← Eesti

2-20-10647/62

Obsah (10)§ 657§ 137§ 456§ 651§ 652§ 163§ 171§ 173§ 132§ 150

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse kuupäev 16. aprill 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-

) § 163 lg 1 alusel. Ta võttis arvesse hagi osalist rahuldamist ja asjaolu, et kostja on alaealine laps. Sisuline vaidlus oli vanemate vahel, kellel oleks mõistlik ja lapse huve arvestav lahendada asi kokkuleppel. 3.

  1. Maakohus märkis otsuses, et tsiviilasja hind on 3500 eurot. POOLTE SEISUKOHAD
  2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäi rahuldamata, ja hagi tervikuna rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: - - esiteks jättis maakohus ekslikult 800 eurot arvestamata elatise makseteks. Vanematel oli kokkulepe, et see summa on osa elatisest ja see on tõendatud hageja vande alla antud seletusega. Ema käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega, sest algselt ta möönis sellist kokkulepet ega märkinud
  3. mai 2020 e-kirjas, et selles summas on elatise võlg, teiseks tulnuks menetluskulud igal juhul jaotada proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega, st vähemalt 76% neist pidi jääma kostja kanda.
  4. Kostja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, aga täiendab

§ 657

lg 1 p 2¹ alusel selle põhjendusi ja muudab

§ 137lg 1¹ alusel asja hinda maakohtus.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus. 7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja kaebuse esitas asinult hageja. Seega on vaidlustatud otsus

§ 456

lg 4 teise lause alusel jõustunud osas, millega sundtäitmine 1325 euro saamiseks tunnistati lubamatuks.

§ 651

lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest täitedokumendi ja täitmisavalduse ulatuse kohta. 3

(5)
  1. Poolte sisuline vaidlus ringkonnakohtus on piiratud küsimusega, kas viiest ülekandest kogusummas 800 eurot vähemalt 425 eurot saab lugeda elatise maksmise kohustuse täitmiseks. 8.
  2. Pooled ei vaidle, et hageja tegi emale järgmised ülekanded: -
  3. aprillil 2019 summas 300 eurot selgitusega „YY treeninglaager“;
  4. mail 2019 summas 100 eurot selgitusega „YY treeninglaager“;
  5. mail 2019 summas 150 eurot selgitusega „YY treeninglaager“;
  6. juunil 2019 summas 150 eurot selgitusega „YY treeninglaager“;
  7. juulil 2019 summas 100 eurot selgitusega „YY treeninglaager ja ta sku raha“. 8.
  8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelmises alapunktis 8.1 loetletud ülekannetega ei täitnud hageja elatise maksmise kohustust, mis tulenes täitedokumendist. Maakohus põhjendas õigesti, et PKS § 100 lg-te 1 ja 4 järgi saab eeldada ülalpidamise kohustuse täitmist igakuiste maksetena, mis vastab ka täitedokumendis kajastatud kompromissi sisule. See on kooskõlas kohtus elatise väljamõistmise eesmärkidega: lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt nt Riigikohtu
  9. oktoobri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 17 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kompromissimääruse täitmisel tuleb lähtuda samadest eesmärkidest. 8.
  10. Ühtlasi lähtus maakohus õigesti sellest, et kompromissis leppisid pooled mh kokku, milline selgitust tuleb märkida kokkuleppe täitmiseks tehtavatele maksetele. Seetõttu saab üksnes elatisele viitavate selgitustega maksete puhul eeldada sooristust kõnealuse kohustuse katteks. Vastuseks kaebuse väidetele ja maakohtu põhjenduste täienduseks märgib ringkonnakohus järgmist. 8.3.
  11. Lapse ülalpidamiseks temaga koos elavale vanemale igakuise elatise ülekandmise ja muude ülalpidamiskohustuste täitmise hindamisel kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 kaudu sama seaduse § 88 sätteid. VÕS § 88 lg 1 järgi on võlgnikul üldjuhul võimalik esimesena määrata, millise kohustuse ta täidab. Käesoleval juhul tuleb ülekannete selgitusi käsitleda hageja tahteavaldustena ja tõlgendada neid vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg-le
  12. 8.3.
  13. TsÜS § 75 lg 1 esimese lause kohaldamiseks pidi hageja tooma esile ja vaidluse korral tõendama, kas kostja või vähemalt ema teadis või pidi teadma hageja tahet täita just kompromissimäärusest tulenevat kohustust. Seda hageja esile ei toonud ega vande all ka ei seletanud (dtl 220–221). 8.3.
  14. Kuna vastav teadmine ei ole esile toodud või tõendatud, siis kohaldub TsÜS § 75 lg 1 teine lause, mille järgi tuleb lähtuda sellest, kuidas tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik avaldust samadel asjaoludel mõistma pidi. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusaluste ülekannete selgitusest üheselt mõistetav, et need olid sihtotstarbelised maksed treeninglaagriks ja taskurahaks. 8.3.
  15. Eelnevat kinnitab maksete tegemise aeg ja nende summade erinevus kompromissis kokku lepitud igakuise elatise summast. Maakohus tuvastas hageja esile toodud asjaolu, et laps elas
  16. aasta aprilli, mai ja pool juunit hageja juures. Seda hageja ei vaidlustanud. Eluliselt pole usutav, et hageja tasus samal ajal elatist, märkides just sel ajal maksekorralduse selgituse tavalisest erineva. 8.3.
  17. Eelnevast erinevat järeldust ei võimalda teha ema
  18. mai 2020 e-kiri hageja lepingulisele esindajale (dtl 48). Viidatud kirjast ei nähtu tahe avaldada, millised
  19. aasta maksed loetakse kompromissimäärusest tuleneva kohustuse täitmiseks. Ema märkis, et ta vaatas väljavõtet kiiruga. Samas ei käsitlenud kiri üldse maksete jagunemist erinevate kohustuste vahel, vaid kirjeldas peamiselt isa käitumisprobleeme. 4
(5)8.
  1. Võttes arvesse eespool p-s 8.2 nimetatud perioodiliste elatismaksete eesmärke, ei kata treeninglaagri kulu ega lapse taskuraha neid kulutusi, mida lapsega koos elav vanem peab kogu aeg tegema. Elatise maksmise kohustuse kohase täitmise üks tunnus on see, et kohustus täidetakse last kasvatava vanema poolt heaks kiidetud viisil ja tingimustel (vrd Riigikohtu
  2. jaanuari 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-12, p 11 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Käesoleval juhul pole tõendatud, et ema oleks nõustunud eespool p-s 8.1 loetletud maksete arvelt lugema täidetuks kompromissimääruses kirjeldatud kohustuse. Kostja ega ema erinev arusaam isa maksetest ja nende otstarbest ei ole vastuolus hea usu põhimõttega, vaid lähtub lapse huvidest. 8.
  3. Kokkuvõttes jäi sundtäitmine 425 euro ulatuses õigesti lubamatuks tunnistamata, sest eespool p-s 8.1 loetletud maksetega ei täitnud hageja täitedokumendis kajastatud ja sundkorras täidetavat kohustust. Kaebuse esimene väide pole põhjendatud.
  4. Samuti pole põhjendatud kaebuse teine väide menetluskulude jaotuse kohta. Selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega. 9.1.

§ 163

lg 1 kohaldamisel teeb kohus kaalutlusotsuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt Riigikohtu

  1. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18;
  2. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14). 9.
  3. Maakohus põhjendas piisavalt ja kohaselt, miks tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Siinjuures võttis ta õigesti arvesse, et kostja on laps, kelle ülalpidamise üle vaidlevad tegelikult tema vanemad. Sellises vaidluses oleks teise menetlusosalise kulude lapse kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. 9.
  4. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 173

lg 1 teise lause järgi märgib kohus resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 9.

  1. Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu pole vaja ringkonnakohtu menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
  2. Tsiviilasja hind maakohtus ja apellatsioonkaebuse esitamisel on määratud ekslikult ning seda tuleb muuta. 10.1.

§ 132

lg 5 esimese lause kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet hagihinna tähenduses mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, aga § 132 lg 2 võimaldab sellest kõrvale kalduda, arvestades kõiki asjaolusid, mh asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut.

§ 132

lg 5 teise lause järgi ei või kohus määrata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hinna määramisel

§ 132

lg-te 1 ja 2 järgi tuleb võtta arvesse hageja rahaliselt hinnatavat huvi, mis vastab nõude suurusele, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotletakse (Riigikohtu

  1. märtsi 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362, p 17.1). 10.
  2. Hageja palus hagiavalduses tunnistada lubamatuks sundtäitmise summas 1750 eurot. Seega oli hagi hind eelmises p-s 10.1 märgitud kaalutlustel 1750 eurot.

§ 137lg 1¹ alusel muudab ringkonnakohus asja hinda maakohtus.

10.3.

§ 137

lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamisel tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega hagi jäi 425 euro osas rahuldamata. Järelikult on asja hind ringkonnakohtus 425 eurot. 10.4. Ringkonnakohus selgitas istungil hagejale õigust esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, mil riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.