maakohtu 23.07.2018 kohtuotsusega tunnistati Fredi Küüsmaa süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi (narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslik käitlemine grupi poolt) ja karistati 3 aasta vangistusega

§ 73lg 1 ja 3 alusel tingimisi 3 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga.

Käesolev tahtlik kuritegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega määratud katseajal. Kriminaalasi, mis puudutab 06.09.2019 episoodi, oli 31.01.2020 saadetud kohtusse ja Fredi Küüsmaa oli selles 30.03.2020 kohtu alla antud, kui ta pani 26.05.2020 toime uue analoogse kuriteo.

1. Fredi Küüsmaa on 3 aastat tarvitanud narkootilisi aineid, tal oli neist välja kujunenud sõltuvus. Fredi Küüsmaad iseloomustab positiivselt see, et lõpuks hakkas ta selle probleemiga vabatahtlikult tegelema. Ta viibib SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Viljandi osakonnas statsionaarsel teenusel alates 25.06.
2. Psühholoogiga läbiviidud individuaalsetel kohtumistel ning grupitööde aruteludes on ta avatud, püüdlik, koostöövalmis. Fredi Küüsmaa on kohtu hinnangul asunud paranemise teele, kuid kohus ei saa karistust mõistes keskenduda valdavalt sellele, kuidas isik on pärast kuriteo toimepanemist käitunud.
3. Kõike eeltoodut arvestades, leidis maakohus, et Fredi Küüsmaale

§ 424

lg 2 alusel mõistetav karistus võib jääda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast allapoole, milleks on 1 aasta 4 kuud vangistust.

§ 68

, § 65 lg 2 alusel kuulub liitkaristusena ärakandmisele 4 aastat 3 kuud 26 päeva vangistust. 22. Lisakaristuse puhul võttis maakohus arvesse, et selle mõistmise kohustus tuleb seadusest.

§ 424

lg 4 p 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Süüdistataval Fredi Küüsmaal oli 06.09.2019 ja 26.05.2020 ning on ka käesoleval ajal Maanteeameti liiklusregistri andmetel B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Arvestades kõike eeltoodut, mida kohus arvestas põhikaristuse mõistmisel, tuleb Fredi Küüsmaalt lisakaristusena ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on 1 aasta. APELLATSIOON 23. Fredi Küüsmaa kaitsja palub Viru Maakohtu 15.10.2020. a otsuse Fredi Küüsmaa süüdimõistmises ja karistamises

§ 424lg 2 järgi tühistada ja ta 26.05.2020 episoodis õigeks mõista. Seejärel mõista Fredi Küüsmaale 06.09.2019 episoodis Ka

S § 424 lg 1 alusel rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 2500 eurot. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus või kuulata üle tunnistajad ringkonnakohtus.

1. Kaitsja leidis, et Viru Maakohtu otsus ei vasta KrMS § 3051 lg 1 nõuetele. Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kuivõrd otsuse põhjendused ei vasta 26.05.2020 episoodi osas seadusega kehtestatud ja kohtupraktikas omaks võetud põhimõtetele. Maakohus rikkus ka menetlusnorme, jättes rahuldamata kaitsja taotluse kuulata tunnistajatena üle A.V. , T.T. ja K.K. , kuna kaitsja taotles kaitseaktis nende küsitlemist asjaolude kohta, mis omavad kriminaalasja lahendamisel märkimisväärset tähtsust.
2. Maakohtu põhjendused Fredi Küüsmaa süüdiolekus 26.05.2020 episoodis ei anna kaitseteesidele ammendavaid vastuseid. Veenvad ei ole maakohtu väited seoses varjatud jälgimisega. Kohus leidis, et sõiduki jälgimine politseiametniku poolt sellisel kujul ei vastanud 5 varjatud jälgimisele. Otsuses sisalduvast arutluskäigust nähtub, et toimingu lühiajaline kestus on olnud vähemalt üks või isegi ainuke põhjus, miks kohus pole Fredi Küüsmaa jälgimist käsitlenud varjatud jälgimisena KrMS § 1265 tähenduses. Menetleja tegevuse määratlemine ei sõltu toimingu kestusest vaid selle sisust.
3. Kuivõrd jälitustoimingu tulemusena koguti ka kõik ülejäänud kõnealust episoodi puudutavad tõendid, pole ka nende kasutamine põhjendatud. Fredi Küüsmaale on nimelt esitatud süüdistus mootorsõiduki juhtimises varjatud jälgimise ajal. Seetõttu on kaitsja seisukohal, et kõik seda episoodi puudutavad tõendid on saadud jälitustoiminguga, mille teostamiseks puudus prokuratuuri luba. KrMS § 1262 lg 2 ei võimalda

§ 424

järgi toimetatavas menetluses jälitustoiminguid teostada, mistõttu on need tõendid lubamatud.

1. Tõendite kogumisel rikuti ka Fredi Küüsmaa enese mittesüüstamise privileegi. Indikaatorvahendi kasutamise ning terviseseisundi kirjeldamise protokolli koostamisel ei selgitatud Fredi Küüsmaale, et ta võib koostööst keelduda. Süüdistatav ei pea aitama enda vastu tõendeid koguda. Isikut tuleb tema enese mittesüüstamise privileegist teavitada olukordades, kus tõendi kogumine on võimalik vaid tema koostöö tulemusel. Siis saab isik teha informeeritud otsuse, kas ta aitab tõendi kogumisele kaasa või mitte. Ennekõike on vajalik selgitada, et temapoolset abi võidakse kasutada tõendina tema vastu ning et tal on seetõttu õigus keelduda.
2. Kohtu arutluskäik, et Fredi Küüsmaale oleks ka ilma lubamatute tõenditeta saanud süüdistuse esitada, ei ole võistleva menetluse kontekstis tõsiseltvõetav. Sisuliselt väidab kohus, et Fredi Küüsmaa oleks saanud süüdi mõista ka muude tõendite alusel. Kuid kohus jätab tähelepanuta, et mis tahes muid tõendeid ei ole kohtule esitatud.
3. Kohtuekspert Mailis Tõnisson on 09.06.
4. a hinnangu andmisel lähtunud protokollides sisalduvast informatsioonist, mis saadi Fredi Küüsmaa menetluslike õiguste vastu eksimisel. Indikaatorvahendi kasutamise ja terviseseisundi kirjeldamise protokollidest nähtuva informatsioonita ei oleks Mailis Tõnissonil olnud võimalik hinnangut anda. Seega on ka Mailis Tõnissoni 09.06.
5. a hinnang menetlusreeglite rikkumisega saadud lubamatu tõend, mis tuli otsuse tegemisel kõrvale jätta.
6. Mailis Tõnissoni väitel tugineb ta enda hinnangute andmisel teadmisele, et selle aluseks olevad joobeseisundile viitavad füsioloogilised tunnused on kirjeldanud arst või meditsiinilise taustaga inimene. Aga just 26.05.2020 episoodi osas tuginedes ta peaasjalikult politseiametnike koostatud, mitte meditsiinilise taustaga inimeste, märkmetele. Seda tuleb arvesse võtta Mailis Tõnissoni arvamuse usaldusväärsuse hindamisel, kuid maakohus seda asjaolu käsitlenud ei ole.
7. Kaitsja leiab, et 06.09.2020 episoodi eest tuleks Fredi Küüsmaale mõista rahaline karistus. Kohtuotsuses on jäetud käsitlemata asjaolu, et Fredi Küüsmaa joobeseisund 06.09.
8. a episoodis oli suure tõenäosusega põhjustatud ravimitest, mitte kokaiinist. Ei ole põhjendatud ravimite tarvitamisest tingitud kõrvalnähtudega sõitmise eest karistada sama karmilt nagu kokaiini või muu narkootikumi tarbimisest tingitud joobeseisundis juhtimise eest. Ravimite tarvitamisest tekkinud joove on ravimite kõrvalnäht, mida isik ise loodab vältida. Otsuses ei ole käsitletud ka asjaolu, et Fredi Küüsmaa reageeris 06.09.
9. a episoodis toimunud avarii puhul õiguskuulekalt, minnes politseile juhtunut ise ja vabatahtlikult näitama. Kohus on küll möönnud, et Fredi Küüsmaa on sõltuvusravile minnes asunud paranemise teele, kuid otsusest ei nähtu, et kohus selle asjaoluga oleks ka reaalselt ja tegelikult arvestanud. Fredi Küüsmaa teadvustas tal esinenud probleemi ning on võtnud käsile reaalsed ja tegelikud sammud sellest 6 vabanemiseks. Sellises olukorras liitkaristusena aastate pikkuse vangistuse mõistmine ei too endaga kaasa oodatud tulemusi ning põhjustab pigem süüdistatava demotivatsiooni.
10. 01.02.2021 esitas kaitsja taotluse, milles palub võtta arvesse, et Fredi Küüsmaal on võimalus asuda elama elektroonilise valve alla aadressile XXX , juhul kui maakohtu otsus jääb muutmata ja temale mõistetud karistus

§ 74lg 5 alusel osaliselt täitmisele pööramata.

1. 04.02.2021 esitas kaitsja lisaks apellatsioonile oma täiendavad seisukohad, mis on kokkuvõetult järgmised.
2. Kaitsja leiab episoodis, mida ta apellatsioonis ei vaidlustanud, et süüdistuses ei ole esile toodud, millise aine tarvitamisest see joove tulenes. Seega tuleb antud juhul ka hinnata, kas süüdistuse piiridest väljumata on võimalik kindlaks teha, mis aine see oli ning kas see liigitub narkootiliseks, psühhotroopseks või muu sarnase toimega aineks.
3. Juhul, kui kohus ei nõustu osalise õigeksmõistmise taotlusega või karistusena rahalise karistuse mõistmise taotlusega, taotleb kaitsja alternatiivina Fredi Küüsmaa karistuse täitmisele osalist pööramata jätmist ning tema allutamist

§ 75lõike 2 p 9 alusel elektroonilisele valvele.

Kaitsja teeb ettepanekuks kohustada Fredi Küüsmaad mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, kohustada teda osalema sotsiaalprogrammis ja kohustada teda otsima endale töökoha. Samuti on Fredi Küüsmaa nõus alluma sõltuvusvastasele ravile. 36. Kaitsja arvates on Fredi Küüsmaa süü 06.09.2019 episoodis pigem väike, sest joove oli tingitud ravimitest; ta osutas õiguskaitseorganitele kohest abi enda teo asjaolude uurimisel. Tegemist on kergendava asjaoluga

§ 57p 3 tähenduses, mida kohus pole otsusest nähtuvalt arvesse võtnud.

Fredi Küüsmaa puhul tuleb arvestada tema liitkaristuse kujunemise erandlikke asjaolusid. Nimelt kohaldati sügavalt ekslikult Fredi Küüsmaa suhtes varasemalt katseaega

§ 73alusel.

Katseaja määramisel ei kohaldatud süüdistatavale kriminaalhooldust koos narkootikumide tarvitamise keelu ja sotsiaalprogrammi(de)s osalemise kohustustega. Muidugi vastutab enda tegude eest lõppastmes iga täiskasvanud inimene ise, kuid see ei muuda tõsiasja, et Fredi Küüsmaa abivajaduse märkamise korral oleks ka riik saanud astuda omapoolseid samme sellise olukorra vältimiseks. Suurt osa kaitsja argumente pole maakohus enda otsuse põhjendustes käsitlenud. Selline toimimine on omanud vahetut mõju ka maakohtu siseveendumuse kujunemisel karistuse mõistmisel ja sellest tingimisi vabastamise otsustamisel. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 15.10.
2. a otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebuses esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale Fredi Küüsmaa süüdimõistmises ja karistamises.
3. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Fredi Küüsmaa juhtis 26.05.2020 kella 09.17 paiku Lääne-Virumaal Rakveres F. G. Adoffi 11 juures mootorsõidukit Opel Vivaro reg nr-ga XXX . Vaidlust ei ole ka selles, et Fredi Küüsmaa oli eelnevatel päevadel tarvitanud narkootilist ainet, seda on ta ise tunnistanud. Nii ütles ta kaitsjale vastates: „Teist korda roolis võeti mind vahele ja muutusin närviliseks, sest teadsin, et olin tarvitanud eelnevad päevad ning uriin näitab seda, ja ma teadsin, mis karistus mul all on.“ Samuti tunnistas Fredi Küüsmaa, et narkootiliste ainete tarvitamise staaži on tal kolm aastat ning üldjuhul tarvitas ta amfetamiini ja kokaiini. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 778T 01.06.2020 kohaselt oli Fredi Küüsmaalt analüüsiks võetud uriinis amfetamiini ja 7 metamfetamiini.
4. Fredi Küüsmaa ütluste kohaselt ei olnud ta sel päeval mootorsõidukit juhtides narkojoobes. Kaitsja hinnangul tugines maakohus narkojoobe olemasolu kohta järelduse tegemisel lubamatutele tõenditele.
5. Kaitsja leidis, et Viru Maakohtu otsus ei vasta 26.05.2020 episoodi osas KrMS § 3051 lg 1 nõuetele. Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kuivõrd otsuse põhjendused ei vasta seadusega kehtestatud ja kohtupraktikas omaks võetud põhimõtetele.
6. Ringkonnakohus ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lg 2 (kohtuotsuses põhjendamise kohustuse rikkumine) mõttes, mis võiks tuua kaasa KrMS § 341 lg 3 alusel maakohtu otsuse tühistamise ja kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Viru Maakohus on käsitlenud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid. Kuigi põhjendused on napid, on kohtu seisukoha kujunemine lugejale jälgitav ja arusaadav. Kaitsja poolt viidatud puudus, et maakohus pole ammendavalt kõigile tema argumentidele vastanud, on apellatsioonimenetluses kõrvaldatav.
7. Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaitsja väiteid, mille kohaselt sõiduki jälgimine politseiametnike poolt on varjatud jälgimine KrMS § 1265 tähenduses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole politseipatrull käesolevas asjas tegelenud varjatud jälgimisega ja seda järgmistel põhjustel.
8. Avaliku korra kaitse üldpõhimõtted ja alused sätestab korrakaitseseadus (KorS). Nimetatud seaduse § 2 lg 1 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Käesoleval juhul sai politsei 26.05.2020 neli kõnet ajavahemikus kell 7.56-8.35, kus anti teada Rakvere linnas mootorsõiduki Opel Vivara reg numbriga XXX juures ebaadekvaatselt käituvast noormehest, seejärel teatati, et sama narkojoobe tunnustega noormees sõidab Rohuaia tänavalt Tallinna maantee suunas (kd 1, tl 56-61). Ilmselgelt peab politsei sellisele teatele reageerima, kuna narkojoobe kahtlusega isik liikluses on ohtlik nii endale kui kaasliiklejatele. Ohu väljaselgitamine ja tõrjumine on politsei kui korrakaitseorgani seadusest tulenev kohustus ja selle ilmnemisel on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada seaduses ettenähtud meetmeid (KorS §-d 6 ja 27). Seega asus politseipatrull, saades vastava teate, igati seaduslikult otsima mootorsõiduki roolis olevat joobekahtlusega juhti.
9. Tunnistaja E.V. , Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik, andis ütlusi selle kohta, et politseipatrull sai tööpäeva alguses väljakutse Rakvere linnas Rohuaia tänava kohviku juurde sõidukiga tulnud mehe kohta, kes tõmbles. Nad kontrollisid seda piirkonda, kuid sõidukit ei avastanud. Hiljem märkasid nad sõidukit Laada tänaval Turutare ees, sõiduk seisis, keegi istus juhiistmel. Nad otsustasid oma sõiduki ära parkida, et vaadata, kas on korrarikkumine. Sõiduk hakkas kohe liikuma ja nad andsid peatumismärguande sinise-punase vilkuriga. Sõiduk peatus Adoffi tänava Selveri parklas. Selline tunnistaja poolt kirjeldatud tegevus kujutab endast korrakaitseseaduses reguleeritud korrakaitseorgani kohustust reageerida ja välja selgitada võimalik oht ning see likvideerida. Politseipatrull kõrvaldas joobekahtlusega juhi, Fredi Küüsmaa mootorsõiduki roolist LS § 91 lg 2 p 1 alusel (kd 1, tl 27).
10. Apellatsioonist nähtub, justkui peaks kaitsja varjatud jälgimiseks umbes minuti pikkust aega, millal patrullpolitseinikud peatasid oma sõiduki, et vaadata, mida juht (Fredi Küüsmaa) edasi teeb. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda lahutada politseipatrulli tegevusest, mille 8 eesmärgiks oli kõrvaldada liiklusest joobekahtlusega juht, s.o korrakaitseorgani tegevusest riikliku järelevalve teostamisel. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kaitsjaga, et ajaline faktor, kui kaua kulus politseipatrullil aega võimaliku ohuallika leidmiseks, ei oma tähtsust hindmaks kas tegemist on varjatud jälgimisega või mitte.
11. Seega ei ole politsei tegevusele midagi ette heita narkojoobe kahtlusega juhi, Fredi Küüsmaa väljaselgitamisel ja liiklusest kõrvaldamisel. See toimus riikliku järelevalve teostamisel, tegemist ei ole varjatud jälgimisega KrMS § 1265 mõttes. Kaitsja seisukoht, et kõik seda episoodi puudutavad tõendid on saadud jälitustoiminguga, kuna Fredi Küüsmaale on esitatud süüdistus mootorsõiduki juhtimises varjatud jälgimise ajal, on väär.
12. Kaitsja leidis, et tõendite kogumisel rikuti Fredi Küüsmaa enese mittesüüstamise privileegi, kuna indikaatorvahendi kasutamise ning terviseseisundi kirjeldamise protokolli koostamisel ei selgitatud talle, et ta võib koostööst keelduda. Apellatsioonikohus ei nõustu ka selle arvamusega.
13. Olukorda, kuidas peab politsei või seaduses sätestatud juhtudel muu korrakaitseorgan tegutsema, kui on kahtlus, et isik võib olla kas alkoholi- või narkojoobes, reguleerivad KorS §-d 37-
14. Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise organismis võib tuvastada indikaatorvahendi abil või toimetada isiku bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks ja vajaduse korral terviseseisundi kirjeldamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Korrakaitseorgan peab kirjeldama isikul esinevaid joobeseisundile viitavaid tunnuseid (KorS § 41 lg 1, 5).
15. Indikaatorvahendi kasutamise protokolle on käesolevas asjas kaks (kd 1, tl 25-26). Mõlemad on koostanud E.V. ga koos patrullis olnud teine patrullpolitseinik T.T. . Esimene neist on tehtud 26.05.2020 kell 09.18, kui kontrolliti Fredi Küüsmaa väljahingatavas õhus alkoholisisaldust. Protokollist nähtub, et Fredi Küüsmaa on kontrollile allutatud isikuna andnud allkirja sellele, et talle on selgitatud toimingu põhjust ja eesmärki, õigust keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest jne. Teisel juhul, 26.05.2020 kell 9.40 allutati Fredi Küüsmaa riikliku järelevalve meetmena narkootiliste ainete tarvitamise kontrollile indikaatorvahendit kasutades. Ka sellest protokollist nähtuvalt on Fredi Küüsmaa andnud oma allkirja sellele, et talle on õigusi selgitatud ja ta on toiminguga nõustunud. Sellest saab järeldada, et talle on selgitatud kõiki neid õigusi, mida tuleb selgitada vastavalt KorS § 41 lg-le
16. Samuti on kontrollija kirjeldanud protokollis Fredi Küüsmaa terviseseisundit. Ka sellele on Fredi Küüsmaa alla kirjutanud, märkides, et on praegu toimuva pärast närviline ja higistab.
17. Kontrollija on pidanud vajalikuks võtta Fredi Küüsmaalt uriiniproovi ja toimetada ta uuringuks Rakvere Haiglasse, kus tema terviseseisundit on kirjeldanud arst A.V. (kd 1, tl 3235). Kriminaalasja materjalide kohaselt on Fredi Küüsmaa andnud uriiniproovi vabatahtlikult (kd 1, tl 28-31). Need toimingud vastavad KorS § 41 lg 7, 9 ja 11 nõuetele. Kuna Fredi Küüsmaa oli teadlik oma õigustest (nähtuvalt indikaatorvahendi kasutamise protokollidest) ja andis lisaks ka uriiniproovi vabatahtlikult, ei ole tema õigusi mingilgi määral rikutud. Samas oleks keeldumise korral politseil olnud võimalik kasutada sundi nii uriiniproovi andmiseks kui ka tuvastada aine organismis kohustuslikus korras bioloogilise vedeliku proovi uuringuga (KorS § 41 lg 8). Seega käitus Fredi Küüsmaa politseiga koostööd tehes igati mõistlikult, mistõttu puudus vajadus kohaldada tema suhtes sundi. Samas oleks uuring tehtud ka ilma tema nõusolekuta.
18. Maakohtu seisukoht selles, et Fredi Küüsmaa keeldumisel koostööst arstidega ei oleks 9 terviseseisundi kirjeldamise protokolle saadud, ei ole eeltoodust tulenevalt kooskõlas riiklikus järelevalvemenetluses korrakaitseorganile antud volituste ja võimalustega kontrollida narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamist ka koostööst keelduva isiku puhul. Toimingut läbi viival isikul on kohustus kirjeldada toimingule allutatud isiku joobele viitavaid tunnuseid, korrakaitseorgani nõudmisel on terviseseisundit kohustatud kirjeldama ka arst (KorS § 41 lg 5 ja lg 9 p 1). See ei olene kuidagi toimingule allutatud isiku suvast. Koostööst keeldumise korral oleks ilmselt raskendatud teatud andmete saamine (tasakaalu ja koordinatsiooniharjutused), kuid see ei välista arsti poolt muude terviseandmete kirjeldamist.
19. Seoses kohtuekspert Mailis Tõnissoni poolt joobe olemasolu või puudumise kohta antud hinnanguga leiab kaitsja esmalt, et kuna 09.06.
20. a hinnangu andmisel lähtus ekspert protokollides sisalduvast informatsioonist, mis saadi Fredi Küüsmaa menetluslike õiguste vastu eksimisel, on ka Mailis Tõnissoni nimetatud hinnang menetlusreeglite rikkumisega saadud lubamatu tõend, mis tuleb kõrvale jätta. Kuna ringkonnakohus indikaatorvahendi kasutamise protokolli ega terviseseisundi kirjeldamise protokolli koostamisel menetlusõiguslikke rikkumisi ei tuvastanud, on kaitsja selline väide muutunud ainetuks. Eksperthinnang (kd 1, tl 36) on lubatav tõend.
21. Teiseks leidis kaitsja, et kuna Mailis Tõnissoni hinnang tugines peamiselt politseiametnike, mitte meditsiinilise taustaga inimeste märkmetele, tuleb seda arvesse võtta Mailis Tõnissoni arvamuse usaldusväärsuse hindamisel.
22. Kohtutoksikoloogia eksperdi hinnang on ringkonnakohtu arvates usaldusväärne tõend. Hinnangust nähtub, et Mailis Tõnisson on arvamust andes tuginenud nii 26.05.2020 koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokollis fikseeritud kontrollile allutatud isikul esinevatele joobele viitavatele tunnustele kui ka samal päeval 2 tundi hiljem arsti poolt koostatud terviseseisundi kirjeldamise protokollis fikseeritud joobele iseloomulikule kliinilisele leiule ning lisaks joobeseisundi tuvastamise saatekirjas fikseeritud uriinis leitud ainele (amfetamiin, metamfetamiin). Kohtus asjatundjana ütlusi andes selgitas Mailis Tõnisson, et väga tugevad tunnused joobele on artikulatsiooni häire ja nüstagm. Kui esineb artikulatsioonihäire, on ta arvamuse andmisel alati väga ettevaatlik ja soovib palju eelnevaid andmeid. Ajajooksul amfetamiini joove väheneb, tema lähtus algsituatsioonist. Ringkonnakohtu hinnangul selgub Mailis Tõnissoni ütlustest, et ta võtab arvamuse andmisel arvesse kõiki tema käsutuses olnud andmeid, sh suhtub neisse vajaliku kriitikaga, võrdleb neid, võtab arvesse erinevate terviseandmete fikseerimise vahele jäävat ajavahemikku, ka oma varasemat kogemust, st on põhjalik järelduste tegemisel. Asjaolu, et joobe olemasolu kohta hinnangu andmisel tugines ta muuhulgas ka politseiametnike poolt koostatud tervisekirjeldusele, ei anna alust tema arvamust kahtluse alla seada. Puuduvad igasugused viited sellele, et politseinikud oleksid olnud ebapädevad või ebaobjektiivsed Fredi Küüsmaa joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamisel.
23. Eeltoodut kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus tuvastas õigesti, et Fredi Küüsmaa juhtis 26.05.2020 Rakvere linnas mootorsõidukit Opel Vivaro amfetamiini ja metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud narkojoobes, rikkudes sellega LS § 69 lg 1 ja KorS § 36 lg l nõudeid. Fredi Küüsmaa tegudele on kogumis antud õige karistusõiguslik hinnang

§ 424lg 2 järgi, kuivõrd ta oli samasuguse teo toime pannud ka 06.09.2019.

1. Kaitsja leidis, et Viru Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses ka seetõttu, et jättis põhjendamatult rahuldamata kaitsja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Apellatsioonikohus sellega ei nõustu ja seda järgmistel põhjustel. 10
2. Maakohus jättis kaitsja taotluse kutsuda kohtusse tunnistajatena A.V. , T.T. ja K.K. rahuldamata kohtu alla andmise määruses (kd 2, tl 37-38) põhjusel, et nimetatud isikute ülekuulamisel ei ole kriminaalasjas tähtsust.
3. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on K.K. kriminaalhooldusametnik, kes koostas kohtueelse ettekande dokumentide põhjal ja ei olnud Fredi Küüsmaa kohtunud. Seega ei oleks ta saanud anda mingit täiendavat informatsiooni karistuse mõistmiseks vajalike asjaolude kohta, mida ei oleks olnud võimalik teha neid samu arvamuse koostamise aluseks olnud dokumentaalseid tõendeid esitades. T.T. oli patrullis koos E.V. ga. Mõlemad politseiametnikud on joobeseisundi tuvastamise ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollile alla kirjutanud. Seega oli kaitsjal võimalik nende dokumentide vormistamise käigus tõusetunud küsimustele vastust saada ka tunnistajana kohtus viibinud E.V. t küsitledes. Seda võimalust ei ole kaitsja kasutanud. Selles kontekstis jääb arusaamatuks, mida enamat oleks võinud tunnistada T.T. . Ringkonnakohus möönab, et maakohtu väide, et A.V. i ja T.T. e ülekuulamisel pole tähtsust, ei ole korrektne. Nad ei tea küll midagi tõendamiseseme asjaolude kohta, kuid neid oleks olnud võimalik küsitleda nende poolt koostatud dokumentide osas. Samas ei ole nende ülekuulamata jätmine toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust. Kriminaalasjas ei ole tõusetunud kordagi küsimust sellest, et uriiniproovi võtmisel oleks rikutud selleks ettenähtud korda või oleks selliseid asjaolusid, mis annaks aluse seada kahtluse alla arsti poolt terviseseisundi kirjeldusse kantud andmeid.
4. Viimaseks võtab ringkonnakohus seisukoha Fredi Küüsmaale mõistetud karistuse osas, vastates kõigepealt kaitsja väidetele.
5. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuna Fredi Küüsmaa poolt toime pandud teod vastavad

§ 424

lg-le 2, on ainuvõimalik karistus vangistus, rahatrahvi selle sanktsioon ette ei näe. Seetõttu ei ole alust peatuda kaitsja väidetel puutuvalt rahalise karistuse mõistmisse. 61. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus Fredi Küüsmaale karistuse mõistmisel võtnud arvesse kõiki vajalikke asjaolusid ja selle muutmiseks alust ei ole. Maakohus mõistis Fredi Küüsmaale põhikaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, s.o alla

§ 424lg 2 sanktsiooni keskmise määra, milleks on 2 aastat vangistust.

Samuti kohaldas maakohus lisakaristust sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks. See karistus on kogumis mõistetud kahe samasuguse liiklusalase süüteo toimepanemise eest. Maakohus ei tuvastanud Fredi Küüsmaa karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Küll aga võttis kohus arvesse seda, et Fredi Küüsmaa on tegelenud tõsiselt sõltuvusega narkootilistest ainetest, mis on ta viinud nende kuritegude toimepanemiseni. Kõike eelnevat arvesse võttes leidis maakohus, et karistus võib jääda sanktsiooni keskmisest määrast allapoole.

1. Kaitsja etteheide, et maakohus on vaid möönnud, et Fredi Küüsmaa on sõltuvusravile minnes asunud paranemise teele, kuid ei ole sellega tegelikult arvestanud, on ilmselgelt põhjendamatu. Maakohus on karistuse mõistmisel keskendunud just Fredi Küüsmaa poolt narkootikumide tarvitamisele ja sõltuvuse ravile ning sellest tulenevalt leidnud, et ta on asunud paranemise teele. Seejärel on kohus möönnud, et valdavalt sellele, kuidas isik on käitunud pärast kuriteo toimepanemist, ei ole võimalik karistuse mõistmisel tugineda. Selline maakohtu seisukoht on õige, sest karistuse mõistmisel tuleb kaaluda kõiki süü suurust mõjutavaid asjaolusid, millest üheks on ka süüdistatava käitumine teo toimepanemise ajal ja pärast seda. Soov tegeleda sõltuvusprobleemiga iseloomustab süüdistatavat positiivselt, näitab et ta on ise võtnud ette samme oma käitumise muutmiseks õiguskuulekuse suunas, et vältida tulevikus 11 samasuguseid kuritegusid. Seega piisab eripreventiivse eesmärgi täitmiseks kergemast karistusest. Kui maakohus ei oleks arvestanud Fredi Küüsmaa poolt ette võetud samme sõltuvusest vabanemiseks, ei oleks olnud alust ilma kergendavate asjaoludeta mõista talle sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt kergemat karistust.
2. Kaitsja leidis, et esimese teo puhul tuleks kergendava asjaoluna

§ 57

p 3 tähenduses arvesse võtta, et ta osutas õiguskaitseorganitele kohest abi enda teo asjaolude uurimisel. Jääb selgusetuks, mida kaitsja täpsemalt silmas peab. Fredi Küüsmaa on tõepoolest allunud kõigile menetlustoimingutele, mida politseiametnikud pidasid vajalikuks läbi viia pärast seda, kui ta oli alkoholi tarvitanuna ja narkootilises joobes põhjustanud avarii. Ainuüksi seda, et Fredi Küüsmaa ei takistanud õiguskaitseorganite tööd, ei saa käsitleda kuriteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena. Ka Ringkonnkohtu hinnangul ei esine Fredi Küüsmaa karistust kergendavaid asjaolusid.

1. Nõustuda ei saa kaitsjaga ka selles, et isiku süü, kes juhib mootorsõidukit ravimitest põhjustatud joobes on ainuüksi sellest tulenevalt väiksem. Olenemata sellest, milline narkootiline või psühhotroopne aine joobe põhjustas, on sellises olekus mootorsõiduki juht liikluses väga ohtlik. Ta ei ole võimeline liiklussituatsioonides adekvaatselt orienteeruma ega suurema ohu allikat, mootorsõidukit, valitsema.
2. Kriminaalasjas uuritud tõendid aga ei anna alust väita, et Fredi Küüsmaa oleks olnud 06.09.
3. a mootorsõidukit juhtides ainult psühhotroopsetest ravimitest põhjustatud joobes. Tema uriinis tuvastati kokaiini, 7aminoklonasepaami ja zopiklooni (kd 7). Vastates kaitsja küsimusele, millisest konkreetsest ainest joove oli, selgitas kohtutoksikoloogiaekspert, et on klonasepaami, zopiklooni toime, kokaiini on vähem. Samas ütles Mailis Tõnisson ka seda, et kokaiin metaboliseerub väga ruttu. Kuna on leitud kokaiini, mitte kokaiini metaboliite, saab järeldada, et kokaiini on tarvitatud suhteliselt lähiajal, võimalik ka et üleeile (nagu väitis Fredi Küüsmaa). Seega ei välistanud ekspert ka kokaiini mõju joobe põhjustamisel. Reeglina on erinevate psühhotroopsete ja narkootiliste ainete korraga tarvitamine ohtlik, nende koostoimeline mõju ei ole tarvitajale teada. Lisaks sellele oli Fredi Küüsmaa tarvitanud alkoholi (kd 1, tl 2-3), mida koos ravimite võtmisega teha ei tohi. Seega oli tema organismis segu erinevatest ainetest, milliste mõju all mootorsõiduki juhtimine on ülimalt ohtlik, mida näitab ka see, et ta põhjustas avarii, st ei tulnud mootorsõiduki juhtimisega toime. Sellises olukorras ei pisenda Fredi Küüsmaa süüd kuidagi asjaolu, et see juhtus öisel ajal väikese liiklustihedusega Sõmeru alevikus. 66.

§ 73

lg 4 annab kohtule võimaluse uue tahtliku kuriteo toimepanemise korral ja liitkaristuse mõistmisel

§ 65

lg 2 alusel kohaldada vangistusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrollile allutamisega tingimusel, et süüdlane nõustub alluma elektroonilisele valvele. Fredi Küüsmaa on selleks nõusoleku andnud. Kuna Fredi Küüsmaa pani toime

424 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, tuleks

§ 424

lg 4 p 1 kohaselt kõne alla vaid mõistetud vangistusest osaline tingimuslik vabastamine. Vaatamata sellele ei ole ringkonnakohtu hinnangul Fredi Küüsmaad võimalik talle mõistetud vangistusest tingimisi koos käitumiskontrolli kohaldamisega vabastada ja seda järgmistel põhjustel. 67. Fredi Küüsmaa pani uued kuriteod toime talle eelmise kohtuotsusega, s.o Viru Maakohtu 23.07.2018. a otsusega

§ 184lg 2 p 1 järgi mõistetud 3 aasta pikkuse vangistuse kandmise ajal.

See karistus oli mõistetud

§ 73

alusel 3 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga ilma käitumiskontrolli nõudeid kohaldamata. Kohtuotsuse tegemise ajal oli Fredi Küüsmaa täisealine, 23 aastat vana. Täisealine inimene peab võtma ise oma tegude eest vastutuse. Fredi 12 Küüsmaal oli võimalus otsustada, kuidas ta soovib edasi elada. Ta oli teadlik sellest, et kui ta jätkab narkootiliste ainete tarvitamist, uute õiguserikkumiste toimepanemist, võidakse pikaajaline vangistus täitmisele pöörata. Arusaamatu on kaitsja väide näha riigi tegemata tööd selles, et süüdistatavale üldse selline võimalus anti. Fredi Küüsmaa ütluste kohaselt töötas ta varem, enne ravile minemist, Soomes. Käitumiskontrolli kohaldamine oleks suure tõenäosusega takistanud tal vähemalt kriminaalhoolduse alguses Eesti Vabariigist lahkuda, mistõttu oli käitumiskontrolli kohaldamata jätmine Fredi Küüsmaa huvides, kuid ta kuritarvitas talle antud võimalust. Nii nagu maakohus õigesti märkis, ei piirdunud Fredi Küüsmaa ainult ühe kuriteo toimepanemisega katseajal, vaid ta pani uue kuriteo toime ka ajal, kui esimene narkootilises joobes olles mootorsõiduki juhtimise kriminaalasi alles ootas maakohtus arutamist, s.o kohtu alla andmisest ca 2 kuud hiljem. Fredi Küüsmaa ei suutnud loobuda narkootiliste ainete tarvitamisest, mis ongi ilma kõrvalise abita raske, kuid sellega ei saa kuidagi õigustada korduvat tahtlikku mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis olles.

1. Korduvalt narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemine ja kohaldatud meetmete olematu mõju näitavad kohtkolleegiumi hinnangul, et käitumiskontroll ja elektrooniline valve ei tagaks Fredi Küüsmaa õiguskuulekat käitumist isegi praeguses olukorras, kus süüdistatav on võtnud ette samme sõltuvusest vabanemiseks, mistõttu ei ole see sobiv meede.
2. Kaitsja palus ringkonnakohtul võtta kohtutoimikusse rahvastikuregistri väljavõtte Fredi Küüsmaa ema Raili Küüsmaa surma kohta, samuti pärimisregistri väljavõtte veendumaks, et ema ei ole testamenti teinud ja pärijad on tema pojad. Ringkonnakohus leiab, et see taotlus pole põhjendatud. Kõik andmed, mis on vajalikud elukoha kontrolliks seoses elektroonilise valve kohaldamisega, kogub kriminaalhooldusametnik ise. Kuna kohtukolleegium leidis, et Fredi Küüsmaad ei ole võimalik karistuse kandmisest tingimisi koos elektroonilise valve kohaldamisega vabastada, ei pidanud kohus vajalikuks anda KrMS § 1371 lg 3 alusel kriminaalhooldusametnikule ülesannet arvamuse andmiseks elektroonilise valve kohaldamise võimalikkuse kohta taotletud elukohas.
3. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jääb Viru Maakohtu
4. oktoobri
5. a otsus muutmata ja kaitsja apellatsioon rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Maarika Kuusk 13 Aarne Sarjas