) § 118 lg 1 p-de 2, 5 ja 6 ja § 263 lg 1 p 1 järgi; Karlis - Dimo Mamedov süüdistatuna
lg 1 p-de 2, 5 ja 6 ja
lg 1 p 1 järgi; Reimo Riik süüdistatuna
lg 1 p-de 2, 5 ja 6 järgi; Aimar Rang süüdistatuna
lg 1 p 1 järgi; Oliver Saar süüdistatuna
oktoobri
Neile heidetakse ette 19.12.2019 kella 23:10 paiku Tartus Kastani 42 asuvas Aparaaditehase sisehoovis füüsilise vägivalla kasutamist V.L. i suhtes. K.-D. Mamedov hüppas jalgadega kannatanu üles tõstetud käte vastu. Seejärel lõi G. Pihelo V.L. ile pudeliga vasaku silma piirkonda. Kannatanu kukkus maha ja jäi sinna lebama. K. - D. Mamedov lõi teda kahel korral jalaga alaselja piirkonda ja kolmel korral parema käe rusikaga näo piirkonda. Samal ajal lõi R. Riik kannatanut ühel korral parema jalaga keha piirkonda ning kahel korral parema jalaga näo piirkonda. Süüdistatavad tegutsesid isikute grupis. Nende tegevuse tagajärjel tekkisid V.L. il sarna- ja ülalõualuu killustunud nihkega hulgimurrud vasakul; vasaku silma struktuuride ulatuslikud vigastused ja silmakoopakoe põrutus; haavad vasaku silma laugudel ja alahuulel; värsked nahaalused verevalumid ja pehmete kudede turse vasaku silma laugudel ja vasakpoolsete ülemiste hammaste osalised murrud. Kehavigastuste tüsistustena esineb kannatanul vasaku silma nägemisnärvi traumaatiline kahjustus ja selle tagajärjel vasaku silma täielik püsiv pimedus. K. - D. Mamedovi, G. Pihelo ja R. Riiki tegevus on käsitatav teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamisena, millega on põhjustatud: tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud ja millega kaasneb osaline töövõime; nägu oluliselt moonutav ravimatu 3 vigastus ja elundi (vasaku silma) tegevuse lakkamine selle püsiva halvatuse või muu püsiva tegevusetusseisundi tõttu. 2. K. - D. Mamedovit, G. Pihelot, Oliver Saart ja Aimar Rangi süüdistatakse
Neile heidetakse ette 28.12.2019 kella 00:10 paiku Tartus Jalaka tn ja Alasi tn ristmikul isikute grupis füüsilise vägivalla kasutamist K.R. u ja A.R. e suhtes. K.-D. Mamedov, G. Pihelo, O. Saar ja A. Rang lõid K.R. ule rusikaga näkku. Seejärel tõmmati K.R. selja tagant selili maha ning peksti teda jalgadega pea- ja keha piirkonda. K.R. tõusis istukile ning teda löödi telliskiviga pea piirkonda. A.R. et löödi rusikatega keha piirkonda ja puidust aialipiga enda kaitseks üles tõstetud vasaku küünarvarre piirkonda. Aialipp purunes. Seejärel löödi A.R. et ühel korral rusikaga näo piirkonda ja peksti korduvalt käte ja jalgadega pea- ja keha piirkonda. Selle tagajärjel kukkus A.R. e pikali maha. Kui ta uuesti püsti tõusis, peksti teda rusikatega keha piirkonda. Nähes politsei saabumist, lahkusid G. Pihelo, O. Saar ja K. - D. Mamedov joostes sündmuskohalt. Oma käitumisega tekitasid süüdistavad kannatanu K.R. ule füüsilist valu ja ninaluude ja vasaku ülalõualuu-urke eesseina murru verevalumitega peapiirkonnas. Kannatanu A.R. ele tekitasid nad füüsilist valu ja vasaku kodarluu verevalumi pehmete kudede tursega samas piirkonnas, põrutushaava paremal kämblal ja nahaaluse verevalumi peapiirkonnas. Süüdistatavad häirisid oma tegevusega sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute N.S. i, K.S. u ja S.K. i rahu ja turvatunnet. Nende tegevus oli vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitas üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkusid G. Pihelo, K. - D. Mamedov, O. Saar ja A. Rang korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt. Maakohtu otsus 3. Tartu Maakohtu otsusega tunnistati D. Mamedov süüdi
Ta tunnistati süüdi ka
Kergemat karistust raskeimaga kaetuks lugedes mõisteti K.-D. Mamedovi liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg ning K.-D.Mamedovi karistusaega arvestatakse alates tema vahistamisest, s.o 28. detsembrist 2019. Vahistamine tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel. 4. G. Pihelo tunnistati süüdi
lg 1 p-de 2,5,6 järgi ning teda karistati vangistusega 6 aastat 8 kuud.
lg 1 p 1 järgi süüditunnistamise eest karistati teda vangistusega 2 aastat 6 kuud. Kergem karistus loeti raskemaga kaetuks, mõistes G. Pihelole karistuseks 6 aasta 8 kuu pikkuse vangistuse.
Pihelo kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust.
Pihelo vahistamisest, s.o
lg 1 p 1 järgi ning teda karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud.
Saar ei pane 2 aasta ja 7 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Lisaks keelati O. Saarel alkoholi tarvitamine katseajal ning teda kohustati osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel arvestatakse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 7. oktoobrist 2020, v-a
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist. 4 6. A. Rang tunnistati süüdi
Karistus jäeti
Käitumiskontrolli ajaks pandi A. Rangile kohustus järgida
Lisaks keelati tal alkoholi tarvitamine ning kohustati osalema kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Katseaja kulgemist arvestatakse
lg 1 p-de 2,5,6 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastat ja 8 kuud.
lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust, mille algust arvestatakse alates tema ilmumisest karistust kandma. Ülejäänud karistus (4 aastat 4 kuud vangistust) jäeti
Riik ei pane 5-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
Kohtu hinnangul saab tahtluse hindamisel muu hulgas arvestada teo välist avaldumist. Sõltumata sellest, mida süüdistatavad ise väidavad, võimaldab nende poolt rakendatud brutaalne vägivald järeldada tervisekahjustuse tekitamise subjektiivse küljena vaid kavatsetust (
Maakohtu hinnangul nähtub see kõikide süüdistatavate tegevusest. Vedelikku täis klaaspudel on arvestatavalt raske ja G. Pihelo võttis pudeliga viskamiseks veel hoogu. Klaaspudeli kukkumisel see arvestatava tõenäosusega puruneb ja klaasikillud võivad põhjustada raskeid vigastusi. K. - D. Mamedov ja R. Riik lõid juba maas lamavat kannatanut rusikate ja jalgadega korduvalt pähe. Kirjeldatud tegevuse ohtlikkus on arusaadav igale terve mõistusega inimesele. Süüteokoosseis on sellega täidetud. 10.10 Kaitseversiooni kohaselt hoidis kannatanu V.L. kätt taskus ja ütles, et tal on nuga. Süüdistatavate väited võimaldavad maakohtu arvates järeldada, et nad enda arvates tõrjusid ohtu. G. Pihelo põhjendab ründe algust sellega, et ajal, mil kannatanu taganes kangialusesse, ütles ta midagi vene keeles. G. Pihelo midagi aru ei saanud, kuna ta vene keelt ei oska. Siis kannatanu lükkas oma käe taskusse, sirutas selle ettepoole ja ütles midagi sellist, et tulge, kui julgete, mul on nuga või midagi sellist. Kangialusesse järgnesid nad V.L. ile, et aru saada, mis see põhjus oli, miks ta ütles kommentaari R. Riiki kohta. Pudeliga viskamise kohta selgitas G. Pihelo, et talle tundus, et V.L. tahab K. - D. Mamedovi suunas teha jalalööki ja sellepärast viskaski pudeliga. 10.11 Hädakaitsest saab rääkida vaid juhul, kui esineb hädakaitseseisund. Hädakaitseseisund tekib vahetult olemasoleva või vahetult eesseisva õigusvastase ründe tõttu. Salvestistelt nähtub tõepoolest, et V.L. il oli parem käsi taskus. Samas ta võttis selle välja hetkel, kui ta kangialusest hoovi taganes ja seal ei olnud nuga. Selleks momendiks ei olnud veel ükski süüdistatav teda löönud. Maakohtu hinnangul ei ole hädakaitseseisundist rääkida võimalik. Salvestis näitab põgenevat ja mitte mingit ohtu kujutavat meest, kellele järgneb agressiivselt käituv inimeste grupp. 27.12.2019 episood 7 11. K. - D. Mamedov, G. Pihelo, O. Saar, A. Rang ja viimase elukaaslane R.P. tarvitasid 27.12.2019. a õhtul alkoholi. R.P. i ütluste kohaselt olid kõik nende juures kodus. Mingil hetkel läksid nad A. Rangi sõprade juurde ning sealt ära tulles see intsident toimuski. Süüdistatavate ütlused kinnitavad samasugust sündmuste algust. 11.1 Kannatanute K.R. u, A.R. e ja viimase (praeguseks eks)elukaaslase E.P. e kattuvate ütluste kohaselt olid nad sellel õhtul K.R. u kodus aadressil XXX . Tegemist oli perekondliku kokkusaamisega. XXX maja asub tupiktänaval - üks aiaserv piirneb Jalaka tänavaga ja teine tupiktänavaga. Kella 23:00 ja 24:00 vahel olid K.R. , A.R. e ja E.P. maja aias koos suitsu tegemas, kui aiast möödus seltskond inimesi - neli noormeest ja neiu. 11.2 Tänaval liikunud inimesed käitusid häirivalt. K.R. u sõnul kutsus A.R. e seltskonda korrale umbes sõnadega, et mis te karjute seal, mis te lärmate. Midagi solvavat või vulgaarset selles korrale kutsumises kindlasti ei olnud. Sama kinnitab A.R. e. Seltskond reageeris sellele vulgaarselt ja liikus värava ette. Üks noormees tegi poksiliigutusi. E.P. e sõnul noormees musta parkaga asetas käed rusikasse, võttis võitlusasendi ja ütles, et tulge välja, me anname teile peksa. Sama kinnitab K.R. . Läks sõneluseks. Keegi ütles, et lähme minema, need ju pensionärid või vanurid ja seltskond liikus tagasi Jalaka tänava poole. Korraga viskas üks noormeestest kivi maja suunas. Selle tagajärjel tekkinud hääl oli hele. K.R. läks sellepeale väravast välja aru pärima. Enda sõnul arvas ta sel hetkel, et kivi lendas aknasse. Ta ütles, et mida te teete, laps ka toas magab. K.R. u ütlustega kattuvad ütlused andis E.P. . 11.3 K.R. u ütluste kohaselt tungisid noormehed seepeale talle kallale. Kaks jäid tema selja taha, üks oli ees. Ees seisja lõi. Seljataga olev isik tõmbas ta hommikumantlist pikali maha. Seejärel teda löödi ja hetkeks kaotas ta teadvuse. Kannatanu tõmbas ta end kägarasse ja üritas pead kaitsta. Löödi kõigega, kätega ja jalgadega. Telliskiviga löömist ta ise ei näinud, kuid A.R. e ja E.P. olid seda näinud. Telliskiviga näkku löömise järel teadvus kaduski. Teadvusele tuleku järel nägi K.R. , et need samad isikud peksid A.R. et. Talle tundus, et peksjaid on kolm. E.P. e sõnul kuulis ta, kuidas nurga taha läinud K.R. karjatas. Seejärel ütles ta A.R. ele, et mingu ta vaadaku. Ka E.P. läks vaatama, mis juhtus. A.R. e läks enda sõnul K.R. ule järele hetk hiljem. Kui ta ümber nurga jõudis, oli K.R. juba pikali maas ja kolm noormeest peksid teda. Ainukesena ei peksnud see heleda peaga poiss, kes oli koos naisterahvaga. K.R. u peksti rusikate ja jalgadega ja hiljem telliskiviga. Telliskiviga löömise ajal oli K.R. poolkägaras külili maas. A.R. e üritas enda sõnul seltskonda lahutada, kuid siis rünnati juba teda. Algul ründasid teda kaks noormeest ja kui ta juba maas oli, siis oli neid kolm. Kaks noormeest tõmbasid ta pikali ja kolmas peksis jalgadega näkku. A.R. e hoidis käsi enda kaitseks näo ees. Kui ta oli püsti saanud, tuli selga tagant noormees aialipiga. A.R. e hinnangul tahtis see noormees teda pähe lüüa, kuid ta jõudis käe ette panna. E.P. nägi ümber nurga jõudes, kuidas noormehed olid ümber K.R. u ja ta oli mingid löögid siis juba sisse saanud. Tätoveeritud käega noormees lõi aialipiga A.R. et, ja kaks teist noormeest peksid samal ajal maas lamavat K.R. u. Parkaga noormees lõi ka telliskiviga K.R. u näkku. E.P. ise samuti sekkus kaklusesse. Ta üritas K.R. u kaitsta ja lõi selleks ühel korral ühte noormeest jalaga. Teist korda kakles ta samasuguse parkaga noormehega, kes üritas visata teda telliskiviga, aga kivi läks mööda. Siis võttis see noormees tunnistajast kinni ja lõi teda jalaga paremale poole roietesse ja ütles, et saad veel peksa, sa madala häälega transvestiit. Siis tuli juba politsei. 11.4 A.R. e ütluste kohaselt tuli nende juurde Valge Škoda, inimesed tulid autost välja ja kutsusid K.R. ule kiirabi. Selles autos olid tunnistajad K.S. ja S.K. . 8 K.S. nägi Jalaka tänavale jõudes, kuidas üks mees oli pikali maas ja tema ümber oli hästi palju poisse. Keegi lõi lamavale mehele jalaga näkku just sellel hetkel, kui tunnistaja hakkas autot pidurdama. Lootuses, et poisid laiali jooksevad, andis ta kõigepealt auto signaali, aga nii ei juhtunud. Üks naine palus kutsuda politsei ja tunnistaja seda tegigi. Keegi nendest noormeestest tuli ja virutas S.K. ile rusikaga näkku. Politsei oli kohal paari minutiga ning peksjate seltskonnas olnud inimesed jooksid selle peale laiali. S.K. pani tähele, et maas lamavat meest peksid kolm inimest. S.K. nägi silmanurgast ka seda, kuidas kõrvaltänavast võeti kivi ja kuidas see lendas. Tunnistaja hinnangul pidasid nad kinni just seetõttu, et kolmekesi mindi kallale ühele mehele. Tegemist oli agressiivse peksuga ja löögid olid väga kiired. 11.5 Maakohus jõudis järeldusele, et erinevate isikute ütluste järgi osalesid peksmises kõik neli süüdistatavat. A.R. e ütluste kohaselt oli K.R. u peksmas algselt kolm noormeest. Kui kaks teda peksma tulid, oli aktsiooni kaasatud kõik neli noormeest. R.P. i ütlustest järelduvalt oli hiljem „aktsiooni“ lisandunud süüdistatav A. Rang. Tunnistaja sõnul läks A. Rang kaklust lahutama kui lühem meesterahvas (maakohtu märkus: A.R.
§-dega 262 ja 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord. Süüdistatavate tegevus häiris mitmeid asjasse mittepuutuvaid isikuid. Tunnistaja N.S. i 02.07.2020 deponeeritud ütluste kohaselt hirmutas nähtu teda väga. Ta ei saa siiamaani vahel seetõttu magada. Tegevus häiris ka K.S. u ja S.K. it, kes oma auto kinni pidasid ja püüdsid oma sekkumise läbi peksmist lõpetada. Samuti olid häiritud numbril 112 helistanud inimesed (3 kd lk 140-141). Asjaolu, et viimaseid kohtuistungil üle ei kuulatud, ei oma kohtu arvates tähendust. Süüditunnistamise eeldusena
järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuse sisus on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada (RKKK 3-1-1-15-17 p 26 koos edasiste viidetega). 11.15 Kohtu hinnangul on subjektiivsest küljest tegemist kavatsetusega (
Süüdistatavad tegutsesid konflikti tekitamise nimel ning selle leidnuna ei olnud nad valmis vägivalda lõpetama ka siis, kui kõrvalised inimesed sellesse sekkusid. Sellega on
Karistus 12. Karistuse mõistmise osas olid maakohtu seisukohad järgmised. 12.1 Esmalt käsitles kohus G. Pihelo, K. - D. Mamedovi ja R. Riiki süü suuruse küsimust kannatanu V.L. iga seotud episoodis. 12.1.1 Tuvastatud faktiliste asjaolude põhjalt saab hinnata süüd keskmisest suuremaks. Grupp alkoholijoobes inimesi liigub tänaval ja ründab nende jaoks tundmatut inimest ilma ühegi nähtava või arusaadava põhjuseta. Asjaolu, et ühe teoga täidetakse mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, on samuti süüd suurendav asjaolu. Süü suurust võib mõjutada grupiviisilise kuriteo teopanus. Salvestiselt on näha, et esimesena läheneb kannatanule K. - D. Mamedov ja kohe tema järel G. Pihelo. Viimasena tuleb R. Riik. K. - D. Mamedov ründab kannatanut mitmel korral ja maas lamavast kannatanust juhib ta lõpuks eemale tunnistaja K.M. . G. Pihelo võtab hoogu ja viskab kannatanu pihta viinapudeli. R. Riik lööb kannatanut ühe korra jalaga kehasse ja kaks korda rusikaga näkku. 12.1.2 Maakohtu arvates mõjutab teopanuse mõningane erinevus süüdistatavate süü suurust siiski vaid vähesel määral. Kohtuistungil uuritud tõendid näitavad, et R. Riik kannatanuga konflikti ei alustanud – tema oli nii purjus, et vajas bussilt maha tulles kaaslaste tuge. K. - D. Mamedovi arvates halvustas kannatanu R. Riiki olekut ja koheselt liitus temaga G. Pihelo. Kohus jõudis nende tõendite kogumi pinnalt järeldusele, et ründe initsiaatorid olid nemad. Salvestisest nähtuvalt küll iseseisvalt ja vägagi nobedalt liikuv R. Riik läks situatsiooniga kaasa. Kohtu arvates saab R. Riiki teopanust pidada mõnevõrra väiksemaks. Lisaks kuriteo koosseisuga hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist. R. Riikil endal puuduvad sellest ööst igasugused mälestused. Ta selgitas seda istungil pikaajalise pingelise tööperioodi lõppemise ja suures koguses alkoholi tarvitamise koosmõjuga. Küll aga kohe, kui ta kuulis, et keegi sai tõsiselt viga ning üks tema selle öö kaaslastest on kinni peetud, läks ta koos tunnistaja K.M. ga ise politseisse. 12.1.3 Maakohtu hinnangul on kõik kolm süüdistatavat avaldanud kahetsust ning see on siiras. Kohus arvestas seda kergendava asjaoluna. G. Pihelo alustas lähedaste abiga tekitatud kahju hüvitamist (2 kd lk 117). Hagi rahuldamisele see asjaolu siiski ei mõju, kuivõrd kannatanu pidas vajalikuks enne kohtuotsust saadetud rahasumma tagastada (2 kd lk 116). Kannatanule on väikese ülekande teinud ka K. – D. Mamedovi vend, kuid ka selle saatis kannatanu tagasi. 12 12.1.4
Süüdistatavad panid teo toime kolmekesi, so isikute grupis ja see raskendab nende karistust. 12.1.5 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtu hinnangul on kogukonnale oluline teadmine, et ööpäevaringselt on võimalik tänavatel turvaliselt liikuda ja neid, kes ettesattuvaid inimesi ründavad, ei kohelda karistusõiguslikult leebelt. Üldpreventiivsed kaalutlused mõjuvad selles asjas karistust suurendavalt. 12.1.6 Maakohus tunnistas K. - D. Mamedovi, G. Pihelo ja R. Riiki süüdi
- D. Mamedovit 7 aasta pikkuse vangistusega, G. Pihelot 6 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega ning R. Riiki 4 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. 12.2 Järgnevalt käsitles maakohus K. - D. Mamedovi, G. Pihelo, A. Rangi ja O. Saare karistamist
12.2.1 Kohtu hinnangul välistab ainuüksi süü suurus kergemaliigilise karistuse. Teokoosseisu juures tuvastatud asjaolud võimaldasid kohtul hinnata K. - D. Mamedovi, G. Pihelo ja O. Saare süüd keskmiseks. A. Rangi süü hindas maakohus teistega võrreldes väiksemaks, sest konflikti alguses tema ei osalenud. Kõik teised süüdistatavad põgenesid konflikti järel sündmuskohalt, tema mitte. 12.2.2 Karistust raskendava asjaoluna arvestas kohus
12.2.3 Karistuse eripreventiivse mõju prognoosi osas märkis kohus, et kõik süüdistatavad on varem karistamata isikud, mis võimaldas lugeda vastava prognoosi heaks. 12.2.4 Kohus tunnistas K. - D. Mamedovi, G. Pihelo, O. Saare ja A. Rangi süüdi
- D. Mamedovile, G. Pihelole ja O. Saarele karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust ning A. Rangile karistuseks 2 aastat vangistust. 12.3 Järgnevalt otsustas kohus liitkaristuste moodustamise K. - D. Mamedovi ja G. Pihelo osas. Kohus otsustas
Mamedovile mõistetud kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõistis K.–D. Mamedovi liitkaristuseks 7 aastat vangistust.
Pihelole mõistetud kergem karistuse samuti kaetuks raskemaga ja mõistis G. Pihelo liitkaristuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust. 12.4 Edasi otsustas kohus karistuse individualiseerimisega ja karistuse kandmisega seonduvad muud küsimused. 12.4.1 Maakohtu hinnangul K.-D. Mamedovi ja G. Pihelo osas ei võimalda seadus ja kohtupraktika alternatiive vangistuse reaalsele kandmisele. Seda ei lubaks ka süü suurus. 12.4.2 R. Riiki osas ei pidanud kohus karistuse täielikku ära kandmist põhjendatuks. Istungitel tajutu koosmõjus R. Riiki senist elukäiku iseloomustavate andmetega viis kohtu järeldusele, et tegemist oli vaid ühekordse sündmusega süüdistatava elus, mille tingis halbade asjaolude kokku langemine. Kohtu arvates sattud ta juhuslikult G. Pihelo ja K.-D. Mamedoviga samasse seltskonda. Teo raskus ja R. Riiki isiku koosmõjus leidis kohus, et kohane karistuse individualiseerimise viis on nn šokivangistus. Kohus määras R. Riikile koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 kuud vangistust. Ülejäänud osa karistusest jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Kohus ei näinud tema juures selliseid riskitegureid, mida kriminaalhooldusega tuleks maandada. Seega jäeti ülejäänud karistus
sätteid kohaldades tingimuslikult täitmisele pööramata 5 aasta pikkuse katseajaga. 13 12.4.3 Kohus määras A. Rangi käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat ja 6 kuud ja O. Saare käitumiskontrolli pikkuseks 2 aastat ja 7 kuud. Kuigi kohus luges A. Rangi süüle vastavaks väiksema karistuse kui O. Saarel, iseloomustab teda negatiivselt asjaolu, et tegemist ei ole esimese tema suhtes menetletava kriminaalasjaga -
MS § 202 lg 7 alusel (4 kd lk 26). Nimetatu tingis A. Rangile karistusest pikema katseaja määramise. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on alkohol. Kohus pani mõlemale süüdistatavale käitumiskontrolli ajaks lisakohustuse hoiduda alkoholi tarvitamisest ja osaleda sotsiaalprogrammis. 12.4.4
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja arvestati K.– D. Mamedovi karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest s.o 28. detsembrist 2019.
2019 karistusaja hulka ja mõisteti G. Pihelo kandmisele kuuluvaks karistuseks 6 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust.
Pihelo karistuse kandmise aja algust alates tema vahistamisest s.o alates 23. 01.2020.
Riiki koheselt kandmisele kuuluvaks karistust 4 kuud vangistust.
lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus 4 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui R. Riik ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.
Rangile mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui A. Rang ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab
lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi.
Saarele mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui O. Saar ei pane 2 aasta ja 7 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab
MS § 381 lg 3 korras oma esindaja vahendusel hagiavalduse kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõudes (I kd lk 16-20). Hageja soovis varalise kahjuna saamata jäänud tulu summas 21 000 eurot. Ta oleks saanud tähtajalise töölepingu alusel TipTap OÜ-s tööle asudes järgmise 12 kuu jooksul vähemalt 21 000 eurot. Peksmise tagajärjel saadud tervisekahjustused tööle asumist ei võimaldanud. Samuti soovis hageja mittevaralise kahju hüvitisena 15 000 eurot. Kannatanule on tekitatud raske tervisekahjustus, ta on pidanud üle elama valu ja kannatused, ta on püsivalt kaotanud nägemise paremast silmast ning elukvaliteet on tunduvalt langenud. V.L. ei saa normaalselt elada ning kannatab pidevate hambavalude tõttu. Hagiavaldusele esitati täiendus 07.07.2020 (4 kd lk 156-157). Sellega nõuet suurendati, kuna uue informatsiooni valguses oli hagejal võimalik TipTap OÜ-s teenida 29 500 eurot. Sellest tuleb maha arvata saadud töövõimetuspension 2501, 18 eurot. Hageja varalise kahju nõue on 26 997, 82 eurot. 13.1 Kohus tõi välja süüdistatavate ja nende kaitsjate seisukohad haginõuete osas. 13.2 Kohtu seisukoht varalise kahju nõude osas oli järgmine. 14 13.2.1 Kostja vastutuse eeldusena tuleb VÕS § 1043 järgi tuvastada delikti üldkoosseis. Delikti objektiivse teokoosseisu ja õigusvastasuse tõendamise kohustus lasub hagejal. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lepinguvälise kahju hüvitamist reguleerivatest sätetest tuleneb isiku õigus nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) isikule on kahju tekitatud (objektiivne teokoosseis – kannatanul on tekkinud kahju ning see on põhjuslikus seoses kostja tegevusega), 2) kahju tekitamine on õigusvastane ja 3) kahju tekitanu süü. Üldjuhul peab hageja tõendama esimese kahe asjaolu olemasolu ning kostja peab tõendama mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või seda, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 alusel ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Selles menetluses vaidlevad pooled kahju olemasolu ja suuruse üle ning selle tõendamiskoormis lasub kannatanul. 13.2.2 VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTK 2-15-4981/106 p 16 koos edasiste viidetega). 13.2.3 Maakohus sedastas, et hageja on tõendanud oma kavatsust teise kohta tööle asuda OÜ TipTap kirjavahetusega (3 kd lk 32-37). 13.01.2020 on A.T. teatanud V.L. ile, et ta on edukalt läbinud konkursi ja nad soovivad talle pakkuda tööd teenuste peamüügimehe kohale. Töötasu katseajal on 1750 eurot netos. Esimese lepingu sõlmiksid nad üheks aastaks. V.L. teatas vastuskirjas oma terviseprobleemidest ning huvitub sellest, kas tööd oleks võimalik teha kodus. 22.01.
14.1 Kaitsja on samal seisukohal eriarvamusele jäänud rahvakohtunikuga, kes leidis, et
lg 1 p-de 2,5,6 järgi mõistetud karistus on liiga range ning piisav oleks ka 4-aastane vangistus. Karistuse võiks jätta täitmisele pööramata ja anda K.-D. Mamedovile võimaluse ennast parandada ja tõestada. Tegu on varem karistamata noortega, kes ei ole väljakujunenud kurjategijad. K.-D. Mamedovil oleks vaja abi alkoholiprobleemiga toimetulekul. Kaitsja lisab, et K.-D. Mamedov kahetseb. Ta ei mäletanud kõike tugeva alkoholijoobe tõttu, ent on algusest peale oma tegusid tunnistanud ega ole vastu vaielunud, kuna ta lihtsalt ei mäleta. 14.2 K.-D. Mamedov on vahistamise näol tunda saanud, mida tähendab vabaduskaotus. Ta on alkoholi liigtarvitamise osas järeldused teinud. Ta kahetseb siiralt juhtunut ning kannatanule põhjustatud kannatusi, ega vaidlusta mittevaralise kahju osas esitatud tsiviilhagi. Kannatanu nõuet ei ole ta asunud hüvitama põhjusel, et kinnipidamisasutuses ei ole ta saanud tööd teha, mistõttu ei ole tal hüvitise maksmiseks raha. Ta pöördus venna poole ja vend tegi kannatanule ka ülekande, mille kannatanu tagasi maksis. Kannatanu otsustas, et ei võta vastu raha, sest soovib kogu raha kohe saada. Ka teised kannatanud soovisid hakata oma lähedaste kaudu kannatanule kahjusid hüvitama, ent tulemus oli sama. Küll aga on K.-D. Mamedovi poolt hea tahte akt teha kannatanule kahju hüvitamisega algust, milline on kergendav asjaolu
Ka kannatanu ees avalikku vabandamist võib lugeda kergendavaks asjaoluks
14.3 Ringkonnakohus võiks kergendada K.-D. Mamedovile mõistetud karistust selliselt, et mõista talle
Teine variant oleks mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust, millest pöörata kohesele ärakandmisele 2 aastat, jättes ülejäänud 3 aastat vangistust tingimisi kohaldamata maksimaalse, s.o 5-aastase katseajaga kohaldades lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Osalise vangistuse 16 variant aitaks süüdlasel paremini resotsialiseeruda ja vältida vangla subkultuuri ja sellega seonduvat. Samuti võimaldaks see asuda kiiremini tsiviilhagi tasuma, säilivad kontaktid lähedastega ning saada neilt abi ja tuge. Samuti oleksid täidetud karistuse üldpreventiivse eesmärgid (õiglustunde jaluleseadmine). 15. O. Saare kaitsja R. Objartel palub ringkonnakohtul tühistada Tartu Maakohtu otsus O. Saare
Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista O. Saar
lg 1 p 1 järgi õigeks või alternatiivselt saata kriminaalasi maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks. Juhul, kui kohus ei rahulda eeltoodud taotlust palub kaitsja alternatiivselt tühistada Tartu Maakohtu otsus O. Saarele mõistetud karistuse osas ning uue otsusega mõista O. Saarele
lg 1 p 1 järgi kergem karistus, mis jätta täielikult täitmisele pööramata
15.1 Tartu Maakohus lähtus O. Saarele süüdistusaktis
lg 1 p 1 järgi etteheidetava kuriteo süüteokoosseisu objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste kindlakstegemisel peamiselt kannatanute A.R. e ja K.R. u ja tunnistaja E.P. e poolt kohtus antud ütlustest. Süüdistatavate ütlused sündmuste käigu osas on kohus tunnistanud ebausaldusväärseteks ning jätnud need tõendikogumist välja. Maakohus on leidnud ka tunnistaja R.P. i ütluste osas, et tunnistaja poolt sündmuste käigu kohta antud ütlused ei ole usaldusväärsed, mistõttu on need tõendikogumist välja jäetud. Käsitletud on ka tunnistaja N.S. i ütlusi ning viimase poolt menetlejale esitatud ning kohtuliku arutamise käigus vahetult uuritud sõiduauto pardakaamera salvestist, kuid seda ebapiisavalt. 15.2 Apellant leiab, et maakohus ei ole hinnanud tõendeid nende kogumis ning seetõttu on jõudnud ebaõigele järeldusele. 15.3 Kohtuotsusest ei nähtu, nii nagu ka süüdistusaktist, milline oli iga süüdistatava tegevus kannatanute peksmises ehk kes mida tegi, kes keda peksis, millega. Süüdistatavate individuaalne teopanus on täielikult sisustamata. Süüdistusaktis kirjeldatakse süüdistatavate tegevust üldistavalt. Kõik peksid kannatanuid. Ka kohtuotsuses ei avata süüdistatavate individuaalset teopanust, vaid käsitletakse süüdistatavate tegevust üldistavalt. 15.4 Apellant märgib, et kõik süüdistatavad kirjeldavad arenenud sündmust ühtemoodi. Nende ütlustega haakuvad ka tunnistaja R.P. i ütlused ning sõiduauto pardakaamera salvestiselt nähtuv. Kaitsja rõhutab, et O. Saar lahkus K.V. a juurest varem. Pöörates Alasi tänavale ja kuulis kõvemaid hääli ning suundus häälte poole, kus sattus juba areneva sündmuse-kakluse keskmesse. O. Saar kinnitas, et tema kaklusse ei sekkunud, kedagi ei löönud mingil viisil ega kasutanud löömiseks abivahendit – puidust aialippi, telliskivi. Tema puutumus toimuvaga seisnes selles, et ta nägi kuidas üks naisterahvas (tunnistaja E.P. ) tungis kallale G. Pihelole, kes palus omakorda O. Saarel tulla talle appi. O. Saar seda ka tegi- tõmbas naisterahva G. Pigelo kallalt ära. Pärast seda O. Saar eemaldus toimuvast. O. Saare ütlusi kinnitavad ka G. Pihelo ütlused ning N.S. i sõiduauto pardakaamera salvestis. 15.5 Maakohus leidis, et O. Saar osales konfliktis algusest peale. Apellandi hinnangul ei tugine maakohtu järeldus uuritud tõenditele. 17 15.6 Süüdistatavate ütlustega haakuvad ka tunnistaja R.P. i ütlused, kes kinnitas, et O. Saar lahkus K.V. a juurest enne teisi, üksinda. Apellant leiab jätkuvalt, et R.P. i kohtumenetluses antud ütlused on loogilised, esinev vastuolu on tunnistaja poolt põhjendatud. Maakohus ei ole toonud välja ühtegi objektiivset põhjust, miks tunnistaja andis ebausaldusväärseid ütlusi viidatud asjaolu kohta. 15.7 Maakohus on otsuses käsitlenud süüdistatava A. Rangi kohtueelses menetluses antud ütlusi. Nende põhjal on maakohus järeldanud, et O. Saar oli nende kolme noormehe seas, kellel tekkis K.R. u maja aia taga verbaalne konflikt aiasolijatega. Maakohus on sündmuste ajalises kulgemises eksinud. Kohtuistungil ei avanenud võimalust A. Rangi küsitleda tema ütluste andmisest keeldumise tõttu. Maakohtu poolne tõendite käsitlemine on seega olnud ühekülgne. Maakohus rajades järelduse A. Rangi kohtueelses menetluses antud ütlustele, rikkus sellega kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 15.8 Maakohus on teinud ebaõiged järeldused tunnistaja N.S. i sõiduauto pardakaamera salvestiselt nähtuvast ning jätnud hindamata sealt nähtuva O. Saart puudutava osa. 15.9 Maakohus ei ole käsitlenud maakohtus kaitsja poolt välja toodud vastuolusid, mis tõusetusid uuritud tõenditest, kannatanute A.R. e, K.R. u ja tunnistaja E.P. ele äratundmiseks esitatud isikute ja nende tegevuse kirjaldamisel. Kannatanu A.R. e on tundnud ära kohtueelses menetluses (äratundmiseks esitamise protokoll 15.01.2020), et K.-D. Mamedov oli isik, kes teda aialipiga lõi vastu kätt, lööja labakäsi oli tätoveeritud. Samuti on A.R. e tundnud ära O. Saare (äratundmiseks esitamise protokoll 15.01.2020) isikuna, kes lõi K.R. ule telliskiviga näkku. K.-D. Mamedovi ütluste kohaselt enne konflikti kannatanutega oli puidust aialipp G. Pihelo käes. Igatahes tegemist on vastuoluga, kes ikkagi aialipiga lõi A.R. et. Kolmel süüdistataval on käed tätoveeritud (Pihelo, Rang, Saar), kusjuures O. Saar kinnitas, et tema tätoveeris end alles hiljuti. Tegemist on vastuoluga, mida ei ole tõendite uurimine kõrvaldanud. Kes siis süüdistatavatest aialippi kasutas. Viidatud asjaolu on usaldusväärselt tõendamata. O. Saar on menetluses järjepidevalt kinnitanud, et tema ei ole kannatanuid löönud mingil viisil ega kasutanud selleks abivahendeid. Usaldusväärselt on tuvastamata lõppkokkuvõttes, kas üldsegi telliskiviga kedagi löödi või visati. 15.10 Apellant leiab, et süüdistatavate ja tunnistaja R.P. i ütlused on omavahel kooskõlas ning nad on kirjeldanud asetleidnud sündmusi sarnaselt. Kohus on kontrollinud ütluste usaldusväärsust üksnes läbi kannatanute poolse versiooni. Kohtupoolne tõendite käsitlemine on olnud ühekülgne ning seetõttu on jäänud kõrvaldamata tõendite hindamisel tõusetunud vastuolud. Tõendite uurimisel on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kannatanu A.R. e ja tunnistaja E.P. võisid eksida isikute ja nende tegevuse kirjeldamisel. Tunnistaja eksimine võiks kaasa tuua isiku alusetu süüditunnistamise. Seega palub appellant ringkonnakohtul A.R. e, E.P. e ja MC.A. ütlusi hinnata kriitiliselt. 15.11 Apellant leiab, et tunnistaja M-C.A. ütlused ei ole eluliselt usutavad. Tunnistaja M-C.A. ütlused tuleks tõendikogumist kõrvale jätta. Tunnistaja on G. Pihelo elukaaslane ning see võib mõjutada tunnistaja ütluste usaldusväärsust. Tegemist on siiski kaudse tõendiga, isikuga kes vahendab väidetavalt kellegi poolt midagi väidetut. 18 15.12 Maakohus on otsuses võrrelnud käesolevat sündmust nn Aparaaditehase sündmusega ja leidnud, et nende kuritegude toimepanemise viis on sarnane. Apellandile jääb arusaamatuks maakohtupoolne võrdlus. O. Saare ja A. Rangi süüdistus hõlmab üht episoodi. Puudub võrreldav moment v.a G. Pihelo ja K.-D. Mamedovi tegevuse osas. 15.13 Maakohus on otsuse p.-s 31(viitega p-le 12) leidnud, et süüdistatavad tegutsesid isikute grupis. Apellant leiab, et maakohus ei ole sellesisulist järeldust põhjendanud. Apellandi arvates tulnuks süüdistuses ja kohtuotsuses näidata ja kindlaks teha need faktilised asjaolud, mis võimaldavad rääkida kaastäideviimise objektiivsete ning subjektiivsete eelduste täidetusest. Süüdistusaktis ja ka kohtuotsuses on kirjeldatud isikute tegevust kannatanute suhtes füüsilise vägivalla kasutamise osas üldistavalt. Süüdistusaktis ei ole avatud, milline oli iga süüdistatava, sh. O. Saare teopanus. 15.14 Kokkuvõtlikult leiab apellant, et kohtulikul arutamise käigus uuritud tõendid kinnitavad O. Saare versiooni toimunust, st. tema läks appi temalt abipalunud sõbrale G. Pihelole ning tõmbas viimase eemale G. Pihelot kinnihoidnud naisterahvast. 15.15 Maakohus leidis, et süüdistatavad panid teo toime kavatsetusega. Samuti märkis maakohus, et isegi juhul, kui süüdistatavad teostasid hädakaitset, siis ilmselgelt oli tegemist hädakaitsepiiride ületamisega. Apellant leiab, et maakohus on teinud uuritud tõenditest ebaõiged järeldused. Välistada ei saa siiski võimalust, et süüdistatavad kaitsesid ennast kannatanute õigusvastase ründe eest. Apellant leiab, et kannatanuks olevad isikud võisid alustada süüdistatavate ründamist, kaklust. Apellandile tundub eluliselt usutavana olukord, kus kannatanud soovisid füüsilist jõudu kasutades neid solvanud noori korrale kutsuda. Tegemist on tõendite uurimisel tõusetunud kahtlusega, mida tulnuks tõlgendada süüdistatavate kasuks tulenevalt KrMS § 7 lg 3. Apellandi hinnngul oli süüdistatavate eesmärgiks õigusvastase ründe tõrjumine, mitte ründamine. Kas kannatanuid löödi peale käte süüdistatavate poolt muude vahenditega (telliskivi, aialipp), on tõendamata. Süüdistatavad tuleks mõista õigeks süüdistuses
15.16 Tähelepanu väärivad tunnistaja E.P. e ütlused, mille kohaselt Kristjan oli püsti saanud ning kodus käinud ning tuli tagasi harja või luuavarrega. 15.17 Alternatiivselt palub apellant korrigeerida ringkonnakohtul O. Saarele mõistetud karistust-leevendada seda ja muuta selle kandmise viisi. 15.18 Apellant leiab, et maakohus ei ole piisavalt motiveerinud O. Saarele karistuse mõistmist sanktsiooni keskmises määras. Maakohtu otsusest ei selgu ka, miks ei täida oma eesmärki tema suhtes
15.19 Maakohus, kohaldades O. Saare suhtes karistust sanktsiooni keskmises määras, pole tuvastanud iga süüdistatava individuaalset teopanust teo toimepanemises, mis mõjutab süü suurust. Karistuse mõistmine võrdses määras ei ole põhjendatud ka seetõttu, et O. Saare süüdistus sisaldab ühte kuriteoepisoodi, kuid G. Pihelo ja K.-D. Mamedovi süüdistus sisaldab veel lisaks ka esimese astme kuritegu. 15.20 O. Saar on kriminaalkorras karistamata noor inimene, kellel on elu ees. Tegemist on ühe ebameeldiva intsidendiga. Apellandi arvates on O. Saare individuaalne teopanus (kui sellise 19 ringkonnakohus tuvastab) väike, mistõttu tuleks ringkonnakohtul kergendada oluliselt O. Saarele mõistetud karistust. 15.21 Samuti soovib apellant, et ringkonnakohus muudaks O. Saare karistusest tingimisi vabastamise vormi. O. Saar töötab Soome Vabariigis, kus elab ka tema isa ning palju aega veedab O. Saar Soomes isa juures viibides ja töötades. Käitumiskontrolli kohaldamine muudab tema senise elukorralduse pea võimatuks. Esmakordselt süüdimõistetu puhul võiks kaaluda leebemate meetmete kohaldamist karistusest tingimisi vabastamise osas. O. Saarel ei ole tuvastatud alkoholisõltuvust, mis ilmtingimata tooks endaga kaasa alkoholi tarvitamise keelu kohaldamise ja millest kinnipidamist oleks vajadust kontrollida. Seetõttu palub appellant muuta maakohtu sellekohast otsustust ning O. Saar vabastada karistusest tingimisi
16. G. Pihelo kaitsja J.-L. Ottis palub tühistada Tartu Maakohtu otsus G. Pihelole
Tühistatud osas teha uus otsus, millega vähendada G. Pihelole
lg 1 p-de 2, 5 ja 6 alusel määratud karistust ning jätta määratud karistus täielikult täitmisele pööramata katseajaga. Tühistada Tartu Maakohtu otsus G. Pihelo
Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista G. Pihelo
Alternatiivselt palutakse tühistada Tartu Maakohtu otsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks karistuse mõistmiseks esimese astme kohtule. 19.12.2019 episood 16.1 Apellant leiab, et kriminaalasja toimikust ei nähtu, et kannatanu peksmine toimus ühise teoplaani alusel ning kooskõlastatult. Vastupidiselt maakohtu poolt märgitule nähtub videomaterjalidest, et iga isik tegutses iseseisvalt ning mistahes ühine plaan puudus. 16.2 Maakohus on otsuse p-s 14 märkinud, et G. Pihelo viskas kannatanut vedelikku täis klaaspudeliga. See väide ei ole tõene ega ole kooskõlas kriminaalasjas kogutud materjalidega. Aparaaditehase hoovi turvakaamera videopildilt nähtub, et G. Pihelo käes olev klaaspudel ei olnud täis, selles oli vedelikku minimaalsel määral. 16.3 Kohtuotsusest ei nähtu, et G. Pihelo viskas pudeli kannatanu silma piirkonda. Aparaaditehase sisehoovil oleva kolme kaamera videopiltidelt on näha, et G. Pihelo viskab kannatanu suunas pudeli ning tabab kannatanut, kuid videopiltidelt ei ole võimalik tuvastada, kuhu pudel kannatanut tabab. Apellandi hinnangul puudus G. Pihelol kannatanut pudeliga visates tervisekahjustuse tekitamise tahtlus. Lisaks ei tuvastatud kannatanu näopiirkonnas klaasikilde. Apellant osundab rahvakohtuniku eriarvamusele, milles märgituga apellant nõustub. Nimelt kriminaalasja ei tuvastatud, kelle tegevuse tagajärjel tekkis kannatanule püsiv tervisekahjustus – kas G. Pihelo pudeliviskest teadmata piirkonda, R. Riiki või K.-D. Mamedovi löökidest. 20 16.4 Apellandi arvates on maakohus alusetult vähendanud kaassüüdistatava R. Riiki süüd. Arusaamatuks jääb maakohtu seisukoht otsuse p.-s 40, milles maakohus märgib, et R. Riik lõi kannatanut üksnes 1 korra jalaga kehasse ja kaks korda rusikaga näkku. Maakohtu väide on täielikult vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega. Maakohus märkis, et R. Riik kahetses tegu. G. Pihelo kaitsja ei vaidlusta seda, et kõik kolm süüdistatavat avaldasid kahetsust ja vabandasid kannatanu ees, kui R. Riiki sõnadele ei ole järgnenud mistahes kahetsust kinnitavat tegu, mistõttu on R. Riikile alusetult mõistetud niivõrd väike reaalne vangistus (4 kuud) võrreldes G. Pihelole määratud pika vangistusega. Hoolimata sissetuleku omamisest ei ole R. Riik kohtumenetluse ajal kannatanule teinud mitte ühtegi ülekannet, samas on seda teinud G. Pihelo. Maakohus on kolmest isikust üksnes R. Riiki süüd eraldi hinnanud. Kohus oleks otsuse tegemisel ja karistuse määramisel pidanud arvestama, et G. Pihelo ei löönud maas lamavat kannatanud kordagi ning et peale pudeli viset sai ta koheselt aru, et tema tegu ei olnud õiguspärane – tegemist on kergendavate asjaoludega, mida maakohus kaevatava otsuse koostamisel ei arvestanud. 28.12.2019 episood 16.5 Maakohus on p.-s 35 märkinud, et G. Pihelo, K.-D. Mamedov, O. Saar ja A. Rang tegutsesid konflikti tekitamise eesmärgil. See väide on apellandi hinnangul vastuolus kriminaalasjas kogutud tõenditega. Arvestades, et G. Pihelo, Karlis-D. Mamedov, A. Rang ja R.P. liikusid kannatanute aia tagant edasi ning neile järgneti ärritunult, ei ole õige maakohtu väide, et süüdistatavad soovisid konflikti. 16.6 Maakohus on p.-s 27 märkinud, et „möödudes viskas keegi neist kivi aeda“. Nimetatud väide ei ole kriminaalasjas tõendatud. Keegi neist ei näinud, et süüdistatavad oleks K.R. u elamu suunas kivi visanud. Kohus asus kivi viskamise osas süüdistatavaid süüdistama üksnes kannatanute ja tunnistaja E.P. e väidete alusel. 16.7 Maakohus on otsuse tegemisel õigusvastaselt jätnud arvestamata G. Pihelo, K.-D. Mamedovi, O. Saare, A. Rangi ja tunnistaja R.P. i ütlused, mis on kooskõlas kolmanda isiku pardakaamera salvestusega. Samas on maakohus jätnud kõrvaldamata kahtluse, kas kohtu poolt eelistatud isikud võisid ise vägivalla põhjustada. Asjaolu, et kannatanu A.R. e on ise varasemalt põhjendamatult kolmanda isiku suhtes vägivalda kasutanud, annab põhjendatud kahtluse, et 28.12.2019 episood ei olnud süüdistatavate põhjustatud. Apellandi hinnangul nähtub pardakaamera salvestusest näiteks selgelt, et süüdistatavad (Pihelo ja Mamaedov) hakkasid kakluse sündmustest korduvalt eemalduma, kuid A.R. e ja E.P. liginesid neile selja tagant ning alustasid korduvalt uuesti kaklust. 16.8 Maakohus on otsuse p-s 21 märkinud, et A.R. et löödi korduvalt näkku, kuid jätnud seejuures arvestamata A.R. e vigastusi tõendava fotoga. Nimetatud fotost nähtub, et kannatanul näos vigastused puuduvad. 16.9 Maakohus on otsuse p-s 31 märkinud, et süüdistatavad tegutsesid isikute grupis. See väide on põhjendamata. 21 16.10 Süüdistusaktis ja kohtuotsuses ei avatud, milline oli iga süüdistava, sh G. Pihelo teopanus, millega ta täitis talle süüksarvatava kuriteokooseisu objektiivsed tunnused. Kohtuotsusest nähtub, et kõik peksid kõiki, kuid süüdistatavate igaühe teopanus ei selgu. Kuivõrd kaevatavast otsusest ei selgu, mida G. Pihelo 28.12.2019 tegi või mida tegid teised süüdistatavad, kelle suhtes ja kes kasutas ning millisel viisil füüsilist vägivalda – ei ole võimalik hinnata süüdistatavate teopanust. Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 kohaselt ning G. Pihelo on
16.11 Maakohus on otsuse p-s 43 tuvastanud, et 28.12.2019 kakluse käigus kasutasid süüdistatavad peksmisel lisaks kätele ja jalgadele veel aialippi ja telliskivi. Nimetatud väide ei vasta tõele ning on kriminaalasjas täielikult tõendamata. 16.12 Apellant osundab, et kannatanud ja E.P. ei tundnud äratundmisele esitatud isikutest vahetult peale sündmust G. Pihelot ära. Nimetatud asjaolu kinnitab, et G. Pihelo ei osalenud 28.12.2019 episoodis otsuses märgitud viisil. 16.13 Apellant toob välja, et A.R. e ja E.P. e ütlused on vastuolulised, sest neile äratundmiseks esitatud isikuid ja nende tegevust on nad kirjeldanud erinevalt. Lisaks on nende ütlused vastuolus G. Pihelo, K.-D. Mamedovi, O. Saare, A. Rangi ja R.P. i ütlustega ning N.S. i pardakaamera salvestusega. 16.14 Apellant osundab rahvakohtuniku eriarvamuses märgitule, et maakohus oleks pidanud kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused tõlgendama süüdistatava süüdiolekus nende kasuks (KrMS § 7 lg 3). Seda kohustust on maakohus rikkunud. Seega maakohtu otsus on õigusvastane ning kuulub tühistamisele, kuivõrd rikutud on KrMS § 339 lg-t 2. 16.15 Apellant ei nõustu G. Pihelole määratud karistusega. Kohtuotsusest ei nähtu põhjendusi karistuste määramise osas ega seda, miks pidas maakohus põhjendatuks määrata G. Pihelole reaalse vangistuse 6 aastat ja 8 kuud, kuid seevastu R. Riikile määras üksnes 4 aastat ja 8 kuud, millest R. Riikil tuleb reaalset vangistuses viibida üksnes 4 kuud. Samuti ei nähtu kaevatavast otsusest maakohtu põhjendused karistuse määramise osas
Arusaamatul põhjusel on kohus määranud kahele isikule (G. Pihelole ja K.-D. Mamedovile) reaalse vangistuse ning kahele isikule tingimisi (A. Rang ja O. Saar). 16.16 G. Pihelo ei ole varasemalt ühtegi kuritegu toime pannud ning tema süü ei saa olla suur ainuüksi põhjusel, et ta oli alkoholijoobes ning kuritegu pandi toime grupis. Samuti jäeti arvestamata, et G. Pihelo alustas juba kohtumenetluse ajal kannatanule (V.L. ) hüvitise maksmisega. Kuivõrd kannatanu kandis talle ülekantud summa tagasi, ei arvestanud maakohus G. Pihelo hea tahte aktiga. Kohtul tulnuks seda asjaolu karistuse mõistmisel siiski arvestada. G. Pihelo on isiklikult vabandanud kannatanu ees ning kahetsenud oma tegu. G. Pihelo on 19aastane noor inimene, keda on võimalik muuta õiguskuulekaks kodanikuks ilma 6 aastase ja 8 kuuse vanglakaristuseta. Käesoleval hetkel on süüdistataval toetav perekond ning vabadusse naasmisel on tal võimalik neilt ka tuge saada. Lisaks on tal olemas kindel elukoht ja töökoht, mis võimaldab tal kannatanule väljamõistetud hüvitist tasuda ning tal ei ole kujunenud välja vangla subkultuur ja sellega kaasnev. 16.17 Kui aga ringkonnakohus sellega ei nõustu, tuleks siiski kergendada G. Pihelo karistust
lg 1 p-ide 2, 5 ja 6 alusel, määrates karistuse sanktsiooni miinimummääras, s.o 4 aastat. Juhul, kui ringkonnakohus ei pea seda võimalikuks, palub kaitsja kaaluda võimalust 22 mõista G. Pihelole liitkaristusena 5 aastat vangistust, millest koheselt kuulub ärakandmisele kuni 2 aastat ning ülejäänud 3 aastat vangistust jääks tingimisi katseajaga kuni 5 aastat koos lisakohustusega mitte tarvitada alkoholi. 17. A. Rangi kaitsja O. Preem palub tühistada maakohtu otsus A. Rangi süüdimõistmises
Rangi talle esitatud süüdistuses õigeks. Alternatiivselt tühistada maakohtu otsus mõistetud karistuse osas, vähendada vangistuse tähtaega ning jätta see
17.1 Kohtuotsusest nähtub, et kohus on omistanud kannatanute ja nendega seotud tunnistaja E.P. e ütlustele erilise tõeväärtuse. Samas jättis kohus tunnistaja R.P. i (A. Rangi elukaaslane) ütlused sündmuste käigu kohta tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed. O. Saare süüküsimuse hindamisel on kohus tuginenud muuhulgas A. Rang ütlustele, kuna need antud juhul süüstasid O. Saart. Apellandi arvates selline ütluste valikuline kasutamine kohtuotsuse põhistamisel on lubamatu. 17.2 Kaitsja märgib, et 28.12.2019.a Jalaka ja Alasi tänaval kesköö paiku toimunud sündmus toimus vähese valgustusega alal, oli kiirekululine ning asjaosalised olid alkoholijoobes. Seega pole kohtualuste ütluste fragmentaarsuses midagi erilist. Küll on oluline see, et süüdistatavad ja tunnistaja R.P. kirjeldasid kakluse algust ühetaoliselt. Kannatanu K.R. u elukohast mööda Jalaka tänavat eemaldunud süüdistatavatele järgnesid kannatanud K.R. ja A.R. e ning esimesena alustas rünnet K.R. . 17.3 A. Rangile oli esitatud süüdistus
lg 1 p-i 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, so avalikus kohas käitumise üldnõuete grupilises rikkumises,millisega kaasnes vägivald. A. Rang oma süüd juhtunus ei tunnistanud. Kaitsja leiab, et tegelikkuses oli sündmuste käik erinev kohtuotsuses kirjeldatust. 17.4 Esmalt peatub apellant süüdistusega seonduvatel õiguslikel küsimustel. 28.12.2019.a. Tartu Linnas Jalaka tänaval kuluga Alasi tänavale toimunud sündmused leidsid aset avalikus kohas. Kahtlemata häiris juhtunu kõrvaliste isikute N.S. i, K.S. u ja S.K. i õigusrahu ja riivas viimaste turvatunnet. Vaidlus puudub selleski, et süüdistuses kirjeldatud sündmuste käigus kasutati vägivalda ning sündmuses osales kaks isikute gruppi - ühelt poolt kannatanud ja tunnistaja E.P. , teiselt poolt aga süüdistatavad. 17.5 A. Rang puhul on aga küsimärgi all eelkõige
Süüdistuse kohaselt on leitud, et A. Rang on kaastäideviija
Apellant leiab, et sellisel juhul tuleb süüdistuses näidata kõik need faktilised asjaolud, mis võimaldavad rääkida kaastäideviimise objektiivsete ning subjektiivsete eelduste täidetusest. 17.6 Apellandi hinnangul A.Rangile esitatud süüdistust tervikuna ei vasta väljakujunenud kohtupraktika nõuetele, on üldsõnaline ja konkretiseerimata. Süüdistus ei kirjelda süüdistatavate individuaalselt teopanust ja seda ei tee ka kohus. Just nimelt teopanusest sõltub aga isiku süü suurus ning sellest tulenevalt võimaliku karistuse liik ja määr. Olukorras, kus süüdistus on puudulik, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. Ühtlasi ei saa süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldust tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna, vaid see tuleb esitada süüdistuses. Olukorras, kus süüdistus on puudulik, puuduvad kohtul võimalused KrMS § 14 lg 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest tulenevalt omal algatusel süüdistust muuta või täiendada, samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist. Eeltoodu välistab kohtu omaalgatusliku süüdistuse 23 täiendamise ja täpsustamise kohtuotsuses. Antud juhul kohus süüdistust ei täpsustanud ega täiendanud, vaid lähtus selle esialgsest puudulikust versioonist. 17.7 Järgnevalt analüüsib apellant kohtuistungitel tuvastatud tähtsust omavaid asjaolusid, millised kogumis seavad süüdistuse põhjendatuse kahtluse alla. A. Rangi arusaam juhtunust kajastub kohtule esitatud ning avaldatud kahtlustatava ütlustes. Toimus masskaklus, kõik toimus väga kiiresti ja oli väga segane. Tegelikult temal kedagi peksta ei õnnestunud. Tema aialipi ja tellise kasutamist ei näinud ja kindlasti ise neid ei kasutanud. Kakluse tagajärjel oli süüdistataval huulevigastus ning rinnal sinikad. Politsei saabumisel jäi kohapeale koos elukaaslase Reelikaga. Apellandile jääb selgusetuks, milles seisnes A. Rangi ütluste ebausaldusväärsus. Mingeid asjakohaseid põhjendusi kohus selles osas ei esitanud. A. Rang ütlusi kinnitas kohtulikul ülekuulamisel tunnistaja R.P. . 17.8 Antud asjas ei teostatud sündmuskoha vaatluse ega tehtud ütluste seostamist olustikuga, mistõttu jäi sisuliselt määratlemata sündmuskoht. Süüdistuses on märgitud, et kogu kuriteosündmus toimus Jalaka ja Alasi tänava ristmikul. Samas kannatanud ja tunnistaja E.P. seda sisuliselt ei kinnita. Samas, süüdistatavate ja tunnistaja R.P. i ütlustest tulenebki, et konflikt toimus Jalaka ja Alasi tänava nurgal, kannatanud jooksid süüdistatavatele järgi ning ründasid neid seal, alustades kaklust. Eluliselt pole usutav olukord, mil kannatanud järgnevad eemalduvatele süüdistatavatele 40-50 meetrit ja seda selleks, et teha suuline märkus. 17.9 Apellandile on arusaamatu kohtuotsuse p-s 27 esitatud väide, et G. Pihelo ja K.-D. Mamedovi nn. Aparaaditehase episoodis fikseeritud käitumine on käsitletav modus operandina. A. Rangil puudub selle episoodiga vähimgi seoses. 17.10 Eeltoodust tulenevalt on asjas ilmnenud olulised vastuolud, tekkinud kahtlused, milliseid kohtuotsus pole kõrvaldanud ning esitatud süüdistus ja kohtuotsus ei kirjelda tegelikku teopilti. Kannatanute poolt esitatud konflikti kirjeldus pole usaldusväärne. A. Rang sekkus sündmusesse G. Pihelo kaitseks,millist tegevust saab käsitleda hädakaitsena
Apellant leiab, et A. Rang tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. 17.11 Juhul kui apellatsioonikohus nõustub maakohtuga, tuleks vähendada A. Rangile mõistetud karistuse määra ning vabastada ta karistusest tingimisi
Kaitsja esitas tõendina kohtule A. Rangi tööalase iseloomustuse, millises käsitleti isikut positiivses võtmes. Kahjuks jättis kohus selle tähelepanuta.
22. K.-D. Mamedovile, G. Pihelole ja R. Riikile oli esitatud süüdistus 19.12.2019 kella 23:10 paiku Tartus, Aparaaditehase sisehoovis V.L. i peksmises. Süütegu kvalifitseeriti
Maakohus tuvastas, et K.-D. Mamedov, G. Pihelo ja R. Riik panid süüdistuses kirjeldatud asjaoludel toime kuriteo ning tunnistas nad selles süüdi. Apellatsioonides ei vaidlustata süüdistatavate süüdimõistmist. Siiski esitab G. Pihelo kaitsja paar teo kvalifitseerimisega seonduvat väidet. Esiteks ei ole kaitsja nõus sellega, et K.-D. Mamedov, G. Pihelo ja R. Riik tegutsesid ühiselt. Teiseks leiab kaitsja, et asjas pole tuvastatud, et nimelt G. Pihelo pudelitabamuse tõttu sai kannatanu püsiva tervisekahjustuse (pole leidnud tõendamist, et kannatanu silma piirkonnas oleks klaasikilde). Nende väidetega seoses märgib kolleegium järgmist. 23. Maakohus leidis õigesti, et K.-D. Mamedovi, G. Pihelo ja R. Riiki tegu leidis aset grupis. Täiesti selge on see, et süüdistatavad ei leppinud varasemalt kokku, kes, mil viisil ja millisel hetkel ründab V.L. it. Selleks, et nende tegutsemist hinnata kaastäideviimisena, pole seda ka vaja. Videosalvestiselt nähtub selgelt, et K.-D. Mamedovi eestvedamisel liigutakse taganevale kannatanule järele. Koheselt peale K.-D. Mamedovi esmast rünnet (katse hüppelt lüüa kannatanut jalaga) liitub temaga G. Pihelo, tema järel R. Riik. Kõik nad toetasid oma tegevusega üksteist. Seega leppisid nad V.L. i läbi peksmises kokku konkludentselt, oma käitumisega: igaüks neist ründas kannatanut ja sai ühtlasi aru, et temaga liituvad ka tema 26 seltsilised, kes tema rünnet oluliselt intensiivistavad. Seega ongi süüdistatavate teguviis hinnatav kaastäideviimisena
24. On tõsi, et pole täiesti kindel, et V.L. kaotas ühe silma nägemise just G. Pihelo pudeliheite tõttu: see näib selle heite intensiivsuse, pudeli tabamuse koha ja V.L. i reaktsiooni tõttu tõenäoline, aga ei pruugi siiski nii olla. See aga polegi oluline ja seda just seepärast, et K.-D. Mamedov, G. Pihelo ja R. Riik tegutsesid grupis.
lg 2 kujutab endast omistamisnormi, mis võimaldab igale kaastäideviijale heita ette ka tema kaaslase toime pandut. Nii leidis õigesti ka maakohus (vt maakohtu otsuse p 12).
ile oma eesmärgiks (
Seda tõdemust ei väära asjaolu, et neil võis olla veel teinegi (võib-olla suisa peamine) eesmärk: maksta V.L. ile kätte, „panna V.L. paika“ vms. 27. Küll aga ei saa öelda seda, et ründajatel oli tahtlus ka V.L. il tekkinud raskete ehk
Sellist tahtlust ei saa tuletada vägivalla intensiivsusest. Nimelt ei ole K.-D. Mamedovi, G. Pihelo ega R. Riigi rakendatud vägivald kahjuks sugugi midagi väga haruldast: inimese mingite esemetega näkku löömist või maaslamaja peksmist tuleb kohtupraktikas võrdlemisi tihti ette. Õnneks ei päädi see aga üldjuhul sellist rasket laadi tagajärgedega, nagu said osaks V.L. ile. Kui aga öelda, et inimesele mingi esemega näkku lööja või maaslamajat peksja möönab ja peab juba oma teo välist pilti arvestades võimalikuks, et ohvril tekib mõni
lg 1 pärane tagajärg, peaks need paljud kannatanu jaoks võrdlemisi õnnelikult lõppenud ründed (st sellised, millega rasket tagajärge ei kaasne), päädima ründajate süüdi tunnistamisega raske tervisekahjustuse tekitamise katses
Niisugusel juhul pidanuks selline olema tõenäoliselt ka Jalaka tänaval toimunud peksmise kvalifikatsioon: löödi ju inimest telliskiviga pähe. Seetõttu tuleb resümeerida, et ei K.-D. Mamedovil, G. Pihelol ega R. Riikil ei olnud tahtlust (isegi mitte kaudse tahtluse vormis) selle osas, et ta tekitab V.L. ile osalise töövõimetuse, nägu oluliselt moonutava ravimatu vigastuse või silma tegevuse lakkamise. 28. Eelöeldu ei tähenda aga seda, et K.-D. Mamedovit, G. Pihelot ega R. Riiki ei saa
Seda võimaldavad kaks üldisi karistusõiguslikke omistamisreegleid leevendavat normi:
29.
(mille märgib õigesti ära ka maakohus) sätestab, et isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Rasket tervisekahjustust
lg 1 mõttes tuleb pidada
lg 1 alt 1 pärase n-ö hariliku tervisekahjustuse enamohtlikuks tagajärjeks
tähenduses (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-46-15, p 10.1). Riigikohtu viimaste aastate praktika siiski ei võimalda hariliku tervisekahjustuse tekitamise tahtlusega tegutsevale isikule omistada 27 tema poolt kannatanule tahtmatult põhjustatud rasket tervisekahjustust automaatselt. Nimelt võiks
§-le 19 automaatselt tuginemine endaga kaasa tuua liiga range karistuse: kohalduks ju
lg-s 1 ja § 119 lg-s 1 sätestatud kuni aastase vangistuse asemel
Seetõttu peab toime pandud teo ja tekkinud raske tagajärje vahel olema mingi spetsiifiline seos. Riigikohtu hinnangul on vaja see seos tuletada teo toimepanija subjektiivsest suhtumisest oma teosse ja raskesse tagajärge: teo toimepanijal ei pea küll olema tahtlust
lg 1 pärase tagajärje osas, ent tal peab olema tahtlus sellise vigastuse tekitamise osas, mis päädib mõne
lg-s 1 sätestatud tagajärjega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr 1-17-105, 1-16-6512 või 1-17-5883). Nt on selline tahtlus baaritüli käigus teist inimest tahtlikult rusikaga näkku tahtmatult surnuks lööval poksijal: vt asi nr 1-19-3763.
lg-sse 2 puutuvalt on oluline see, et niisugune tahtlus ei pea olema kõigil kaastäideviijatel. Piisab, kui see on vaid ühel. Sellisel juhul saab selle (nagu ka raske tagajärje) omistada ka teistele – eeldusel, et ei saa kõneleda ekstsessist (nt lepivad A ja B kokku, et peksavad C läbi ja asuvadki seda tegema, ent A tõmbab B jaoks ootamatult põuest välja noa ja torkab sellega C surnuks: A ekstsess, mis ei võimalda B-le C surma omistada). 30. Praegusel juhul rakendas keegi süüdistatavatest (ilmselt G. Pihelo pudeliviskega, aga võibolla hoopiski K.-D. Mamedov või R. Riik V.L. it näkku pekstes) V.L. i suhtes sellist vägivalda, mis tõi endaga kaasa rasked tervisekahjustused. Kõigi nende tegude puhul – G. Pihelo poolne jõuline pudelivise vastu V.L. i pead või maas tõmbleva V.L. i korduv pähe peksmine K.-D. Mamedovi või R. Riiki poolt – tuleb jaatada teo toimepanijate vähemalt kaudset tahtlust tekitada V.L. ile just peapiirkonnas mingid tõsist laadi vigastused. See on aga eeltoodust tulenevalt
Osalise töövõimetuse, näo moonutamise ja silma toimise lakkamise osas tegutses nende tagajärgede põhjustaja (kes iganes kolmest see ka oli) hooletult
lg 3 tähenduses: ta oleks pidanud mõistma, et sellist vägivalda rakendades võivad saabuda praegu saabunud tagajärjed. Seetõttu on nende tagajärgede põhjustaja süüdi tunnistamine
Korrektne on seegi, et sama sätte järgi mõisteti süüdi ka selle isiku kaasosalised. Nimelt pole mingit alust kõneleda ekstsessist: ükski kolmest süüdistatavast ei teinud midagi sellist, mida nende konkludentne kokkulepe ei hõlmanud. G. Pihelo rakendas kõigepealt ülibrutaalset vägivalda pudeliviske näol, mida nägid ka K.-D. Mamedov ja R. Riik, kes asusid seepeale V.L. it peksma.
Maakohus mõistis K.-D. Mamedovile
(Liitkaristuseks mõisteti raskema karistuse kaetuks lugemise teel samuti 7 aastat vangistust).
K. D. Mamedov kahetses kuritegu ning tegi läbi venna kannatanule väikese ülekande, mille viimane tagastas. Seega on maakohus eeltoodud asjaolude väljatoomisega nendega arvestanud, kuigi eraldi viidanud
§-le 57 ei ole. Kohtukolleegium selles aga probleemi ei näe. Oluline on see, et kohus on need asjaolud välja toonud. Kohtukolleegium leiab, et need K.-D. Mamedovi süü suurust ei vähenda, sest süü on suurem kui K.-D. Mamedovi hea tahte avalduste (kahetsus, katse alustada kahju heastamist, isegi vabandus) kaal. K.-D. Mamedovi kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. 39. G. Pihelo kaitsja vaidlustab samuti kaitsealusele
Juhul, kui apellatsioonikohus jätab G. Pihelo süüdimõistmise
lg 1p 1 järgi muutmata, siis muuta liitkaristust viisil nagu taotleb kaitsja apellatsiooni p-s 3.6. Ringkonnakohus esitab oma arvamuse G. Pihelo süüdistuses
Pihelole
Kaitsja soovib, et apellatsioonikohus vabastaks G. Pihelo täies ulatuses karistuse kandmiselt. Kui seda teha ei saa, saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks karistuse mõistmiseks (apellatsiooni taotlus p 6).
§-le 57, pole see kaalukas eksimus. Oluline on siiski see, et maakohus on nimetatud asjaolud välja toonud. See, et ka G. Pihelo vabandas kannatanu ees, ei oma sellist kaalu, et talle mõistetud karistust vähendada või siis määrata see kandmisele tingimisi. 51. Asjas pole vaidlust, et tegu on varem karistamata isikuga, kuid see asjaolu koos maakohtu poolt tuvastatud kergendavate asjaoludega, ei too endaga kaasa G. Pihelo karistusest vabastamist. Nagu maakohuski, leiab ka ringkonnakohus, et G. Pihelo süü on sedavõrd suur, et teda ei saa jätta karistust kandma vabadusse. Kõike eelnevat arvestades ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kaitsja taotlust muuta G. Pihelole
lg 1 p 2,5,6 järgi mõistetud karistust 30 kaebuses soovitud viisil – mõista karistus miinimummääras. Mõistetud liitkaristuse muutmise kohta toob ringkonnakohus oma seisukoha allpool.
4 kuud vangistust määrati koheselt kandmisele, ülejäänud karistus 4 aastat 4 kuud vangistust ei pööratud täitmisele, katseajaks määrati 5 aastat. Karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse süüteo asjaolud. Kohus tuvastas, et V.L. i ründe algatajad olid K.-D. Mamedov ja G. Pihelo. Nagu juba eelnevalt sai märgitud, nõustub sellise järeldusega ka ringkonnakohus. Turvakaamerate salvestise kohaselt liigub R. Riik selgelt iseseisvalt, mitte kellegi toel ning liitub teiste kannatanu ründajatega - K.-D. Mamedovi ja G. Piheloga. Maakohus võttis arvesse sellegi, et saades teada, et ründe tulemusena sai kannatanu raskelt vigastada ning üks tema kaaslastest peeti öösel kinni, läks ta koos sündmuse tunnistajaks olnud K.M. ga politseisse. Nagu teisedki kaassüüdistatavad, kahetses ka R. Riik juhtunut. Maakohus arvestas seda.
Süüdistuse kohaselt kasutasid K.-D. Mamedov, G. Pihelo, O. Saar ja A. Rang isikute grupis 28.12.2019 kella 00:10 paiku Tartus Jalaka ja Alasi tänavate ristmikul füüsilist vägivalda K.R. u ja A.R. e suhtes. K.R. ule löödi esmalt rusikaga näkku, misjärel tõmmati ta selja tagant selili maha ning peksti jalgadega pea- ja keha piirkonda. Pärast istukile tõusmist löödi talle telliskiviga pea piirkonda. A.R. et löödi rusikatega kehasse ja löödi aialipiga enda kaitseks üles tõstetud vasaku küünarvarre piirkonda. Seejärel löödi teda ühel korral rusikaga näkku ning korduvalt käte ja jalgadega pähe ja kehasse. A.R. e kukkus pikali maha. Kui ta uuesti püsti tõusis, peksti teda rusikatega keha piirkonda. Politsei saabumisel lahkusid G. Pihelo, O. Saar ja K. - D. Mamedov joostes sündmuskohalt. Oma käitumisega tekitasid süüdistavad kannatanu K.R. ule füüsilist valu ja ninaluude ning vasaku ülalõualuu-urke eesseina murru verevalumitega peapiirkonnas. Kannatanu A.R. ele tekitasid nad füüsilist valu ja vasaku kodarluu verevalumi pehmete kudede tursega samas piirkonnas, põrutushaava paremal kämblal ja nahaaluse verevalumi peapiirkonnas. Süüdistatavad häirisid oma tegevusega sündmuskohal viibinud kõrvaliste isikute N.S. i, K.S. u ja S.K. i rahu ja turvatunnet. Nende tegevus oli vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitas üleolevat suhtumist avalikku korda. G. Pihelo, K. - D. Mamedov, O. Saar ja A. Rang rikkusid korrakaitseseaduse (KorS) §-s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.