← Eesti

3-21-855/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-855 Määruse kuupäev

  1. aprill 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Konstantin Ilinogorskiy kaebus seoses vangla kauplusest ostetud ebakvaliteetse televiisoriga RESOLUTSIOON Tagastada kaebus. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale. ASJAOLUD
  2. Viru Vangla kinnipeetav Konstantin Ilinogorskiy (kaebaja) esitas
  3. aprillil 2021 Tartu Ringkonnakohtule avalduse, milles selgitas, et ostis endale
  4. veebruaril 2020 vangla kaupluse vahendusel televiisori, mille sai kätte
  5. märtsil
  6. Kaebajale kaup ei sobinud ja ta tahtis selle väljavahetamist parema vastu või raha tagastamist. Kaebajale öeldi ei. Kaebaja selgitas, et ta on pöördunud Jõhvi kohtumaja, Tallinna komisjoni, Justiitsministeeriumi, vangla ja Kiviõli Kaubahoovi poole, aga kasu pole. Keegi ei taha midagi teha. Kaebaja küsis, kas ringkonnakohus saab teda aidata.
  7. Tartu Ringkonnakohus edastas kaebaja avalduse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale. Avaldus saabus Jõhvi kohtumajja
  8. aprillil
  9. KOHTU SEISUKOHT
  10. Kaebaja avaldusest nähtuvalt ei ole ta rahul vangla kaupluse vahendusel ostetud televiisori kvaliteediga. Kaebaja soovib televiisori väljavahetamist või raha tagastamist.
  11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
  12. Kohtupraktikas juurdunud seisukoha järgi ei ole praeguse vaidluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kui kinnipeetav ostab vangla kauplusest eseme, sõlmib ta vanglaga müügilepingu võlaõigusseaduse §-de 208 jj mõttes. Müügilepinguga ei reguleerita avalikõiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid. Kõik pretensioonid, mis ostjal on ostetud esemega seoses, tuleb lahendada müügilepingut reguleerivate sätete kohaselt, st eraõiguse normide alusel. Eraõiguslikest suhetest võrsunud vaidlused ehk tsiviilasjad tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1, § 9 lõige 1 ja § 11 lõige 1). (Vt kohtu pädevuse kohta nt Tartu Halduskohtu
  13. oktoobri
  14. a määrus haldusasjas nr 3-20-1907; Tartu Ringkonnakohtu
  15. veebruari
  16. a otsus haldusasjas nr 3-10-3064, punkt 27; Tartu Ringkonnakohtu
  17. septembri
  18. a määrus haldusasjas nr 3-13-52, punkt 7; Riigikohtu halduskolleegiumi
  19. juuni
  20. a otsus asjas nr 3-3-1-3-12, punkt 15; Riigikohtu erikogu
  21. jaanuari
  22. a otsus asjas nr 3-3-1-48-12, punkt 10.)
  23. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on juba oma murega seoses pöördunud kahel korral Viru Maakohtu poole. Tsiviilasjas nr 2-20-11296 keeldus maakohus kaebaja avaldust menetlusse võtmast, sest avaldus ei vastanud seadusega kehtestatud nõuetele. Maakohus selgitas, et avalduse tagastamine ei takista kaebajal soovi korral edaspidi esitada maakohtusse nõuetekohast hagiavaldust tema õigusi rikkunud isiku vastu. Tsiviilasjas nr 2-20-13228 keeldus maakohus kaebaja hagi menetlusse võtmast, leides, et avalduse esitamine kohtule oli läbimõtlematu ja sel hetkel ebamõistlik ning põhjustanuks menetlusosalistele asjatut kulu. Maakohus soovitas kaebajal esmalt pöörduda kaupleja poole ja seejärel vajaduse korral tarbijavaidluste komisjoni poole. Maakohus selgitas, et kui kaebaja pole komisjoni otsusega nõus, võib ta pöörduda maakohtusse. Kaebaja
  24. aprilli
  25. a avaldusest nähtub, et kaebaja on maakohtu soovitatud abinõusid proovinud, kuid pole soovitud tulemust saavutanud. Seega on kaebajal õigus pöörduda uuesti Viru Maakohtu poole. Saavutamaks oma hagiavalduse menetlusse võtmist, tuleb kaebajal esitada maakohtule kohe nõuetekohane hagiavaldus, vältides puudusi, mis on varem tinginud tema hagiavalduste menetlemisest keeldumise (st tuleb esitada avaldus eesti keeles; tasuda riigilõiv; märkida kostja andmed; esitada selgelt väljendatud nõue ja selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud; märkida, millise tõendiga millist asjaolu hageja soovib tõendada ning lisada hagi asjaolusid kinnitavad tõendid).
  26. Kuna praeguse vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.