Obsah (4)

§ 1573§ 1531§ 121§ 266

1-21-2920 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-2920 (21750000008) Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud

§ 1573järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ahistava jälitamise.

Samuti palub kaebaja kontrollida, kas YY käitumises võivad esineda veel ka mõne teise kuriteo või väärteo (nt seksuaalne ahistamise) koosseisu tunnused. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatis

1. Lääne Ringkonnaprokuratuur jättis
2. märtsil 2021 koostatud teatisega kriminaalmenetluse alustamata. Ringkonnaprokurör leidis, et kuriteokaebuses välja toodud asjaolud ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks. Prokuröri hinnangul ei nähtunud kuriteokaebusest, et YY tegevus vastaks

§ 1573tunnustele.

Kaebusest ei ilmnenud, et YY eesmärk oleks olnud XX-ga pideva kontakti otsimine, tema jälgimine või eraellu sekkumine. Samuti ei olnud kuriteokaebusest võimalik järeldada, et YY oleks tegutsenud tahtlusega tekitada XX-s hirmutunnet, teda alandada või muul viisil häirida. Kaebaja hinnangut, et YY eesmärk on XX kiusamine, pidas prokurör kaebaja subjektiivseks arvamuseks. Ringkonnaprokurör oli seisukohal, et kuna osapoolte vahel oli käimas kriminaalmenetlus, on YY-l õigus konfliktisituatsioonides tegevust filmida. Seega oli prokuröri hinnangul YY eesmärk tõenäoliselt tagada enda õiguste parem kaitse erinevates menetlustes, mitte XX hirmutada, alandada ja temaga pidevalt kontakti otsida. Tegemist on naaberkinnistu omanike omavahelise arusaamatuse ja konfliktiga, mida tuleb ahistava jälitamise koosseisust eristada ning miks kuriteokaebuses kirjeldatu ei vasta

§ 1573lg-s 1 sätestatud kvalifikatsioonile.

Prokurör leidis, et YY tegevus ei vasta ka ühelegi teisele karistusseadustikus sätestatud koosseisu tunnustele.

§ 1531

lg-s 1 sätestatud seksuaalse ahistamise koosseisu kohta selgitas prokurör, et tegemist on väärteoga, mille menetlemine ei kuulu prokuratuuri pädevusse. Sellele, kas YY tegevus võib olla kvalifitseeritav seksuaalse ahistamisena, saab hinnangu anda Politsei- ja Piirivalveamet. Teatises märgitakse, et vastavasisulise avaldusega on kaebajal võimalik pöörduda Lääne prefektuuri. 3. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise peale esitas XX esindaja Paul Järve kaebuse, milles taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist. 2 1-21-2920 Kaebuses märgiti, et kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõistis Pärnu Maakohus XX.XX.XXXX otsusega XX

§ 121lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Ses asjas süüdistas YY XX tema suunas kivide viskamises ajal, kui ta XX filmis. Varem on Pärnu Maakohus lõpetanud oportuniteediga kriminaalmenetluse (nr Q-QQ-QQQQ) YY suhtes samuti

§ 121lg 1 järgi esitatud süüdistuses.

Nimelt oli YY sõitnud korduvalt oma traktoriga XX talu õuele, tiirutanud ümber põõsaste ja visanud XX poega õllepudeliga vastu rindkeret. Sündmused leidsid aset pooleteisekuulise vahega ja mõlemal juhul said need alguse YY käitumisest. XX suhtes alustatud kriminaalasjas selgus, et YY filmis (ja tüütas) XX

1. septembril 2017,
2. mail 2018,
3. detsembril 2018 ja kaks korda
4. märtsil
5. Kannatanu esindaja märgib, et need on üksikud juhtumid paljudest ning XX on kinnitanud, et ainuüksi
6. märtsil 2019 tülitas YY teda neljal korral, millest kolme mees filmis. Kõikide filmimiste ajal on XX olnud oma kinnistul ja teinud talle vajalikke töid. YY ei austa naaberkinnistu privaatsust. Sellist 33-aastase mehe ebatervet huvi 71-aastase naise vastu sai kaebaja hinnangul pidada üksnes kiusuks või – kui mobiiltelefoniga filmitakse seelikusaba alust ja riivatakse naise suguorganeid – ka seksuaalseks ahistamiseks. YY on näidanud, et ta ei lõpeta filmimist. Ta väidab, et politseinikud olevat tal soovitanud iga kahtlast asja filmida. Kaebaja pidas arusaamatuks prokuröri seisukohta, et YY-l on konfliktisituatsioonis õigus filmida. Prokuratuur ei ole tähelepanu pööranud sellele, et konflikti tekitab YY ise, et seda siis filmida ja olukorda eskaleerida. Kaebuses selgitati, et poolte vastasseisu põhjustab üksnes näiliselt XX-le kuuluva tee kasutamine YY poolt, kuna viimane ei ole ühelegi XX-le kuuluvale teelõigule taotlenud seaduses ettenähtud korras servituudi seadmist, pöördunud kohtusse ega vallavalitsusse. Samas ei ole YY-l üldse vajadust XX teed kasutada. Väiteid selle kohta, et YY XX jälgib, filmib ja tülitab, kinnitasid täiendavalt YY kriminaalasjas nr X-XX-XXXX antud ütlused, et nii kui ta XX väljas tegutsemas näeb, läheb ta seda filmima. Kaebaja hinnangul on YY tegevuse eesmärk XX alandamine ja häirimine. Tegemist on XX eraellu sekkumisega. Seda ei muuda asjaolu, et naabrid viibivad juhtumite ajal oma kinnistul. Seejuures ületas YY aegajalt ka kinnistute piire: väiksem vahemaa võimaldas tal verbaalselt XX tülitada ja filmides tema nina all liikuda. Veel leidis kaebuse esitaja, et kui prokuratuuri hinnangul oli YY käitumises ühes episoodis tuvastatav väärteo koosseis, olnuks asjakohane edastada ses osas avaldus Politsei- ja Piirivalveametile. XX on seisukohal, et YY käitumine on kestnud juba mitu aastat ega lõppe. XX soovib rahulikult elada, naabreid ta ei tülita ja teeb üksnes omi toimetusi ega eelda, et tema tegevus omal maal peaks naabrile meeldima. XX soovib, et YY käitumine saaks õiglase hinnangu ja seeläbi lõppeks tema pidev ahistamine. Riigiprokuratuuri määrus 3 1-21-2920
7. Riigiprokurör jättis
8. märtsi 2021 määrusega XX esindaja kaebuse rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud. 4.
9. Prokuröri hinnangul oli asjaoludest ja neid puudutavatest kriminaalmenetlustest tulenevalt ilmne, et XX ja YY vahel on pikaajaline konflikt. Prokurör leidis, et olukorras, kus suhted on pingelised ja ette tuleb ka õigusvaidlusi, on konfliktisituatsioonide filmimine selleks, et hiljem oleks võimalik paremini tuvastada, mis toimus, igati põhjendatud. Väide selle kohta, et YY filmib iga kord ja tema eesmärk on konflikti tekitamine või eskaleerimine, oli riigiprokuröri arvates paljasõnaline ja tõendamata. Ka kaebuses on välja toodud, et YY on XX filminud vaid
10. septembril 2017,
11. mail 2018,
12. detsembril 2018 ja
13. märtsil
14. Prokurör pidas võimalikuks, et arvestades naabrite suhteid, on neil kordadel olnud tegemist just konfliktisituatsioonidega, mille puhul võib nende salvestamist pidada põhjendatuks, seda enam, et videod on olnud kriminaalmenetluses tõenditeks. Seejärel tsiteerib prokurör YY vastuseid
15. veebruaril 2021 kriminaalasjas nr X-XX-XXXX toimunud istungil XX kaitsja P. Järve ja prokuröri küsimustele antud vastuseid. Prokurör leidis, et neist ei nähtu, et YY tegevus XX filmimisel oleks täitnud

§ 1573järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu.

Prokurör selgitas, et kriminaalmenetlust ei saa alustada selleks, et asuda alles otsima kriminaalmenetluse alust. Ta pidas mõistetavaks, et konflikti osapoole püüd teise isiku tegevust filmides oma positsioone kindlustada võib teises pooles põhjustada ebameeldivust, kuid see ei tähenda veel kiusamist või ahistavat jälitamist. Teise isiku filmimine iseenesest ei ole kriminaalkorras karistatav, seda enam, et politseinikud on soovitanud YY-l naabri kahtlast tegevust filmida ja osapoolte vahel on olnud vägivalla kasutamisega lõppenud konflikte. Samuti ei saa eeldada, et naabrid omavahel üldse kokku ei puutuks. Nägemused sellest, kuidas konfliktsed olukorrad on tekkinud, on reeglina subjektiivsed ja osapooltel on sellest ristivastupidised nägemused. 4.2. Kuigi kaebuses oli välja toodud ka seda, et YY on mõnikord oma kinnistu piiri ületanud ja tunginud XX maale, ei olnud prokuröri hinnangul YY käitumises ka

§ 266

lg 1 koosseisu tunnuseid.

§ 266

lg 1 kohaselt on karistatav valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest. Seda, et YY oleks tunginud hoonesse, ruumi või sõidukisse, asjaoludest ei nähtunud ning kuigi ta oli olnud XX kinnistul, puudusid andmed, et tegemist oleks olnud piirdega alaga. 4.

1. Väärteokoosseisu kohta selgitas riigiprokurör, et ringkonnaprokuratuuri määruses ei väidetud, et YY käitumises olnuks tuvastatav mõne väärteo tunnused. Määruses selgitati, et tegemist ei ole kuriteokoosseisuga, mistõttu prokuratuuril puudub selle küsimuse lahendamiseks pädevus ning kaebajal on võimalik pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole. Ühtlasi ei ole prokuratuuril kohustust edastada kaebaja avaldust politseile. Kaebus Riigiprokuratuuri määruse peale 4 1-21-2920
2. Riigiprokuratuuri
3. märtsi 2020 määruse peale esitas XX esindaja P. Järve kaebuse, taotledes vaidlustatud määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist YY suhtes kriminaalmenetlust alustama. XX hinnangul on riigiprokuröri seisukohad ja järeldused vastuolulised ning põhjendamatult YY soosivad. XX ei ole esitanud alusetut kuriteokaebust ega arva, et kriminaalmenetluse alust peab hakkama alles otsima. 5.
4. Kaebaja leiab, et ringkonna- ja Riigiprokuratuuris kujunenud arvamus, et XX ja YY vahel on pikaajaline konflikt, on otsitud järeldus. Pikaajalisest tülist saab rääkida juhul, kui tegemist on vastastikuse negatiivse suhtumisega ja kumbki pool on seda teise suhtes ka üles näidanud. Kaebaja hinnangul ei ole prokuratuur pööranud tähelepanu sellele, et XX ei saa olla konflikti allikaks üksnes oma olemasolu ning viibimise ja tegutsemisega oma kinnistul. Õigusliku aluseta ei saa kellelgi olla õigust XX eraellu sekkuda ega otsustada tema tegevuse seaduspärasuse ja sobivuse üle. See, kui naabrile ei meeldi naabermaja värv, lillepeenra suurus vms, ei anna alust ahistamiseks. Kui YY oleks märganud midagi seadusevastast, oli tal võimalus pöörduda vastava õiguskaitseorgani poole. Kaebaja peab täiesti arusaamatuks YY arvamust, et iga naabri liigutust tuleb filmida. Veelgi arusaamatum on see, kui sellise soovituse annab politseiametnik. Kaebaja leiab, et YY arvab alusetult, et on õigustatud XX kontrollima ja tema tegevuse üle otsustama. Ka prokuratuurile pidanuks olema nähtav, et see on konflikti tegelik allikas. Nõnda on YY
5. veebruari 2021 istungil kinnitanud, et „kui on midagi kahtlast, võtab ta kaamera kätte“. Kahtlase all pidas YY kaebaja hinnangul silmas XX igapäevast elu ja tegevust. Keegi ei ole kontrollinud, kas mõni politseinik on tõepoolest andnud YY-le soovitusi filmimiseks. Seejuures on nii Riigi- kui ringkonnaprokuratuur YY filmimisele otsinud õigustusi, rääkides võimalikust õigusrikkumisest ja selle talletamisest. Tegelikult ei ole XX oma kinnistul ühtegi rikkumist toime pannud ja seda on nüüdseks tuvastanud ka kohus. 5.
6. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole Riigiprokuratuur üldse hinnanud järgmisi asjaolusid:  XX ei ole ühtegi korda YY tülitanud ega läinud tema kinnistule;  kõiki ründeid on alustanud YY;  YY on filminud vähemalt
7. septembril 2017,
8. mail 2018,
9. detsembril 2018 ja
10. märtsil 2019 ning lisaks tuvastamata kuupäeval, kui ta filmis XX jalgevahet;  nimetatule lisandub veel lugematuid kordi filmimist, mida ei ole võimalik ajaliselt tõendada, kuid mis haakuvad YY enda ütlustega, mille kohaselt ta haarab kaamera kohe, kui märkab XX käitumises midagi kahtlast. 5.
11. Kaebuse esitaja ei nõustu seisukohaga, et YY käitumine ei kvalifitseeru ahistavaks jälitamiseks

§ 1573mõttes.

YY ei ole lihtsalt niisama XX eemalt filminud, vaid kannatanu selgituste kohaselt on ta olnud juba pikka aega ahistatud ja on selle ees kaitsetu. XX ei saa oma kinnistul rahulikult teha vajalikke töid, sest peab kogu aeg YY kartma. 5 1-21-2920 YY otsib XX-ga spetsiaalselt kontakti: nt „Mis teed siin?“-laadis küsimuste esitamine ja samaaegne filmimine (XX on kohtus selgitanud, kuidas see välja näeb, kuidas YY tema ees kargles, filmis ja verbaalselt tülitas), XX tegevuskoha juures olemine ja tema tegevuse kritiseerimine, XX pidev jälgimine (see on kannatanule ju tunnetatav), mida YY on ka ise tunnistanud ning XX kinnistule vaiade panemine. Kirjeldatud tegevuste eesmärk ei ole kaebaja hinnangul sõidutee küsimuse lahendamine, vaid XX terroriseerimine, hirmutamine ja alandamine. Ahistava jälitamise raamesse mahub ka jalgevahe filmimine. Kaebuses märgitakse, et kuriteokaebuse esitamise eesmärk ei olnud XX kinnistule loata tungimise eraldi kvalifitseerimine, vaid selle tegevuse väljatoomine oli üks osa YY käitumise iseloomustamisest. Kannatanu esindaja leiab, et kui kaebaja esitatud andmed on ebapiisavad, on võimalik täiendavalt koguda materjali filmimiste ning muu XX ahistava käitumise kohta. Samuti on võimalik leida tunnistaja, kes nägi XX filmimist ja katsumist jalgade vahelt ning vaiade rammimist XX kinnistule. Kui YY käitumine ei kvalifitseeru ahistavaks käitumiseks, siis tekib kaebaja hinnangul küsimus, kui kaua peaks XX kirjeldatud tegevust taluma, et see prokuratuurile huvi pakuks. Kaebuse esitaja hinnangul on Riigiprokuratuuri määrus justkui üleskutse YY-le tegevuse jätkamiseks. Põhiseaduse kohaselt peaks iga kodanik saama riigilt tuge ja kaitset. XX on oma kõrges eas pidanud läbima põhjendamatult kriminaalmenetluse ja taluma YY ahistavat käitumist. Kaebaja leiab, et prokuratuuri soovimatusele YY käitumist kriminaalmenetluse raames hinnata ja uurida, ei ole mingit õigustust. Kokkuvõttes on XX seisukohal, et Riigiprokuratuur on kaebuse rahuldamata jätmisel teinud olulisi kaalutlusvigu ja jätnud tõendid arvesse võtmata. Kannatanu hinnangul on kriminaalmenetluse alustamine põhjendatud juba olemasolevate (teistes kriminaalmenetlustes) kogutud tõendite pinnalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebuse, kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise, Riigiprokuratuuri määruse ning kriminaalasjade nr X-XX-XXXX ja Q-QQ-QQQQ kohtutoimikutega, on seisukohal, et vaidlustatud määruse tühistamiseks ja Riigiprokuratuuri kohustamiseks kriminaalmenetlust alustama, ei ole alust. 7. Kuriteokaebuses väidetakse, et XX-l piisab vaid väljaspool maja liikuda, et YY teda filmima hakkaks. Ka Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebuses räägitakse sellest, et YY filmib naabri iga liigutust. Kui oleks asjaolusid, mis kinnitaks YY sellist käitumist, oleks tõesti põhjust rääkida ahistavast jälitamisest. Ka soov fikseerida konfliktseid olukordi ei saa õigustada naabri pidevat jälgimist ja tema filmimist.

§ 1573

lg 1 kohaselt kujutab teise isiku pidev jälgimine, millega teda oluliselt häiritakse, endast ahistavat jälitamist. On selge, et 6 1-21-2920 inimese jaoks, kes tunneb, kuidas teda tema kodu juures toimetades mis iganes põhjusel pidevalt jälgitakse, on olukord vägagi häiriv. Erinevalt kaebuse esitajast leiab ringkonnakohus aga, et kriminaalasja nr X-XX-XXXX materjalid ei kinnita YY sellist pidevat XX jälgimist ja filmimist, vaid – vastupidi – seavad selle kahtluse alla. 7.1 Kaebaja hinnangul on YY ise Pärnu Maakohtu

1. veebruari 2021 istungil ütlusi andes kinnitanud, et ta filmib XX pidevalt. Kaebuses osutatakse YY öeldule, et ta haarab kaamera. Kaebaja leiab, et YY on selle all pidanud silmas XX igapäevast elu ja tegevust. Olles tutvunud Pärnu Maakohtu
2. veebruari 2021 istungi protokolliga, leiab ringkonnakohus, et kaebuses on kajastatud YY ütlust kontekstist välja rebituna ning tegelikult YY ütlused selliseks järelduseks, nagu on teinud kaebaja, alust ei anna. Arvestada tuleb, et seda, mida mõtleb YY on ütlustes selgitanud seda, millega tema ja XX konfliktid seotud on ja mis on need olukorrad, mille puhul ta on filmimist vajalikuks pidanud. Tema ütlust kohaselt on konflikti allikaks on XX maal olev tee, mida ka YY kasutab. YY selgitas, et jäädvustab seda, kui XX teed lõhub või teeb midagi muud, mis ei tundu talle õige. Niisiis annavad YY ütlused alust järelduseks, et ta fikseerib konkreetselt teega seotud konfliktseid olukordi. Ühtegi tõendit, et YY filmiks mingeid muid olukordi, ei ole. Kuriteokaebuse ja ringkonnakohtule esitatud kaebuse kohaselt on YY filminud XX ka jalge vahelt, puudutades seejuures tema intiimpiirkonda, kuid kaebuses ei ole viidatud ühelegi tõendile, mille alusel see oleks tuvastav. Kaebuses on märgitud, et võimalik oleks ära kuulata sündmusi pealt näinud tunnistajad. Samas ei ole kaebuses viidatud ühelegi isikule, kes oskaks kaebuses kirjeldatud sündmuste kohta ütlusi anda. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses ei ole võimalike tunnistajate kohta midagi märgitud, ent ka kuriteokaebuses on ebamääraselt välja toodud, et jalge vahelt filmimist ja XX karjumist nägi pealt „üks laps“. Kõik kriminaalasja nr X-XX-XXXX toimikus oleval DVD-plaadil olevad videosalvestised kajastavad just teel toimuvat. Videosalvestistel olevad olukorrad on ilmselgelt konfliktsed. Seejuures ei kinnita videosalvestised sugugi XX esindaja väiteid, et YY ise provotseerib konflikte, et neid filmida. Vaid 15 märtsil 2019 tehtud video saab ringkonnakohtu hinnangul väita, et konflikti algatajaks oli YY.
3. septembri 2017 salvestisel läheneb just XX YY-le selgelt agressiivselt ja teda valjuhäälselt oma teelt ära ajades.
4. mai 2018 salvestisel asub XX YY hoovi juures jalaga kruusa teelt muru peale lükkama. Ringkonnakohtu hinnangul on just see provokatiivne käitumine. Kokku on kriminaalasja nr X-XX-XXXX toimiku juures viis videosalvestist, mis pärinevad
5. septembrist 2017,
6. maist 2018,
7. detsembrist 2018 ja
8. märtsist
9. Need ei näita sellist sagedast XX tegevuse filmimist, et saaks rääkida pidevast tema jälgimisest. Ehkki YY on
10. veebruari 2021 istungil möönnud, et ta on filminud rohkematel kordadel kui need viis, ei anna tema ütlused alust järelduseks, et ta filmib XX pidevalt. Nagu öeldud, nähtub YY ütlustest, et filmimised on olnud seotud XX tegevusega konfliktide allikaks oleval teelõigul. Maakohtu istungi protokollist on näha, et YY ise ei väitnud ütlustes, nagu filmiks ta pidevalt. Selle väite esitas ristküsitluse käigus selles menetluses XX kaitsjana osalenud P. Järve oma 7 1-21-2920 küsimustes, esitades aga küsimusi nii, et see, kui tihti YY XX tegevust filmis, välja ei tulnudki. Nii küsis kaitsja: „Kuidas teie sellest aru saate, et kui inimest keegi järjepidevalt filmib, kas inimene võib sellest olla häiritud? Kas teile ei tundunud, et teie tegevus võib XX ärritada ja ajadagi selliseks, et ta teid kuidagi verbaalselt, sõnadega, ründab?“. Sellega seoses tuleb nentida, et fakti, nagu oleks YY filminud järjepidevalt, ristküsitluse käigus eelnevalt antud vastustest ei ilmne. Kuna küsimus, olgugi et sisaldas väidet filmimise sagedust puudutavat väidet, käis selle kohta, kas YY arvates võiks tema tegevus XX häirida, sellele küsimusele antud vastuses YY seda, kui tihti filmimist on ette tulnud, ei maini. Edasi esitas kaitsja juba küsimuse, milles sisaldus vaikimisi väide, et filmimine toimub iga päev või vähemalt ülepäeviti: „Kas teie ise tahaksite, et keegi teid igapäev või üle päeva käib filmimas?“ Sellele vastas YY: „See on liialdus, et iga päev. “ Seega on kokkuvõttes YY kinnitanud üksnes seda, et nii tihti ta filminud ei ole, kui kaitsja väidab. Kokkuvõttes viitavad KrMS § X-XX-XXXX materjalid sellele, et YY filmib konkreetseid konfliktiolukordi. Mingeid andmeid, mis viitaks sellele, et YY filmiks igasugust XX tegevust või et ta pidevalt ise provotseeriks konflikte, ei ole. See, et maakohtule esitati tõendina vaid viis salvestist, mis pärinevad aastatest 2017 – 2019, annab ühtlasi põhjust järelduseks, et tegemist ei ole sellise sagedase filmimisega, mida oleks põhjust pidada järjepidevaks tegevuseks. 7.2 Kaebuse kohaselt ei piirdu YY XX häiriv tegevus vaid filmimisega. Kaebuses viidatakse veel kriminaalasjale nr Q-QQ-QQQQ, milles süüdistati YY selles, et YY tungis XX õuele, tiirutas seal traktoriga ringi ja lõi XX poega pudeliga. Lisaks sellele on YY löönud XX maal maasse vaiu. Seoses väidetega, et YY tungis XX õuele, tiirutas seal traktoriga ringi ja lõi XX poega pudeliga, märgib ringkonnakohus, et selle teo suhtes on tehtud jõustunud kohtulahend, millega lõpetati YY suhtes menetlus. Ne bis in idem põhimõte keelab selles kohtulahendis käsitletud asjaolusid taas uue kuriteo tunnustena arvestada. Mis puutub väitesse, et YY on püüdnud XX kinnistul alustada ehitustegevust, rammides sinna vaiu maasse, siis ei näe ringkonnakohus selle tegevuse ja filmimise vahel mingit seost, mis annaks käsitada neid ühe korduva või järjepideva tegevusena.
11. Kuivõrd XX esindaja viidatud tõendid

§ 1573

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist ei näita, on põhjendatud Riigiprokuratuuri seisukoht, et kriminaalmenetluse alustamine ei ole põhjendatud, kuna praegu peaks selleks alles alust otsima. Kuriteokaebuses ja sellele järgnenud kaebused sisalduvad väited YY ahistava tegevuse kohta jäävad olemasolevate tõendite pinnalt paljasõnaliseks. Nagu selgitas ringkonnaprokurör, ei piisa kriminaalmenetluse alustamiseks pelgalt isiku väitmisest, et kuritegu on toime pandud. Kuivõrd XX esindaja kaebuses viidatud kriminaalasjade tõendid ei anna samuti alust kahtluseks, et YY võib olla toime pannud kuriteo, puudub ajend, mille alusel menetlust alustada.

1. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus Lääne Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse alustamiseks YY suhtes puudub KrMS § 199 lg 1 8 1-21-2920 p-s 1 nõutud alus. Ka ei osutada kaebuses piisava konkreetsusega põhjendamatult tegemata jäetud menetlustoimingutele, mille tegemine oleks menetluse alustamise korral teostatav. Seetõttu ei ole prokuratuuri kriminaalmenetluse alustama kohustamiseks alust. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus KrMS § 208 lg-st 5 juhindudes Riigiprokuratuuri
2. märtsi 2021 määruse muutmata ja kannatanu esindaja P. Järve kaebuse rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 9