Obsah (5)

§ 659§ 657§ 662§ 667§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-6825 Kohtuasi XX a

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused 20. Tulenevalt

§ 659

lg 1 ja § 651 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lapse ema on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus andis lapse isale ainuotsustusõiguse lapse eelkooli ja põhikooli valiku osas ning jättis lapse ema vastuavalduse selles osas otsustusõiguse saamiseks rahuldamata. Kuna lapse ema soovis kõigi menetluskulude lapse 5 isa kanda jätmist, siis sellest järelduvalt vaidlustab lapse ema maakohtu määrust ka menetluskulude jaotuse osas. Muus osas maakohtu määrust vaidlustatud ei ole. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

1. Lapse ema esitas 07.12.2020 määruskaebusega täiendavad tõendid ning lapse isa esitas täiendava tõendi 22.02.
2. Vanemate esitatud tõendid tuleb

§ 662lg 3 alusel võtta asja materjalide juurde.

22. Lapse ema on taotlenud kohtuistungi korraldamist.

§ 667

lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Maakohus on vanemad isiklikult ära kuulanud.

1. Ringkonnakohus selgitab, et last puudutavas küsimuses ühele vanemale PKS § 119 alusel otsustusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsustus, mille kohus teeb oma siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lõige 1). Sellisesse kohtu kaalutlusotsustusse sekkub kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi.
2. Otsustusõiguse küsimust lahendades tuleb kohtul kaaluda, kas vanem suudab ja soovib vaidlusalust küsimust lapse huvidest lähtudes otsustada (vt ka RKTKm 3-2-1-96-14, p 20). Kohus peab otsustust tehes lähtuma PKS § 123 lg 1 järgi lapse huvidest, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest ning on oma seisukohti nõuetekohaselt põhjendanud. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutluse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lõige 6).

Vastuseks konkreetsetele määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu määrusest nähtuvalt on maakohus pidanud lapse ema väiksema aktiivsuse all silmas seda, et valdavalt on lapse isa teinud lapse haridusküsimusi puudutavaid otsuseid. Lapse ema on maakohtule 04.06.2020 esitatud seisukohas märkinud, et ta aktsepteeris lapse isa otsuseid eeldusel, et lapse isa korraldab lapse Z-is käimise ja õppetöö. Asjast nähtub, et lapse isa on olnud haridusküsimustes aktiivne ja lapse esimestest eluaastatest sidunud lapse ja tema tulevase haridustee Z-iga ning ema on seda seni aktsepteerinud. Lapse ema on ise kinnitanud, et ei pidanud vajalikuks last vabal ajal õppetegevusega koormata. Seega on asjas esitatud ringkonnakohtu hinnangul piisavalt asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et lapse haridustee kujundamisel on lapse isa tõepoolest olnud aktiivsem.
2. Maakohus on hinnanud ka teisi asjaolusid. Maakohus on õigesti leidnud, et last ootaks Z-is talle tuttav keskkond. On tõenäoline, et nii mõnedki lapse senised eakaaslased Z-is jätkavad haridusteed samas koolis. Lapsel on juba Z-iga tihe seos tekkinud. Maakohtu menetluses selgus ka, et laps oli segaduses sellest, et peaks andma koolivaliku osas enda arvamuse, 6 kuna pidas kogu aeg oma kooliks Z-i. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et lapse isa teeb koolivalikul lapsest lähtuvaid ja tema huvidega kooskõlas olevaid otsuseid.
3. Maakohus on võtnud arvesse lapse isa väited, mille kohaselt on lapse isa nõus korraldama isa lapse transpordi kooli. Lapse isa on kinnitanud valmisolekut korraldada lapse transport kooli ka määruskaebuse vastuses. Kolleegiumi hinnangul on oletuslik lapse ema väide, mille kohaselt võib ühel hetkel vanemate majanduslik olukord muutuda, mis ei võimalda lapse Z-is käimist.
4. Lapse isa on 22.02.2021 esitanud ringkonnakohtule 18.02.2021 kinnituse Z-ist, mille kohaselt on laps oodatud 01.09.2021 alustama kooliteed Z-i
5. klassis. Seega on lapsele Zis koht olemas. Lapse isa on juba 06.08.2020 esitanud maakohtule Z-i 11.06.2020 kinnituse lapse koolikoha olemasolust Z-is. Maakohus on tõepoolest teinud selle dokumendi teistele menetlusosalistele nähtavaks alles 25.11.2020, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei tingi see maakohtu lahendi tühistamist.
6. Eelnevast tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
7. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Arvestades vaidluse sisu ning seda, et otsustusõigust puudutav lahend tehakse eelkõige lapse huvides, on põhjendatud jätta ka ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 1 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 7