← Eesti

3-20-1170/15

Obsah (5)§ 121§ 207§ 133§ 210§ 234

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised 3-20-1170 19. mai 2021 Eesistuja Jüri Põld, liikmed Viive Ligi ja Heiki Loot Sergei Kos

) § 47 lg 1 järgi võib kohtule kaebuse esitada üksnes siis, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt.

§ 121

lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kui kahju hüvitamise taotlus on esitatud vanglale hilinemisega ja tähtaja ennistamiseks alust pole, ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohtueelset menetlust ja kaebus tuleb

§ 121lg 1 p 4 alusel tagastada (Riigikohtu halduskolleegiumi 27.

aprilli

  1. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10); 4) kohus andis
  2. jaanuari
  3. a määrusega kaebajale võimaluse selgitada, miks ta ei esitanud vanglale ajavahemiku
  4. maist 2016 kuni
  5. märtsini 2017 kohta kahjunõuet tähtaegselt. Kaebaja teatas
  6. jaanuaril 2021, et ei ole kohtu käsitlusega nõus. Ta esitas vanglale kahjunõude tähtaegselt. Kohus jääb seisukohale, et kaebaja esitas vanglale kahjunõude ajavahemiku
  7. maist 2016 kuni
  8. märtsini 2017 kohta tähtaega rikkudes. Kuna vangla polnud sellele tähelepanu pööranud ega tähtaja ennistamise küsimust käsitlenud, oli kohtul õigus ja kohustus ise kontrollida, kas tähtaja ennistamiseks esinevad alused. See on seotud kohtu kohustusega teha kindlaks, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbitud.
  9. Tartu Ringkonnakohus tagastas
  10. märtsi
  11. a määruse resolutsiooni punktiga 1 määruskaebuse halduskohtu
  12. jaanuari
  13. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale

§ 207

lg 2 ja lg 3 p 2 alusel ning määruse resolutsiooni punktiga 2 määruskaebuse halduskohtu 11. jaanuari 2021. a määruse resolutsiooni punkti 4 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles taotleb ringkonnakohtu
  2. märtsi
  3. a määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist ja haldusasja saatmist halduskohtule kaebuse menetluse jätkamiseks perioodi
  4. mai 2016 kuni
  5. märts 2017 osas. Määruskaebuses väidetakse järgmist: 2

(4)3-20-1170 1) kahjunõue esitati õigeks ajaks. Kaebetähtaeg hakkas kulgema kaebaja vabanemisel Viru Vanglast. Kahjunõude esitamise tähtaeg algab hetkest, mil kaebaja mõistis, et talle on kahju tekkinud. Riigikohtu praktikast tulenevalt ei alga tähtaja kulgemine kitsastesse oludesse sattudes ja seetõttu on põhjendamatult leitud, et kaebus on esitatud hilinemisega; 2) kohtud viitasid Riigikohtu halduskolleegiumi
  1. juuni
  2. a otsusele asjas nr 3-3-1- 15-17, kuid rakendasid seda valikuliselt. Selle kohtulahendi punktis 13 on asutud seisukohale, et kinnipidamistingimuste vastavust Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklile 3 tuleb hinnata kogumina. Seega tuleb lisaks põrandapinna suurusele hinnata ka teisi kinnipidamistingimusi. Põrandapinna suuruse vastavus minimaalsetele nõuetele ei välista rikkumist, kuna kohtupraktika järgi tuleb hinnata, kas kinnipeetaval on võimalus kambris tavalisel viisil liikuda (Riigikohtu halduskolleegiumi
  3. juuni
  4. a otsus asjas nr 3-3-1-95-16, p 12 ja
  5. mai
  6. a otsus asjas nr 3-3-1-98-16, p 13). Kaebaja ei saanud kambris tavapärasel viisil liikuda, sest kambri väikese pindala ja seal oleva mööbli tõttu ei olnud piisavalt vaba ruumi. Kohus pidanuks tegema paikvaatluse. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  7. Halduskohus tagastas
  8. jaanuari
  9. a määruse resolutsiooni punktiga 2 kaebuse ajavahemikku
  10. maist 2016 kuni
  11. märtsini 2017 hõlmava kahjunõude osas. Ringkonnakohus tagastas määruse resolutsiooni punktiga 1 määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 2 peale

§ 207lg 2 ja lg 3 p 2 alusel.

Määruskaebuses on taotletud ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 tühistamist. 8. Praegusel juhul vaieldakse selle üle, milline on kaebaja võimalus saavutada kaebuse selle osa sisuline läbivaatamine, mille halduskohus tagastas

§ 121

lg 1 p 4 alusel põhjendusega, et kohustuslik kohtueelne kord on läbimata, sest kaebaja ei esitanud õigel ajal vangla vastu kahjunõuet ja tähtaja ennistamiseks pole alust. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et sellisel juhul on kaebuse tagastamine

§ 121

lg 1 p 4 alusel võimalik, sest kohustuslik kohtueelne kord pole vanglale mittetähtaegselt esitatud kahjunõude puhul nõuetekohaselt läbitud (

  1. aprilli
  2. a otsus nr 3-3-1-68-15, p 10;
  3. augusti
  4. a määrus haldusasjas nr 3-16-519, p 15).

§ 207

lg 2 lubab määruskaebuse tagastada, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene.

§ 207

lg 2 on kohaldatav ka menetlusõigusi puudutavates vaidlustes, sest selle sätte kohaldamine on seostatud määruskaebuse esitaja võimalustega kaitsta oma õigusi. 9. Ringkonnakohus tagastas määruskaebuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määrusega.

§ 207

lg 3 p 2 võimaldab teha

§ 207

lg 2 alusel tagastatava määruskaebuse kohta määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui seaduse järgi võib asja läbi vaadata lihtmenetluses.

§ 133

lg 1 järgi on lihtmenetlus võimalik, kui kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt kaitstava õiguse riive on selle sätte järgi väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Tagastatud osas hõlmab halduskohtule esitatud kahjunõue umbes kümnekuulist ajavahemikku ja nõutava hüvitise suuruseks on 5 eurot iga päeva eest, mil kaebaja viibis kambris, kus oli kaebaja väitel nii vähe ruumi, et see alandas tema inimväärikust. Kolleegiumile jääb ebaselgeks, mis põhjusel pidas ringkonnakohus kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks. Halduskohus ei käsitlenud ajavahemikku

  1. maist 2016 kuni
  2. märtsini 2017 hõlmavas osas kaebuse tagastamisel kaebuse materiaalõiguslikke eduväljavaateid ega riive intensiivsust. Probleemiks oli vanglale esitatud kahjunõude tähtaegsus ja sellest tulenev küsimus, kas kohustuslik kohtueelne menetlus on nõuetekohaselt läbitud. Nende probleemide lahendamine ei ole seostatav kaebaja materiaalõiguslikku positsiooni puudutava riive intensiivsusega. 3

(4)3-20-1170
  1. Kolleegiumil ei ole siiski võimalik määruskaebust sisuliselt lahendada, sest ringkonnakohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme.
  2. Ringkonnakohtus tegi määruskaebuse tagastamise kohta määruse üks ringkonnakohtu kohtunik.

§ 210

lg 1 esimese lause kohaselt vaatab määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik. Kuid sama lõike teine lause sätestab juhtumid, mil määruskaebuse peab läbi vaatama ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis. Nende juhtude hulgas on ka määruskaebus halduskohtu määruse peale, millega on kaebus jäetud menetlusse võtmata. Halduskohus ei teinud vaidlusaluse ajavahemiku kohta kaebuse menetlusse võtmise määrust. Halduskohus tagastas kaebuse kahjunõude osas, mis hõlmab ajavahemikku 18. maist 2016 kuni 24. märtsini 2017

§ 121lg 1 p 4 alusel.

Kaebuse tagastamine halduskohtu poolt tähendab kaebuse menetlusse võtmata jätmist. Kaebuse tagastamise määrus nagu ka kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus on määrus, mis takistab asja edasist menetlust. Kaebuse tagastamise määrus ja kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus riivavad kaebeõigust ühesuguse intensiivsusega.

§ 210

lg 1 teise lause järgi peab kõigi asja edasist menetlust takistavate määruste peale esitatud määruskaebusi läbi vaatama ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis. Kuna ringkonnakohtu koosseisus oli

§ 210

lg 1 teise lausega nõutava kolme kohtuniku asemel üks kohtunik, siis ei ole ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 teinud seadusega nõutav kohtukoosseis. Seepärast tuleb

§ 234

, § 230 lg 2 ja § 199 lg 1 p 1 alusel ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkt 1 tühistada ja anda ringkonnakohtule esitatud määruskaebus kaebuse osalist tagastamist puudutavas osas ringkonnakohtule uueks arutamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.