Obsah (7)

§ 371§ 459§ 378§ 436§ 663§ 667§ 3401

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 19. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-5013 Tsiviilasi A.A. hagi B.

) § 459 alusel esitatud hagiga võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb

§ 371lg 2 p 2 alusel elatise lõpetamise hagi menetlusse võtmisest keelduda.

Kohtulahendi, millega on välja mõistetud elatis lapse kasuks, muutmist saab

§ 459lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt.

Seega on praegusel juhul kohaseks õiguskaitsevahendiks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 järgi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hageja saab hagi tagamise korras taotleda

§ 378lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatamist.

Kuna laps (kostja) elab koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel, on täitemenetluse läbiviimine hageja suhtes ebaõiglane. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja palub
2. aprillil 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi elatise maksmise lõpetamiseks menetlusse. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt asjaolu, et hageja märkis hagis elatisest vabastamise kuupäeva, ei takista hagi menetlusse võtmast. Seadus ei keela esitada hagi elatise maksmisest vabastamiseks tagasiulatuvalt. Kohus ei ole perekonnaasjas seotud poolte esitatud asjaolude ja seisukohtadega (

§ 436

lg 6) ega ka poolte esitatud õiguslike väidetega (

§ 436lg 7).

Kohtul on menetluse käigus võimalik tuvastada, kas esineb alus elatise maksmisest vabastamiseks ning mis kuupäevast alates. Seega ei olnud maakohtul alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. 4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

1. Hageja on
2. märtsil 2021 esitanud hagi elatiseasjas jõustunud kohtuotsuse muutmiseks alates
3. maist 2020, tuginedes sellele, et kostja elab alates
4. maist 2020 hageja juures. Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et hageja ei saa

§ 459

järgse hagi esitamisega nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt, vaid

§ 459lg 2 järgi alates vastava hagi esitamisest (vt nt Riigikohtu 17.

mai

1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3311, p 26). Kuna hageja soovib muuta kohtulahendit tagasiulatuvalt, leides, et elatise sissenõudmine on alusetu, on tal võimalus taotleda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamisega (vt ka Riigikohtu
2. märtsi
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p-d 11 ja 14). Maakohus ei ole aga eelnevat hagejale selgitanud ega andnud talle võimalust nõude täpsustamiseks või muutmiseks, vaid keeldunud kohe hagi menetlusse võtmisest

§ 371lg 2 p 2 alusel.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus hagi menetlusse võtmise otsustamisel selgitamiskohustust, mis võis tuua kaasa põhjendamatu keeldumise elatise maksmise lõpetamise hagi menetlemisest. Olukorras, kus kohus leiab, et esitatud menetlusdokument on puudustega ning seda ei saa menetlusse võtta, on kohtul kohustus

§ 3401

lg 1 alusel hagejale selgitada, milline on õiguslik olukord, ning anda talle võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul oleks maakohus pidanud praeguses asjas hagejale selgitama, et

§ 459

järgse hagiga ei saa hageja nõuda kohtulahendi muutmist tagasiulatuvalt ning andma hagejale võimaluse nõude täpsustamiseks või muutmiseks. Tegemist on

§ 3401lg 1 mõttes kõrvaldatava puudusega.

Hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-139-13, p 14;
3. märtsi
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Hagi ei saa jätta menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et sel esinevad menetlusosalise teadmatusest tulenevad kõrvaldatavad puudused. Õige on ka määruskaebuses märgitu, et seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole seejuures seotud poolte väidetega (

§ 436lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause).

Seetõttu ei saa kohus ka hagi õiguslikku perspektiivikust hinnata üksnes hagiavalduses viidatud õigusnormide alusel. 8. Eelmärgitust tulenevalt on maakohus keeldunud ennatlikult hageja poolt esitatud hagi menetlusse võtmisest, mistõttu tuleb asi saata hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi samale maakohtule. Maakohtul tuleb

§ 3401

lg 1 alusel hagejale selgitada õiguslikku olukorda, anda täiendavaid selgitusi selle kohta, millised puudused tal tuleb kõrvaldada – sealhulgas tuleb hagejale anda võimalus oma nõude täpsustamiseks või muutmiseks. Pärast nimetatud menetlustoimingute tegemist tuleb maakohtul otsustada hagi menetlusse võtmine, arvestades mh käesolevas määruses esitatud ringkonnakohtu seisukohti. 3

1. Kuivõrd hagi menetluse võtmise üle on pädev otsustama maakohus, rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt.
2. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest 4