Obsah (7)

§ 172§ 663§ 475§ 477§ 219§ 5521§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 30.04.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3507 Koh

) § 475 lõike 1 punktile 8 ja § 550 lõike 1 punktile 6, perekonnaseaduse (PKS) § 116 lõikele 2, §-le 127, § 123 lõikele 1, § 131 lõigetele 1 ja 4, § 188 lõike 1 punktile 2. Kohtu ülesandeks PKS §-des 187 ja 188 loetletud tehingute lubamisel on kontrollida, et seadusliku esindaja poolt piiratud teovõimega esindatava nimel kavandatavad tehingud ei kahjustaks esindatava huve. 10. Puudutatud isiku, kelle huvides avaldus on esitatud, vanemateks on avaldaja ning 03.01.2020 surnud WW. Notari teatel on pärimisasjas täisealised lapsed pärandi vastuvõtmisest loobunud ning teistest pärijatest notar teatanud ei ole. 11. Notari esitatud ning seejärel kohtu poolt täiendavalt kogutud andmete kohaselt kuulus avalduse esitamise ajal pärandvarasse teadaolevalt 2 kohustust: 1) LHV Finance AS-i ees 16.11.2019 järelmaksuga müügilepingust tulenev kohustus, mille suurus 07.05.2020 seisuga oli 68.29 eurot (tagastamata krediidisumma 64.99 eurot + lepingutasu 3.30 eurot), lõpptähtaeg 15.06.2020. Makseid tasuti tähtaegselt kolmanda isiku poolt ka peale pärandaja surma, seega peaks nõue olema tänase seisuga lõppenud; 2) AS Swedbank 14.05.2019 laenulepingust nr 19046549-AL tulenev laenujääk seisuga 15.05.2020 summas 4601.62 eurot, seejuures võlgnevuses 45.03 eurot (osa põhivõlga 2.13 eurot + intress 42.90 eurot). Seega teadaolevad olid pärandaja võlad 15.05.2020 seisuga ca 4713 eurot (68.29 järelmaksuvõlg + 4601.62 laenujääk + intress 42.90 eurot), tänaseks võib see summa olla suurenenud u 75 euro võrra (u 4780 eurole; s.o juunikuu kohustuste osas vähenenud järelmaksu summa 68.29 euro võrra ning suurenenud juuni–juuli 2020 laenuintressi võrra (avaldusele lisatud maksegraafiku järgi 73.16 + 69.60 = 142.76 eurot)). Avaldaja ei ole esitanud kohtule andmeid pärandaja täiendavate kohustuste kohta. 12. Kohus kontrollis veelkord täitemenetluse registri andmeid ning tegi kindlaks, et 09.07.2020 seisuga pärandaja suhtes ühtegi aktiivset täitemenetlust üleval ei ole. Notari kogutud ja kohtu poolt menetluses kontrollitud andmetel kuulub pärandavarasse vara vähemalt 9098 euro väärtuses, s.o: 1) kogumispensioni SWEDBANK PENSIONIFOND K30 kontol nr 99801648203 asuvad 8976.854 osakut, mille väärtus 07.07.2020 seisuga on 9098.49 eurot (Swedbank kodulehel aadressil https://www.swedbank.ee/private/pensions/pillar3/allFunds?language=EST avalikult kättesaadavate andmete kohaselt on Swedbank Pensionifondi K30 ühe osaku puhasväärtus 07.07.2020 seisuga 1.01355 eurot); 4 2-20-3507 2) 3 sõidukit, mille asukoht, seisukord ja väärtus on teadmata:

1. a)Nissan Sunny (reg.märk BBBBBB, ehitusaasta 1991, kohtutäiturilt saab paluda keelumärke eemaldada, kuna täitemenetlus lõppenud);
2. b)Seat Cordoba (reg.märk EEEEEE, ehitusaasta 1999);
3. c)Volkswagen Passat (reg.märk SSSSSS, ehitusaasta 2009). 13. Eeltoodud arvutuste kohaselt kohtule teadaolevate andmete põhjal, arvestamata seejuures sõidukite väärtust, ületab pärandvara väärtus igal juhul kohustuste summat vähemalt ca 4300 euro võrra (9098 - 4780 = 4318) ning tegemist on seega olulise väärtusega pärandvaraga, millest loobumine ei saa olla lapse huvides. Avaldaja väitis, et sõidukite registritoimingud on koormavad, kuid kohus nõustus lapse esindajaga, et juhul, kui sõidukid osutuvad sõidukõlbmatuks või nende asukoht ei ole teada, on võimalik sõidukid registrist kustutada või sõidukite registrikanne peatada või sõidukid ajutiselt registrist kustutada (tasuta toiming), need elektroonilised toimingud ei ole ülemääraselt kulukad (riigilõivuseaduse järgi registriandmete osas maanteeameti toimingute tegemisel riigilõivude määrad jäävad vahemiku 8–61 eurot) ning need saab kanda pärandvara arvelt. Samuti on avaldaja väitnud, et pensioniosakute tulu ei ole suur, kuna neilt tuleb tasuda tulumaksu. Kohus selgitas, et alates 01.01.2018 kehtiva tulumaksuseaduse § 23 lõike 1 kohaselt rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulumäär 6000 eurot aastas. Seega eeldusel, et laps ei oma samal ajal muud olulist tulu, saab pensioniosakute väljamaksest maksustatav olla üksnes ligi 1/3. Seega ka makse ning muid kulutusi arvesse võttes ulatub pärandvara suurus isegi peale kohustuste kandmist tuhandetesse eurodesse. 14. Kuigi pärandvara täpne koosseis ei ole hetkel teada, on see siiski piisav hindamaks, et pärandi vastuvõtmisest võimalik tulenev kasu kaalub üles asjaajamisega seotud aja- jms kulu, mida avaldaja ette heidab. Kuivõrd pärimisseaduse (PärS) § 136 lõike 1 kohaselt on pärandi inventuur piiratud teovõimega isikust pärija puhul kohustuslik, saab avaldaja lapse nimel pärandi vastuvõtmisel taotleda koheselt pärandvara suhtes inventuuri läbiviimist ning laps pärijana vastutab pärast inventuuri tegemist pärandvaraga seotud kohustuste eest üksnes pärandvara väärtuse ulatuses. Seega ei saa pärandi vastuvõtmine lapse huve kahjustada ka juhul, kui pärandvara inventuuri järel pärija kohustused osutuvad teadaolevast suuremaks. 15. Asjaolu, et avaldaja vanemana ei soovi pärandajast jäänud varaga tegeleda, ei kaalu üles avaldaja kohustust teostada lapse suhtes varahooldusõigust parimal võimalikul viisil selliselt, et lapse vara vanema poolt selle vara valitsemisel säiliks ja võimalusel ka kasvaks kuni lapse täisealiseks saamiseni ja vara lapsele üleandmiseni. Vanem peab tegema endast oleneva, et tagada lapsele juurdepääs talle seaduse alusel kuuluvale varale, mis omakorda võimaldab koguda vahendeid lapse vajaduste tarbeks, sh haridus- ja huvitegevuse jaoks või edaspidiseks iseseisvaks eluks. Arvesse võttes, et 15-aastane puudutatud isik on õppiv noor, kellel eeldatavasti on juba lähitulevikus edasiste õpingutega seoses täiendavaid kulutusi, oleks avaldaja poolt ebamõistlik jätta laps ilma märkimisväärsest tulust, mida ta saab pensioniosakute rahas väljavõtmise teel, seda ka peale pärandvarasse kuuluvate kohustuste kandmist. 16. Kohus on teinud asjas võimalikud päringud, mille tulemuste kohasell pärandvara väärtus ületab vähemalt 4000 euro võrra pärandvarase kuuluvaid kohustusi, mistõttu kohus ei saanud pidada avaldust pärandist loobumiseks esitatuks lapse huvides, isegi kui laps ise sellega nõus on. Samale seisukohale on asunud ka lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja ning lapse elukohajärgne eestkosteasutus. 17.

§ 172

lõigete 1 ja 2 alusel jättis kohus avalduselt tasutud riigilõivu 10 eurot avaldaja kanda ning ülejäänud menetluskulud riigi kanda. Avaldajal on õigus taotleda avalduselt 5 2-20-3507 enammakstud 40 euro tagastamist 2 aasta jooksul arvates aasta lõpust, mil lõiv tasuti, s.o kuni 31.12.

1. Määruskaebus
2. Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue, millega avaldus rahuldada.
3. Maakohus kajastas määruses valesti tegelikkust. Õige ei ole, et arvestamata sõidukite väärtust, ületab pärandvara väärtus sel lasuvad kohustused vähemalt u 4300 euro võrra. Koos avaldusega esitatud laenulepingu nr 19-046549-AL maksegraafiku lehelt 6 nähtub selgelt WW surmaaegne kohustus panga ees, milleks oli 01.01.2020 seisuga 8338.56 eurot. Notari pärimismenetluse kokkuvõttest nähtub, et laenulepingu laenujäägiks on 4899.51 eurot ja 4750.14 eurot + intress tänaseks (ilmselt siis 20.04.2020) 27.55 eurot, mis teeb konkreetse kohustuse summaks kokku 9677.20 eurot. Kohus on välja toonud pärandvara väärtusena korduvalt küll 9098 eurot, aga jätnud tähelepanuta, et Eestis laieneb maksukohustus ka käideldavale summale. Kui hetkel on tulumaksuvabastuse summaks 6000 eurot aastas, siis ei ole kohane opereerida summaga, mida nagunii hüpoteetiline pärija ei näeks. Seega ületavad tegelikkuses hetkel teadaolevad kohustused igal juhul pärandvara väärtuse.
4. Ärakuulamisel nägi puudutatud isik esmakordselt talle riigi kulul määratud esindajat, kes väitis, et on koostanud ka sarnase kirjaliku arvamuse, mida aga puudutatud isik ega avaldaja seni näinud ei ole. Puudutatud isik soovib kinnitada, et enne kohtumajas ärakuulamist ei ole määratud esindaja temaga kontakti võtnud ega talle oma seisukohta edastanud. Menetlusosaliste seisukohad
5. Eestkosteasutus leidis, et määruskaebuse kohta seisukoha võtmist mõjutab suuresti pärandvara koosseisu kuuluva kohustuse (AS Swedbank laenuleping nr 19-046549-AL) laenujäägi ebaselgus. Kui laenujäägi summa on vastavalt laenulepingus välja toodud maksegraafikule peale pärandaja surma 01.01.2020 seisuga 8338.56 eurot, on kaebus põhjendatud, kuna pärandvaral lasuvad kohustused võivad ületada pärandvara väärtuse. Samas, kui AS Swedbank on maakohtule 15.05.2020 esitatud päringu vastuses toonud välja, et laenujäägi suurus on 4601.62 eurot, jääb eestkosteasutus varasema seisukoha juurde.
6. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas määruskaebust ja palus see rahuldada. Kohus ei ole käsitlenud täiel määral kõiki seadusest tulenevaid maksekohustusi riigi, kõikvõimalike fondihaldurite jms ees, mis tekivad pärijal peale pärandi vastuvõtmist. Seetõttu ei ole võimalik nõustuda, et pärandvara väärtus ületab olulisel määral pärandvaral lasuvate kohustuste summat. Samuti on teadmata, kas pärandvara koosseisus märgitud sõidukid on olemas, milline on nende seisukord. Ka ei ole teada rahalise väljamineku suurus, mis pärijal kuluks sõidukite kustutamiseks registrist. Avaldaja on esitanud kõik kättesaadavad tõendid, mis kinnitavad avalduse aluseks olevaid asjaolusid. Ekslik on maakohtu seisukoht, et avaldaja peaks eelkõige taotlema pärandvara inventuuri tegemist. Menetluse edasine käik
7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

6 2-20-3507 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 24. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 09.07.2020 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning

§-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 25. Alaealise varaga tehingute tegemiseks kohtu loa andmise menetlus on vajalik selleks, et kohus saaks enne tehingute tegemist ja vara käsutamist veenduda, et alaealise lapse huvid on tagatud ning tema vara heaperemehelikult valitsetud. Kohus otsustab nõusoleku andmise

§ 475lõike 1 punkti 8 ja § 550 lõike 1 punkti 6 järgi hagita menetluses.

Seetõttu ei ole kohus

§ 477

lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning peab

§ 477

lõike 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. 26. Avalduse kohaselt soovib avaldaja puudutatud isiku nimel loobuda isa pärandi vastuvõtmisest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul ei saa pidada esitatud avaldust lapse huvidega kooskõlas olevaks, kuivõrd kohtu tuvastatud asjaoludest nähtuvalt ületab pärandvara väärtus sel lasuvate kohustuste väärtust. Maakohus tuvastas hagita menetluses kohalduvat uurimisprintsiipi (

§ 477

lõige 7) rakendades notarilt, pankadelt ja kohtutäiturilt saadud teabe alusel, et pärandvara väärtus ületab kohustuste summat vähemalt u 4300 euro võrra (arvestamata seejuures sõidukite väärtust). Ringkonnakohtul puudub alus kahelda maakohtu tuvastatu õigsuses.

1. Määruskaebusest nähtuvalt on avaldaja ilmselt ekslikult mõistnud notari vastuses kajastatut pärandaja sõlmitud laenulepingu laenujäägi kohta. Nimetatud dokumendis on AS Swedbank laenulepingu kohta märgitud järgmiselt: „laenuleping nr 19-046549-AL, laenujääk EUR 4 899.51 ja EUR 4 750.14 + intress tänaseks EUR 27.55“. Kolleegium nõustub, et viidatud dokumendist ei nähtu selgelt infot laenujäägi kohta. Samas on kohus teinud ka ise 06.05.2020 päringu pangale, millele vastuseks teatas laenuandja 15.05.2020 laenujäägi kohta järgmist: „laenujääk on 4601.62 EUR, võlgnevuses põhiosa makse on 2.13 EUR ja võlgnevuses intress on 42.90 EUR (broneering 45.03 EUR kontol). Laenulepingu laenujääk seisuga 03.01.2020 oli 4899.51 EUR.“. Maakohtu 06.05.2020 päringust nähtub, et kohus palus esitada täpsed andmed laenujäägi ja kõrvalnõuete kohta 03.01.2020 ja kehtiva seisuga. Panga vastuse kohaselt oli laenujääk pärandaja surma aja seisuga 4899.51 eurot (kattub notari vastuses märgitud esimese summaga) ning vastuse esitamise seisuga 4601.62 eurot (notari vastuses on teise summana märgitud 4750.14 eurot, mis eeldatavalt oli laenujääk tolle aja seisuga). Seega on avaldaja ekslikult arvanud, et laenujäägiks on kokku 9677.20 eurot, st liites kokku notari 20.04.2020 vastusest nähtuvad summad 4899.51, 4750.14 ja 27.55, kuigi tegelikkuses tähistasid kaks esimest summat laenujääki erineva ajahetke seisuga.
2. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et kõnealuse Swedbanki laenulepingu alusel oli pärandaja võlg 15.05.2020 seisuga 4644.52 eurot (laenujääk 4601.62 + intress 42.90). Arvestades siia juurde teise kohtule teadaoleva kohustuse, s.o LHV Finance AS-iga sõlmitud järelmaksuga müügilepingust tuleneva kohustuse, mille suurus LHV 07.05.2020 vastuse kohaselt oli 07.05.2020 seisuga 68.29 eurot, saab nõustuda maakohtuga, et teadaolevad pärandaja võlad 15.05.2020 seisuga olid u 4713 eurot ja loobumist ei saa pidada lapse huvidele vastavaks. 7 2-20-3507
3. Kolleegium märgib selgituseks avaldajale, et kohus ei saa käesoleva lapse nimel tehingu tegemise nõusoleku saamise avalduse lahendamise raames teha sisuliselt pärandvara inventuuri. Maakohus märkis õigesti, et praegusel juhul on pärandvara inventuur vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 136 lõikele 1 kohustuslik ning selle viib läbi kohtutäitur pärimismenetluses (PärS § 138). Praeguses menetluses annab kohus üldisema hinnangu sellele, kas esineb asjaolusid, millised põhistavad, et pärimismenetluses osalemine selgelt ei ole lapse huvides. Antud juhul selliseid asjaolusid ei esine. Maakohus märkis õigesti, et kuigi pärandvara täpne koosseis ei ole hetkel teada, on see siiski piisav asumaks seisukohale, et pärandi vastuvõtmisest võimalik tulenev kasu lapsele kaalub eelduslikult üles avaldaja asjaajamisega seotud aja- jms kulu.
4. Vastuseks kaebuse etteheidetele seoses sellega, et enne ärakuulamist ei olnud puudutatud isikule määratud esindaja temaga ühendust võtnud ega oma seisukohti tutvustanud, märgib kolleegium järgmist. Maakohus määras 09.06.2020 määrusega

§ 219lõike 2 alusel puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja.

Ringkonnakohus selgitab, et lapse huve puudutavas vaidluses on lapsele määratud esindaja roll n-ö kõrvalseisjana kaitsta lapse huve, andes avaldusele (menetlusosalistest) sõltumatu hinnangu lapse perspektiivist. Seega ei pea esindaja ka kooskõlastama oma arvamust esindatavaga. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on lapsele määratud esindaja 29.06.2020 arvamus tehtud samal päeval menetlusosalistele, sh avaldajale nähtavaks. Lapse arvamus on menetluses esindatud seeläbi, et vastavalt

§ 5521

lõikele 1 kuulab kohus üldjuhul last puudutavas asjas vähemalt 10-aastase lapse isiklikult ära, nagu maakohus antud juhul ka tegi. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 31. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebuse esitaja kanda (

§ 171

lõige 1), v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lõike 3 teine lause).

Eestkosteasutusel ei ole alust eeldada määruskaebemenetluses menetluskulude tekkimist. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud on kohus kindlaks määranud 24.03.2021 määrusega. Eeltoodust tulenevalt puuduvad määruskaebemenetluses käesoleva määrusega kindlaksmääratavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 8