Obsah (5)

§ 447§ 663§ 448§ 456§ 475

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-18-8381 Tsiviilasi Swedban

§ 447

lg 2 kohaselt parandab kohus otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kõikide menetluskulude osas seisukoha võtmata 2 jätmine ei ole kirja- või arvutusviga ega ilmne ebatäpsus, mis ei mõjutaks otsuse sisu ja seetõttu puudub kohtul õiguslik alus nimetatu osas otsust omal algatusel muuta. KOSTJA MÄÄRUSKAEBUS

1. Kostja esitas
2. märtsil 2021 määruskaebuse maakohtu määruse peale. Kostjal oli samaaegselt kaks esindajat, sest ta ei võtnud R. Edalalt volitust tagasi. Jõustunud kohtulahendiga jäeti kostja kulud väheses ulatuses hageja kanda, kostja ei ole sellega nõus. Hageja on kohtule pidevalt esitanud valeandmeid ja valearvestusi. Kogu vandeadvokaadi tegevus kohtumenetluses põhines aga R. Edala õigusabifirma poolt koostatud ja kohtusse saadetud dokumentidel. Kostja esitas 21.04.2021 täiendavad seisukohad.
3. Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu. Hageja palub jätta kostja määruskaebus läbi vaatamata hilinenult esitamise tõttu või alternatiivselt jätta määruskaebus rahuldamata põhjendamatuse tõttu.
4. Viru Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning saatis need

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, millega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 420 eurot ja viivis nimetatud summalt. Hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostjale hüvitamisele kuulunud, kuid ekslikult jõustunud kohtuotsusega välja mõistmata jäänud menetluskulud. Kuna hageja on nõus menetluskulude katteks tasuma 360 eurot, loeb ringkonnakohus vaidlustatud määruse vigade parandamise määruseks, millega parandati Viru Maakohtu
2. juuni 2020 otsuses ilmne arvutusviga ja mõisteti hagejalt täiendavalt välja 360 eurot. Ringkonnakohus rahuldab hageja määruskaebuse ja jätab kostja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtul puudus alus teha täiendavat menetluskulude kindlaksmääramise määrust. Selleks, et tagada menetlusosalise õigus ebaõige määruse peale edasi kaevata tuleb käesoleval juhul pidada määruskaebuste esitamine lubatavaks.
3. Viru Maakohtu
4. juuni 2020 otsuse resolutsioon ja põhjenduste p-d 72 ja 73 ei ole omavahel kooskõlas. Otsuse p-des 72 ja 73 luges maakohus põhjendatuks ja hagejalt väljamõistmisele kuuluvaks menetluskulu kokku 1315 eurot. Resolutsioonis mõistis maakohus välja menetluskulu 955 eurot, st 360 eurot vähem. Ringkonnakohus märgib, et kuna hageja nõustus, et maakohus mõistis ekslikult varem otsusest välja jäänud summa
5. märtsi 2021 määrusega välja, siis saab maakohtu vaidlustatud määrust käsitleda

§ 447

tähenduses vigade parandamise määrusena.

§ 447

lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vigade parandamise korras saab muuta menetluskulude summat, kuid ei saa lisada viivist, kuna

1. juuni 2020 otsusega menetluskuludelt viivist välja ei mõistetud.
2. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse 420 euro täiendava esindajatasu väljamõistmise osas. Täiendava esindajatasu väljamõistmine ei ole lahendatav vigade parandamise (

447) ega täiendava otsusega (

§ 448

). Maa- ja ringkonnakohtu jõustunud otsustega on kohtud jätnud menetluskulud hageja kanda, määranud kindlaks 3 menetluskulude rahalise suuruse ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistnud. Seega on tegemist

§ 456

tähenduses jõustunud lahenditega, mida ei saa enam muuta (

§ 475

). Kostja väidab, et tal oli maakohtus kaks esindajat ja menetluskulude nimekiri esitati mõlema esindaja kohta, seega pidi kohus kulud mõlema esindaja osas kindlaksmäärama. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus oleks saanud ja pidanud andma hinnangu kõikidele kostja menetluskuludele. Asja materjalidest nähtub, et maakohus jättis ühe esindaja menetluskulude osas seisukoha võtmata. Sellises olukorras oli kostjal õigus menetluskulude kindlaksmääramise osas otsust apellatsioonikorras vaidlustada. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, seetõttu oli kostjal täiendav tähtaeg menetluskulude osas vastuapellatsioonkaebuse esitamiseks. Kuna kostjal oli väidetavalt kaks esindajat, siis oli tal õigus ükskõik kumma esindaja vahendusel oma kaebeõigust realiseerida. Kostja kaebeõigust ei kasutanud, sellega jõustusid menetluskulude kindlaksmääramise osas tehtud kohtulahendid. 10. Ringkonnakohus leiab, et kuna sisuliselt ei olnud maakohtu määrus kaevatav, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks Viivi Tomson Andra Pärsimägi 4