2-20-6317 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Viktor Brügel Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 17. november 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6317 Tsiviilasi

) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt.

§ 477

lg 6 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

§ 424

lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.

§ 424

lg 2 kohaselt hagi tagasivõtmine avaldatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.

423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. 8. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et Osaühing Black Invest avaldus I. L. pankroti väljakuulutamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna võlausaldaja on pankrotiavalduse tagasi võtnud. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse. 9.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks menetluskulud. PankrS § 150 lg 3 näeb ette, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Võlausaldaja on taotlenud, et kohus jätaks menetluskulud võlgniku kanda

§ 168

lg 5 alusel, kuid kohus selgitab, et pankrotiseadus on erinormiks tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et ajutine haldur on oma aruandes leidnud, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, mistõttu tuleks võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldamata jätta. Eeltoodule tuginedes jätab kohus pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) PankrS § 150 lg 3 alusel võlausaldaja kanda. Võlgnik ei ole kohtule oma vastust pankrotiavaldusele esitanud, samuti ei ole võlgnik osalenud istungil, mistõttu asub kohus järeldusele, et võlgnik ei ole käesolevas kohtumenetluses menetluskulusid kandnud.

1. PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lg-s 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
2. Kuivõrd ajutine haldur on pankrotiavalduse tagasi võtmise hetkeks teostanud juba toiminguid, siis tuleb PankrS § 23 lg-te 1 ja 2 alusel talle tasu ka välja mõista. Kohtu hinnangul on ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri Kristjan Aava tasu suuruseks 1 224 eurot, millele 3