KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 3. mai 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-6485 Tsiviilasi R. R. hagi R. R. vastu abielu kehtetuks tunnistamise

) § 10. Selle paragrahvi kohaselt on abielu tühine, kui 1) abielu on sõlminud samast soost isikud; 2) abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik või; 3) kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet. Arvestades hagiavalduses kirjeldatut (kostja segadusse viimine, kostja teadmatuse ära kasutamine) on kohtu hinnangul tegemist abielu kehtetuks tunnistamise alusega. Selliselt sätestab

§ 9

lg 1 p 5, et kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline. Seega käsitleb kohus hageja nõuet abielu kehtetuks tunnistamise nõudena. 4. Poolte abielu on lahutatud Tartu Maakohtu xxxxxxxxxxxxxxxxx otsusega tsiviilasjas nr xxx-xxxxx (otsus on jõustunud xxxxxxxxxxxxxxxxxx).

§ 13reguleerib abielu kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse lõppemist.

Kui abielu on lõppenud, ei saa hagi enam esitada, välja arvatud juhul, kui abielu sõlmimise hetkel oli vähemalt üks abikaasadest juba abielus (

§ 13lg 4).

Seega olukorras, kus poolte abielu on kohtuotsusega lahutatud, ei saa esitada hagi selle abielu kehtetuks tunnistamiseks. Jõustunud kohtuotsust ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 456 lg 1), seega ei saa maakohus xxxxxxxxxxxxxxxxx otsust tühistada. Lisaks sellele saab abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada abikaasa, kes on sõlminud abielu pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul (

§ 12lg 1 lg 2).

Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja viinud kostja abielu sõlmimisel segadusse. Isegi kui poolte abielu ei oleks lahutatud, ei saaks hageja abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada, vaid sellise hagi esitamise õigus oleks üksnes kostjal.

1. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki (abielu kehtetuks tunnistamist) võimalik saavutada, mistõttu hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata.
2. Olukorras, kus avaldust ei võeta menetlusse, tagastatakse sellelt tasutud riigilõiv (TsMS § 150 lg 1 p 2). Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks hagi käiguta jätmist ja sellelt riigilõivu küsimist.
3. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kohus ei ole hagi menetlusse võtnud ega kostja seisukohta küsinud, ei ole ka kulusid, mida rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 2