Obsah (7)

§ 432§ 661§ 430§ 459§ 433§ 173§ 168

2-20-18161 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04.05.2021. a, Võru kohtumaja Põlva maja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-20-18161 Tsiviilasi S. L. hagi L. L. vast

§ 432

sätestatule ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

1. Pooled kinnitavad, et neil on kõik õigused allkirjastada käesolev kokkulepe ja nad on kokkuleppe tekstiga hoolikalt tutvunud ning mõistavad kokkuleppe 1 sisu ja tähendust.
2. Pooled kinnitavad ja tagavad, et nad tegutsevad käesoleva kompromissi sõlmimisel ja täitmisel heas usus ning pooled täidavad nõuetekohaselt endale käesoleva kompromissiga võetud kohustusi. Pooled kinnitavad, et ei oma peale kompromiss-lepingu nõuetekohast täitmist teineteise vastu pretensioone.
3. Juhul kui kostja ei täida kokkuleppe p.1 tingimusi kohaselt loetakse, et kostja on oma kohustusi rikkunud ja hagejal on õigus seejärel koheselt täitemenetluse kaudu kogu nõue kostja vastu maksma panna.
4. Pooled leiavad, et puudub seadusest tulenev takistus kompromissi kinnitamiseks – see ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi.
5. Pooled on vastavalt

§ 661

lg 4 jõudnud kokkuleppele, et kompromissi kinnitamise määruse peale, millega ühtlasi lõpetatakse tsiviilasja menetlus, pooled määruskaebuse esitamise õigusest loobuvad.

1. Pooled kinnitavad veelkord, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest ning soovivad sellest hoolimata käesoleva kompromissi kinnitamist. Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-18161 menetlus S. L. hagis L. L. vastu elatise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Poolte kokkuleppel ei ole käesolev määrus edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. S. L. esitas 09.12.
3. a kohtule hagiavalduse L. L. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja täisealiseks saanud laps, kes õpib kutseõppes. Kostja on hageja isa. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise 250 eurot kuus alates 30.11.
4. a.
5. Kohus võttis hagi 09.12.
6. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
7. Kostja, L. L. , esitas kohtule 13.01.
8. a kirjaliku vastuse ja 25.03.
9. a täiendava vastuse. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja teatel mõisteti temalt kohtuotsusega hageja kasuks välja elatis 125 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja väitel on ta kohtuotsust täitnud ja maksab hagejale elatist samas ulatuses ka pärast hageja täisealiseks saamist. Kostja tõi välja, et ta on töövõimetu ja oma majanduslikust seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline maksma elatist suuremas ulatuses kui 125 eurot kuus, mistõttu suuremas ulatuses hageja elatise nõuet ta ei tunnista ja vaidleb sellele vastu.
10. Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 13.04.
11. a. Kohtuistungil osales hageja, S. L. , ja tema lepingulise esindajana ema, K. S. . Kostja, L. L. , ega tema lepinguline esindaja istungile ei ilmunud.
12. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja 13.04.
13. a kirjaga andis pooltele tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ja menetluse lõpetamiseks kompromissiga. 2
14. 30.04.
15. a esitasid pooled kohtule nende vahel samal päeval sõlmitud kompromissilepingu. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada. Vastavalt

§ 430

lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: -

§ 432

järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. -

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt

§ 459

lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist üksnes juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus leiab, et

§ 661

lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õigus välistada. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude jaotuses.

§ 168lg 3 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3