KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. veebruaril 2021. a Tartu kohtumajas Väärteoasja number 4-20-4769 Kohtukoosseis Sekretär Väärteoasi Kohtunik Peet Te

§ 15lg.

1 p. 1 /

§ 227lg.

2 järgne väärtegu- lubatud sõidukiiruse ületamine vähemalt 21 km/h.( tl. 33), sõitmine 115 km/h tunnikiirusega. Protokolli pöördel on Sander Härmi allkiri temale VTMS § 119 õiguste selgitamise kohta. Protokollis on tõendina märgitud kiirusmõõtja LaserCam 4LE0055 salvestis XXX. Menetlusalune isik Sander Härm on rikkumist tunnistanud ja selgitanud : „Kiirustasin koju, kahetsen tegu.“ PPA Lõuna Prefektuuri 13.08.2020 otsusega väärteoasjas 2780, 20, 006916 karistati Sander Härmi 18.07.2020 kella 18:56 ajal Tartumaal Peipsiääre vallas Aovere-Kallaste -Omedu maantee 7 km-l toime pandud kiiruseületamise eest - sõitmisel 115 km /h lubatud 90 km/h kiiruse alas. Sander Härmi karistati

§ 15lg.1 p.

1/

§ 227lg.

2 järgse väärteo eest

§ 227lg.

2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks( tl. 30-31). Sander Härm on esitanud Tartu Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsusele ning taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et temalt mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine halvendab tema liikumist kodu ja töökoha vahel ning tekitab temale ebameeldivusi. PPA Lõuna Prefektuur vastuses kaebusele on seisukohal, et Sander Härmi väärtegu on tuvastatud õigesti. Süsteemsele rikkujale (kolmandat korda kiirust ületanud) esmase juhtimisõigusega mootorsõiduki juhile on juhtimisõigus äravõtmine asjakohane karistus; see on tagajärg Sander Härmi järjepidevale süülisele käitumisele liikluses( tl. 26-27). Võimalik, et mootorsõiduki juhtimisõiguse kaotus ka isiku tööelu raskendab. Sander Härm saab xxx xxxx töötada sõltumata mootorsõiduki juhtimisõigusest. PPA väitel on Sander Härm töötanud xxxx xxxx 2018 a. algusest , mil tal ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust. 2020.a. sügisene juhtimisõiguse puudumine ei takistanud tal tööd jätkata. Kohus võttis kaebuse menetlusse ning vastavuses kaebuse esitaja sooviga(tl.20) arutas kaebust kohtuistungil 1.02.2021. Sander Härm jäi esitatud kaebuse juurde. Ta oli nõus tasuma rahatrahvi. PPA Lõuna Prefektuuri esindaja Cristel Jakobson jäi eelnevalt kohtule esitatud kirjaliku seisukoha juurde, pidades Sander Härmile kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmist proportsionaalseks ja kohaseks karistuseks. Kohtu põhjendid VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtu hinnangul on väärteomenetlus läbi viidud vastavuses nõuetega. Menetlusalusele isikule on selgitatud VTMS § 19 järgseid õigusi ja kohustusi ning ta on protokollile ka sellekohase allkirja andnud. Väärteoprotokollis ja väärteootsuses on toodud väärteokirjeldus vastavuses sündmuskohal fikseeritule ning kohtu hinnangul küllatki detailselt; samuti on toodud ka rikkumise kvalifikatsioon

§ 15lg.1 p.

1/

§ 227lg.

2. PPA Lõuna Prefektuur on tuvastanud Sander Härmi poolt kiiruseületamise pädeva mõõtja poolt( tl. tl. 34). Samuti on mõõteseade kiirusmõõtja LaserCam 4LE0055 taadeldudtaatlustunistus xxxxxx( tl. 36). Seega Sander Härmi poolt juhitud sõiduki kiirus oli mõõdetud õigesti ja mõõtetulemus on usaldusväärne. Sander Härmi poolt juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti 115 km / h , millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Seega pani Sander Härm toime

§ 15lg.1 p.

1/

§ 227lg.

2- järgse väärteo. Liiklusseadus näeb ette sellise rikkumise eest rahatrahvi kuni 100 trahviühikut e.. 400 € või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. 2 Kohtu hinnangul on PPA Lõuna Prefektuur määranud Sander Härmile kohase karistuse. Sander Härmi kui esmase juhtimisõigusega isikut on karistatud mitmel korral kiiruseületamiste eest. Liiklusseadus § 50 lg. 2 näeb ette, et esmase juhtimisõigusega sõidukijuht ei või sõita kiiremini kui 90 km/h ka nendel teelõikudel ,kus lubatud piirkiirusest on lubatud suurem kiirus. Käesoleval juhu ületas Sander Härm sõidukiirust 90 km/h kiiruse alas. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama lõike teisest lausest tuleneb, et karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ka üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtudes peab andma isikule määratav karistus ühiskonnale signaali, et taolist käitumist ei saa sallida ning sellele peab järgnema proportsionaalne karistus. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid Sander Härmi süüteos ja leiab, et menetlusalust isikut Sander Härmi tuli toimepandud väärteo eest karistada. Raskendavaid ajaolusid kohus karistuse kohaldamisel ei tuvastanud. Kergendava asjaoluna on Sander Härmi poolt protokollis avaldatud kahetsus. Käesoleval juhul esmase juhtimisõigusega mootorsõiduki juht Sander Härm ei ole soovinud täita Liiklusseaduse nõudeid. Karistusregistri väljavõte( tl. 32)näitab, et Sander Härm on 8.08.2019 kiiruseületamise eest saanud karistada 24.

1. 2019 otsusega 280 € rahatrahviga. Järgmine kiiruseületamine on olnud 2.07.2020, mille eest Sander Härmi on karistatud 360 € rahatrahviga. Seega käsitletava kiiruseületamise pani esmase juhiloa omanik Sander Härm toime kuu aega pärast eelnevat kiiruseületamist. Lähtudes sellest, on alus käsitleda esmase juhtimisõigusega isikut Sander Härmi süstemaatilise kiiruseületajana. Nähtub, et rahatrahvi kohaldamine Sander Härmile ei täida karistuse eripreventiivsest eesmärki- isik jätkab samalaadsete rikkumistega. Esmase juhtimisõiguse isiku kohtlemine erinevalt teistest mootorsõiduki juhtidest ei ole Põhiseaduse § 12 lg. 1 tuleneva võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine vaid tuleneb Liikusseadusest. Seda on selgitanud ka õiguskantsler Indrek Sirgile saadetud kirjas( tl. 29). Asjaolu, et juhtimisõiguse äravõtmine Sander Härmile ebasoodne on ja tema tööelule teatud piirang ,on mõistetav. See aga ei saa takistada Sander Härmilt eriõiguse äravõtmist. Riigikohtu praktika kohaselt on eriõiguse äravõtmine põhjendatud just süstemaatilistelt rikkujatelt. Selline süstemaatiline rikkuja Sander Härm aga on. Sander Härm ei ole KarS § 50 lg. 2 toodud isik, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Sander Härmilt mootorsõiduki õigus äravõtmine on proportsionaalne karistus mis tagab selle, et Sander Härm ei jätkaks liiklusalaste rikkumistega; see karistus peaks täitma karistuse eripreventiivset eesmärki. Samas ka selle karistusel on üldpreventiivne mõju – teadvustada, et algajad esmast juhtimisõigust omavad juhid, kes süstemaatiliselt ületavad teedel lubatud sõidukiirust, tuleb mõneks ajaks sõiduki juhtimisõigusest ilma jätta. Lähtudes eeltoodust jätta rahuldamata Sander Härmi kaebus PPA Lõuna Prefektuuri 13.08.2020 otsusele väärteoasjas 2780,20,
2. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 3