← Eesti

3-20-1521/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 15.04.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1521 Haldusasi Olympic Entertainment Group OÜ

) § 14 lõike 1 alusel kuna kaebaja on eriliselt kannatanud isik nimetatud sätte mõttes. Kaebaja teistest sundkorras suletud ettevõtetest teist moodi kohtlemisel ei ole mõistlikku õigustust, ega põhjendust. Nimetatud toetus koos palgakulude toetusega olid ainsad meetmed, millega riik kompenseeris turu täielikku sulgemist. Kaebaja ei sea kahtluse alla rahvatervise kaitseks turu sulgemist, kuid ei pea proportsionaalseks, ega õiguspäraseks ühe turuosalise täielikku kõrvale jätmist toetustest, mis on ette nähtud turu sulgemisest tekkinud kahjude osaliseks kompenseerimiseks. EAS seisukohad 23. EAS ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. 4

(11)3-20-1521
  1. Esmalt selgitab EAS, et taotlust saab rahuldada juhul, kui kõik määruse tingimused on täidetud. Kaebaja viitab üksnes määruse § 8 taotlejale esitatud nõuetele, kuid määruses on veel teisi sätteid, millest tulenevad nõuded taotlejale ja taotlusele. Määruse § 1 lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega toetuse andmise tingimused kaubandus- või teenindusettevõtjale, kes kasutab rendi- või üürilepingu alusel kaubandus- või teeninduspinda kaubanduskeskuses, mis oli peaministri 24.03.2020 korraldusega kehtestatud kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu tõttu osaliselt või täielikult suletud. Viidatud sättest tuleneb nõue, et taotleja käitis peab asuma kaubanduskeskuses; samuti nõue, et käitis pidi olema osaliselt või täielikult suletud peaministri 24.03.2020 korralduse nr 46 (korraldus nr 46) alusel. 24.
  2. Kaebaja märgib kaebuses, et tema käitised olid suletud peaministri 14.03.2020 korralduse nr 29 (korraldus nr 29) alusel. Vaidlustatava otsuse aluseks olevas määruses on üheselt viidatud üksnes korraldusele nr
  3. Seega ei olnud EAS-il kui õiguse rakendajal õigust määrust tõlgendada laiendavalt ning maksta toetust ka isikutele, kes ei ole määruse sihtgrupis. 24.
  4. Vastavalt määruse § 4 punktile 3 on kaubanduskeskus hoone, kus asub kolm ja rohkem kauplust või teenindusettevõtet, mille külastamiseks tuleb kasutada ühist sissepääsu ja mis jagavad koridori või aatriumit. Korralduse nr 46 tõlgendamisel lähtub EAS korralduse seletuskirjast ja Vabariigi Valitsuse veebilehel kriis.ee antud selgitustest. Mh on korralduse nr 46 seletuskirjas selgitatud, et „Kui kaubanduskeskuses on eraldi sissepääsuga kauplus ja seal on tagatud korralduses toodud meetmete rakendamine, võib see jääda külastajatele avatuks.“ Seega võisid olla eraldi sissepääsuga käitised avatud, kui nad järgisid korralduses nr 46 toodud nõudeid desinfitseerimisvahendite olemasolu ja 2+2 reegli täitmise kohta. Veebilehel kriis.ee on korralduse nr 46 kontekstis selgitatud, et kaubanduskeskuse pood või teenindusettevõte, mis erandi alla ei kuulu, saab jääda avatuks: 1) kui sinna on tänavalt eraldi sissepääs; 2) kui poodi/teenindusettevõttesse pääseb üldkasutatavaid ruume läbimata, näiteks otse parklast
  5. 24.
  6. Seetõttu on EAS oma otsuses käsitlenud eraldi sissepääsu teemat, sest see oli üks toetuse andmise eeldusi, mis tulenes korraldusest nr 46 ja kaubanduskeskuse mõistest. EAS ei saa hakata ise õigust looma ja määrust laiendavalt tõlgendama, laiendades toetuse sihtrühma lisaks korralduse nr 46 alusel suletud käitistele ka korralduse nr 29 ja teiste korralduste (nt peaministri 13.03.2020 korralduse nr 77, peaministri 28.03.2020 korralduse nr 54) alusel suletud käitistele. EAS toetub siinkohal ka Rahandusministeeriumi poolt antud seisukohtadele.
  7. Käibelanguse argumendi kohta soovib EAS märkida, et meetme rakendamiseks oli EAS ja Maksu-ja Tolliameti (MTA) vahel sõlmitud andmevahetusleping ning otsuste tegemisel tugineti MTA andmetele. Kaebaja tõi alles kohtuistungil välja, et kaks juriidilist isikut (Olympic Entertainment Group AS ühendas endaga Olympic Casino Eesti AS, mille tulemusel viimane lõppes) on 31.05.2019 seisuga ühinenud ning seetõttu ei ole Maksu-ja Tolliametilt saadud kaebaja võrdlusandmed
  8. aasta kohta asjakohased. Varasemas menetluses ei ole kaebaja oma kaebuses ega hilisemates kohtule esitatud dokumentides nimetatud asjaolu maininud. HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. Selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 38 lõikes 3 sätestatud taotleja kaasaaitamiskohustus tasakaalustab haldusorgani uurimispõhimõtet. Haldusorgan saab uurida üksnes nende asjaolude kohta, mille kohta on taotleja infot andnud. Toetuse saamine on taotleja huvides ning seetõttu on mõistlik, et taotleja teeb omalt poolt kõik, et haldusorgan saaks anda soodustava haldusakti. 2 Kaubanduskeskuses tohivad jääda avatuks toidukauplused, apteegid, kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiiniseadmeid, sealhulgas optikakauplused, lisaks pangakontorid, telekommunikatsiooniteenuste osutajad, pakiautomaadid. 5
(11)3-20-1521
  1. Määruse alusel antakse toetust läbipaistvalt ja koheldakse kõiki taotlejaid võrdselt läbi selle, et taotlejale ja taotlusele on kehtestatud kindlad nõuded. EAS selgitab, et igal toetusmeetmel on oma eesmärk, kohaldamisala, tingimused, millele peab taotleja ja taotlus vastama, et toetust saada. Kui toetusmeetmes ei ole sätestatud konkreetselt välistusi, siis ongi võimalik, et üks toetuse saaja võib saada toetust mitmest toetusmeetmest. See, missuguseid sihtrühmi toetada, on igal juhul poliitiline otsus. Kaebaja poolt nimetatud toetuse saajatest on saanud renditoetust üksnes üks isik. Isegi kui piirata nimekirja renditoetuse saajatega, siis jääb arusaamatuks, mismoodi on kaebajat ebavõrdselt võrreldavas grupis koheldud. Esiteks ei ole toodud grupp omavahel võrreldav seetõttu, et nad on saanud toetust erinevate toetustingimuste alustel ja teiseks seetõttu, et võrdselt saab kohelda vaid neid, kes kuuluvad “võrdsete” hulka. Renditoetuse saajate mõistes on “võrdsed” need taotlejad, kes vastavad renditoetuse saamise tingimustele.
  2. Määruse alusel toetuse andmine on lõppenud, kuna meetme eelarve on ammendunud. Seega on võimalik küll taotlus uuesti läbi vaadata, kuid samast meetmest toetust välja maksta ei ole enam võimalik. Teoreetiliselt on võimalik, et Rahandusministeerium leiab eelarvesse täiendavad vahendid, mille arvelt on võimalik eduka kaebuse korral taotlus uuesti läbi vaadata, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse korral taotlus rahuldada ja toetus välja maksta. Samas ei saa EAS täiendavate vahendite eraldamist kinnitada.
  3. Kahju hüvitamise nõudes ei saa olla vastustajaks EAS. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 12 lõikest 3 füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahju eest vastutab riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik, kes andis füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele isikule volitused avalike ülesannete täitmiseks, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega saaks EAS-i hinnangul antud nõudes olla vastustaja Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu, kuna määruse alusel toetuse jagamise haldusülesande täitmiseks on EAS ja Rahandusministeerium sõlminud halduslepingu. Rahandusministeeriumi seisukoht
  4. Rahandusministeerium on seisukohal, et EAS otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
  5. Määruse § 1 lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega toetuse andmise tingimused kaubandus- või teenindusettevõtjale, kes kasutab rendi- või üürilepingu alusel kaubandus- või teeninduspinda kaubanduskeskuses, mis oli peaministri 24.03.2020 korraldusega kehtestatud kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu tõttu osaliselt või täielikult suletud. Seega on juba määruse esimeses sättes tingimused, millele peab taotleja vastama, et saada toetust. Viidatud sättest tuleneb nõue, et taotleja käitis peab asuma kaubanduskeskuses; samuti nõue, et käitis pidi olema osaliselt või täielikult suletud peaministri 24.03.2020 korralduse nr 46 alusel.
  6. Rahandusministeeriumi selgitab, määrust nr 18 kohaldati kaubandus- või teeninduspinda kasutavatele ettevõtjatele, kelle kaubandus- või teeninduspind asub kaubanduskeskuses, milles peaministri korraldusega nr 46 kehtestati isikute liikumisvabaduse piirangud ja viibimiskeeld. Seega oli ära määratletud isikute ring, kellele kohaldub nimetatud määrus, selleks oli määruse alusel: 1) kaubandus- ja teeninduspinda kasutatav ettevõtja, kelle kaubandus- või teeninduspind asub kaubanduskeskuses ja 2) kaubanduskeskus, pidi olema oli peaministri 24.03.2020 korraldusega kehtestatud kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu tõttu osaliselt või täielikult suletud. Erandina oli väljatoodud väljaspool kaubanduskeskust asuvad laste mängutoad, millele kohaldab ka nimetatud määrus. Kui Vabariigi Valitsuse ja määruseandja tahe oleks olnud toetada ka kasiinosid, siis oleks see erandina välja toodud, nagu on välja toodud laste mängutoad. Vabariigi Valitsusel oli kriisist põhjustatud ajalise surve ja eelarvevahendite nappuse tingimustes avar otsustusruum, keda toetada ja millisest meetmest. Seletuskirjas märgiti, et korraldusest tulenevalt on suurem osa müügi- ja teeninduspindadest suletud ning käibed on erinevates 6
(11)3-20-1521 segmentides kukkunud kuni 90 protsenti. Selleks, et nad siiski suudaksid kriisist väljuda ning edasi tegutseda, kehtestatakse antud meede.
  1. Kaebaja poolt viidatud peaministri 14.03.2020 (muudetud 16.03.2020) korraldust nr 29 määruse aluseks ei olnud märgitud. Kui kaebaja leidis, et tema subjektiivseid õigusi rikuti, oli tal võimalus vaidlustada peaministri 14.03.2020 (muudetud 16.03.2020) korraldus nr 29 halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Käesoleval juhul ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud.
  2. Kaebaja tegutseb hasartmänguseaduse (HasMS) alusel. HasMS § 37 lõike 1 kohaselt võib mängukoht asuda üksnes eraldi hoones; hotellis, konverentsi- või meelelahutuskeskuses; ärihoones või kaubanduskeskuses, kui õnnemängu mängukohta ei saa siseneda ärihoone või kaubanduskeskuse muude ruumide kaudu ja kui samas hoones ei asu eluruume. Kaebaja käitisel pidi olema eraldi sissepääs, seega, kui tema tegevust ei oleks juba varasema korraldusega piiratud, oleks ta võinud jääda korralduse nr 46 alusel avatuks,. Seega ei saa kaebajat lugeda kaubanduskeskuses asuvaks, samuti ei olnud kaebaja peaministri korralduse nr 46 alusel kohustuslikult suletud.
  3. Isikuid on koheldud võrdselt ja läbipaistvalt ning rikutud ei ole võrdsuspõhiõigust. Võrdsuspõhiõiguse põhimõte on, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Antud juhul on tegemist kahe erineva grupiga: ühed, kes asuvad kaubanduskeskus, kellel ei ole eraldi sissepääsu ja kaotasid oma käibe ning teine grupp, kellel on eraldi sissepääs ja võimalus teha käivet. Seega nende gruppide vahel on erinevusi, seetõttu ei ole tegemist sarnaste isikute erineva kohtlemisega.
  4. Kaebaja on esitanud ka taotluse kahju hüvitamise nõudes summas 18 000 eurot ja peab riigi õigusvastaseks tegevuseks taotluse rahuldamata jätmist. 35.
  5. Rahandusministeerium on seisukohal, et kaebaja kahjunõue tuleb jätta rahuldamata ainuüksi selle tõttu, et puudub avaliku võimu kandja õigusvastane tegevus

§ 7lg 1 tähenduses.

Kaebuse rahuldamine eeldab, et kaebajale on tekkinud kahju ning kaebaja poolt riigile etteheidetud tegevuse (taotluse rahuldamata jätmine) ning kaebajale tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. 35.2.

§ 7lg 3 järgi hüvitatakse nii otsene varaline kahju kui ka saamata jäänud tulu.

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 128 lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. 35.3.

§ 7

lg 4 ja VÕS § 127 lg 4 alusel peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (Riigikohtu 11.12.2013 otsus nr 3-2-1-129-13, p 23). 35.4.

§ 9

lg 2 näeb ette, et mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades ka süü vormi ja raskust. Süü hindamisel ei piisa ainuüksi tuvastamisest, et vaidlusalune haldusakt või toiming on õigusvastane. Süülisust hinnatakse eraldi. 7

(11)3-20-1521 35.
  1. Riigikohus on selgitanud, et kahju ei ole alati võrdne saamata jäänud toetuse summaga. Nimelt sätestab riigivastutuse seaduse § 8 lg 1, et hüvitisega tuleb luua olukord, milles kannatanu oleks juhul, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Näiteks tuleb hüvitise summa arvutamisel saamata jäänud toetuse summast maha arvata toetusest ilmajäämise tõttu säästetud kulud (Riigikohtu otsus 3-16-1634 p 31) 35.
  2. Kahju suuruse hindamisel saab aluseks võtta hüpoteesi, et kui kaebaja oleks toetuse saanud, oleks tema varaline olukord võrreldes praegusega saamata jäänud toetuse summa võrra soodsam. Saamata jäänud tulust tuleb maha arvata sellised kulutused, mida toetuse taotleja oleks pidanud kandma toetuse saamise puhul, aga mida ta toetuse saamata jäämise tõttu ei kandnud (Riigikohtu otsus 3-16-1634 p 33). 35.
  3. Kaebaja ei ole oma kahju hüvitamise taotluses selgelt väljendanud ega ka tõendanud, milles seisneb talle tekitatud otsene varaline kahju. Kahju saab tekkida üksnes õigusvastasest haldusaktist. Rahandusministeerium on seisukohal, et kuna vaidlustatud otsus on õiguspärane, siis pole ka kahju tekkinud. Seega ei ole kahjunõude rahuldamiseks alust. 35.
  4. Kui kohus asub seisukohale, et EAS-i 15.07.2020 otsus nr 1.1-5.1-20-6390 oli õigusvastane ning tunnistab selle kehtetuks, oleks kaebaja vastava nõude olemasolul võimalik EAS-il teha samas asjas uus otsus. Meetme elluviimiseks sõlmisid Rahandusministeerium ja EAS halduslepingu, mille alusel eraldas Rahandusministeerium EAS-le piisavalt rahalisi vahendeid ning käesoleval ajal ei ole meetme eelarve ammendatud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  5. Vaadanud läbi poolte seisukohad ning esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Põhjendan seda järgmiselt.
  6. Esmalt selgitan seoses kaebuses esitatud alternatiivse kahju hüvitamise nõudega, et

§ 7

lg 1 sätestab kahju hüvitamise nõude eeldusena mh esialgse õiguskaitsevahendite ammendatuse ehk näiteks käesoleval juhul olukorra, kus kaebaja õigusi ei ole võimalik kaitsta vaidlustatud otsuse tühistamisnõudega põhjusel, et toetuse maksmiseks eraldatud vahendid on ammendatud. Rahandusministeerium on menetluse käigus avaldanud, et määruse nr 18 alusel taotletava meetme eelarve ei ole ammendatud ning kaebuse rahuldamise korral oleks seega võimalik kaebaja taotluse alusel toetuse välja maksmine. Sellest tulenevalt ei analüüsi ma otsuses kaebaja poolt alternatiivselt esitatud kahju hüvitamise nõuet, kuivõrd

§ 7

lg-s 1 sätestatud eeldus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks ei ole täidetud ning kaebuse eesmärgi saavutamiseks tuleb asjakohaseks nõudeks lugeda EAS otsuse tühistamisnõuet ja kohustamisnõuet.

  1. Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata esmalt põhjusel, et EAS leidis vaidlustatud otsuses, et kaebaja ei vasta määruse § 1 lõikes 1 toodud nõudele, mis sätestab, et määrus kohaldub kaubandus- või teenindusettevõtjale, kes kasutab rendi- või üürilepingu alusel kaubandus- või teeninduspinda (käitist) kaubanduskeskuses, mis oli peaministri 24.03.2020 korraldusega kehtestatud kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu tõttu osaliselt või täielikult suletud.
  2. Ehkki menetlusosaliste vahel iseenesest puudub vaidlus selles osas, millistest õigusaktidest tulenevalt laienesid piirangud kaebaja käitistele, pean vajalikuks siinkohal ära tuua ka viited vastavale regulatsioonile. 39.
  3. 12.03.2020 kuulutas Vabariigi Valitsus korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ välja eriolukorra. 14.03.2020 kehtestas peaminister eriolukorra juhina korralduse nr 29 „Eriolukorra juhi korraldus seoses avalikuks kasutamiseks mõeldud asutustele kehtestatavate piirangutega.“ Korralduse p 1 nägi ette liikumisvabaduse piiramise viibimiskeelu avalikeks kasutamiseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes ja laste 8

(11)3-20-1521 mängutubades. 16.03.2020 jõustus korralduse muudatus, mille kohaselt lisandusid korralduse pi 1 ka kasiinod ja mänguautomaatide saalid. Kaebaja sulges oma käitised 16.03.
  1. 39.
  2. 24.03.2020 kehtestas peaminister korralduse nr 46 „Eriolukorra juhi korraldus kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu kehtestamise kohta“, mille p-ga 1 piirati liikumisvabadust ja ka kehtestati viibimiskeeld kaubanduskeskustes. Korralduse p-i 2 kohaselt ei laienenud piirang erandkorras teatud tingimuste täitmisel kaubanduskeskustes asuvates toidukauplustele, apteekidele, meditsiinilisi abivahendeid müüvatele kauplustele, pangakontoritele, telekommunikatsiooniettevõtete müügikohtadele, pakiautomaatidele ja toitlustusasutustele kaasamüügiks. Piirang ei laienenud ka eraldi sissepääsu omavatele müügikohtadele (vt ka 24.03.2020 korralduse nr 46 seletuskiri (dtl 336-339). 39.
  3. Seega tulenesid kaebaja käitistele piirangud peaministri 14.03.2020 korraldusest nr 29 ning seda alates 16.03.2020, kui korralduse p-s 1 toodud loetellu lisati ka kasiinod ja mänguautomaatide saalid. Kaubanduskeskustele peaministri 14.03.2020 korraldus nr 29 aga ei kohaldunud, piirang kaubanduskeskuste sulgemiseks jõustus 24.03.2020, kui peaminister kehtestas korralduse nr
  5. Rahandusministri 13.05.2020 määrusega nr 18 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja teenindusettevõtjate rendimaksete toetus“ kehtestati riiklik toetusmeede kaubandus- ja teenindusettevõtjatele, mis olid peaministri korraldusega COVID-19 puhangu ajal suletud, kuid pidid siiski tasuma rendimakseid. Seejuures piiritleb määruse § 1 lg 1 selle kohaldamisala järgnevalt: „Määrusega kehtestatakse toetuse andmise tingimused kaubandus- või teenindusettevõtjale, kes kasutab rendi- või üürilepingu (edaspidi rendileping) alusel kaubandus- või teeninduspinda kaubanduskeskuses, mis oli peaministri
  6. aasta
  7. märtsil kehtestatud kaubandusettevõtetes liikumisvabaduse piirangu tõttu osaliselt või täielikult suletud.“ Määruse § 1 lg 2 kohaselt laiendatakse määrust ka väljaspool kaubanduskeskust asuvale laste mängutubadele.
  8. Seega nähtub rahandusministri asjakohase määruse § 1 lg-st 1, et määrus kohaldub neile kaubandus- ja teenindusettevõtjatele, mille suhtes tulenes liikumispiirang peaministri 24.03.2020 korraldusest nr 46 ja mis olid seetõttu osaliselt või täielikult suletud. Erandina näeb määrus ette, et määrus kuulub kohaldamisele ka väljaspool kaubanduskeskust asuvale laste mängutuba pidavale ettevõtjale, mis eelpoolviidatud õigusaktidest tulenevalt olid suletud peaministri 14.03.2020 korralduse nr 29 alusel. Määrusest ei tulene erandeid teistele ettevõtjatele nagu näiteks spaad, spordiklubid, veekeskused jt kelle suhtes tulenesid piirangud peaministri 14.03.2020 korraldustest nr
  9. Sama kehtib ka kaebaja kohta, sest kasiinode ja mänguautomaatide saalide osas tulenesid piirangud samuti peaministri 14.03.2020 korraldusest nr 29, mitte 24.03.2020 korraldusest nr
  11. Eeltoodust tulenevalt olen seisukohal, et EAS on otsuses õigesti leidnud, et kaebaja ei kuulu rahandusministri 13.05.2020 määrusega nr 18 kehtestatud toetuse saajate ringi, kuna kaebaja käitised ei olnud suletud peaministri 23.04.2020 korralduse nr 46 alusel. Asjaolu, et EAS on toetuse saajate ringi määratlemisel lähtunud rangelt määruse paragrahvi 1 lõike 1 sõnastusest, ei saa lugeda ebaõigeks. Tegemist on võrdlemisi laiale sihtrühmale (s.o kaubandus- ja teenindusettevõtjatele, kes kasutavad rendi- või üüripindu kaubanduskeskustes) suunatud toetuste maksmist reguleeriva määrusega, mille puhul on mõistetav vajadus piiritleda võimalikult täpselt toetuse saajate ring ning tingimused.
  12. EAS-i otsuse õiguspärasust ei mõjuta ka kaebuses toodud viited, et EAS-i poolt avaldatud andmete kohaselt on toetuse saanud 3827 ettevõtet, sh näiteks Päikesekivi Turismitalu, Matkaklubi Seiklusjanu, Vudila Mängumaa, Sihtasutus Arvo Pärdi Keskus, Aktsiaselts Sanatoorium Tervis, jt, kes ei asu kaubanduskeskustes. EAS selgituste kohaselt ei ole kaebaja poolt viidatud isikute puhul tegemist isikutega, kes on saanud toetust rahandusministri määruse 9
(11)3-20-1521 nr 18 alusel rendimaksete toetusena, EAS sellekohast selgitust ei ole alust pidada ebaõigeks. Vastupidine ei tulene ka kaebusele lisatud toetuse saajate nimekirjast, kuivõrd nimekirjast nähtuvalt on tegemist „ettevõtja kriisitoetuse“ saajatega, seega on nimekirjas toodud tõenäoliselt kõik toetuse saajad, kes on toetust saanud erinevate meetmete, mitte ainult kõnealuse renditoetuse meetme kaudu. Ehkki iseenesest ei ole vaidlust selles, et kaebaja käitistele on piirang negatiivset mõju avaldanud, ei saa võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolus olevaks pidada ka olukorda kus mitmed ettevõtjad, kelle suhtes laienesid piirangud sarnaselt kaebajaga peaministri 14.03.2020 korraldusest nr 29 tulenevalt, on saanud toetusi mõne teise meetme kaudu. Tegemist on küllaltki erinevas valdkonnas tegelevate ettevõtjatega ning Covid-19 kriisiga kaasnevad mõjud on erinevates tegevusvaldkondades olnud erinevad. Toetusraha määramise küsimus on poliitiline otsustus ning selle üle otsustamine kriisimeetmete raames on Vabariigi Valitsuse ja ministrite ülesanne, kellel on selles osas avar otsustusruum (RKPSJKo 22.01.2019, 5-20-6, p 19). Kaebaja on muuhulgas viidanud, et renditoetus koos palgatoetusega on olnud ainsad, mis on võimaldavad kompenseerida turu sulgemist, sellest on võimalik järeldada, et kaebajal on siiski olnud võimalik kasutada Eesti Töötukassa kaudu makstavat palgatoetust (kaebaja 29.01.2020 menetludokumendi lk 4).
  1. Rahandusministri määruse nr 18 seletuskirjas on märgitud, et määrus kehtestatakse toetuse andmiseks neile kaubandus- ja teenindusettevõtjatele, kelle kaubandus- ja teeninduspind asub kaubanduskeskustes, mis on olnud suletud peaministri 24.03.2020 korraldusest nr 46 tulenevalt. Seletuskirjas viidatakse, et korraldusest tulenevalt on suurem osa müügi- ja teeninduspindadest suletud ning käibed on erinevates segmentides kukkunud kuni 90 protsenti ning meede kehtetakse selleks, et nad siiski suudaksid kriisist väljuda ning edasi tegutseda.
  2. Täiendavalt on EAS otsuses viidanud ka sellele, et vastavalt määruse § 4 punktis 3 toodud kaubanduskeskuse mõistele ja sellele, et taotleja tegutseb hasartmänguseaduse alusel, mille § 37 lõike 1 punktist 3 tulenevalt peab kaubanduskeskuses asuval taotleja käitisel olema eraldi sissepääs ning on seetõttu leidnud, et kaebaja käitisi ei saa määruse tähenduses lugeda kaubanduskeskuses asuvateks. Möönan siinkohal, et otsuse selline arutluskäik võib olla vaieldav ja on mõneti eksitav, kuid kuivõrd kaebajat ei saa lugeda taotluse saajate ringi ainuüksi määruse §-st 1 tulenevalt, ei mõjuta see EAS otsuse lõppjärelduse õiguspärasust.
  3. Seoses otsuse viidetega sellele nagu ei vastaks kaebaja määruse § 8 lõike 1 punktis 3 toodule, mis sätestab nõude, et taotleja
  4. aasta märtsi ja aprilli käive summaarselt langes vähemalt 30 protsenti võrreldes
  5. aasta sama perioodi käibega, märgin, et kaebaja selgitas 20.01.2021 kohtuistungil, et erinevus MTA-lt saadud käibeandmetes kaebaja väidetuga on tingitud sellest, et 31.05.2019 seisuga ühinesid Olympic Entertainment Group AS (ühendav ühing ) ning Olympic Casino Eesti AS (ühinev ühing). Ühinemise tulemusel lõppes Olympic Casino Eesti AS, kellele varasemalt kuulusid Eestis asuvad kasiinosid ja mänguautomaatide saalid (helisalvestus al 11:19:07 jj). Sellest tulenevalt on mõistetav, et MTA-lt saadud käibeandmetest ei nähtunud kaebaja poolt väidetud käibelangus, kuivõrd võrdlusandmete saamiseks tulnuks eristada Olympic Entertainment Group AS kogukäibest Eesti kasiinode ja mänguautomaatide käive ning selle põhjal tuvastada, kas kaebaja vastas määruse § 8 lg 1 punktis 3 toodule. Samas ei saa EAS-le ette heita, et vastustaja vastavat analüüsi läbi ei viinud, kuivõrd varasema haldusmenetluse käigus ega ka kohtumenetluses ei ole kaebaja kordagi vastavat asjaolu maininud. Õige on EAS viide, et HMS § 38 lõikes 3 sätestatud taotleja kaasaaitamiskohustus tasakaalustab haldusorgani uurimispõhimõtet. Haldusorgan saab uurida üksnes nende asjaolude kohta, mille kohta on taotleja infot andnud. Toetuse saamine on taotleja huvides ning seetõttu on mõistlik, et taotleja teeb omalt poolt kõik, et haldusorgan saaks anda soodustava haldusakti. Arvestada tuleb ka, et erinevate toetuste saamiseks laekus lühikese aja jooksul EAS-le hulgaliselt avaldusi, mistõttu ei saanud kaebaja eeldada, et EAS peaks igal juhul, kui taotluses märgitud andmed, erinevad MTA andmetest, läbi viima täiendava haldusmenetluse, uurimaks andmete erinevuse põhjuseid. 10
(11)3-20-1521
  1. Eeltoodust tulenevalt leian, et EAS otsus on õiguspärane ning kaebuses toodud väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tühistamisnõude rahuldamata jätmisest tulenevalt tuleb rahuldamata jätta ka kohustamisnõue.
  2. Kaebaja viitab kaebuses, et juhul, kui kohus peaks leidma, et kaebaja ei vasta määruse tingimustele, tuleb kaebaja kasuks välja mõista kahju

§ 14lõike 1 alusel kuna kaebaja on eriliselt kannatanud isik nimetatud sätte mõttes.

48.1.

§ 14

lg 1 kohaselt võib isik nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. 48.2. Riigikohus on varasemalt leidnud, et õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: õigustloov akt on antud või jäetud see andmata; isikule on tekkinud kahju; kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumisega; esineb põhjuslik seos avaliku võimu kandja kohustuse olulise rikkumise ja isikule tekkinud kahju vahel; rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav; isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma. Õigustloova akti või selle andmata jätmisega rikutud norm peab olema vähemalt muu hulgas suunatud kaebaja õiguste kaitsele (

§ 7

lg 1) ning rikutud kohustuse eesmärk peab olema just sellise kahju ärahoidmine (

§ 7

lg 4, VÕS § 127 lg 2).

§ 14

lg 1 kohaldamiseks on nõutav, et kahju on tekitatud vahetult õigustloova akti või selle andmata jätmisega, mitte õigustloova akti alusel antud haldusakti või sooritatud toiminguga. Kahju, mis on tekitatud õigustloova akti alusel antud haldusaktiga hüvitatakse

§-des 7 ja 9, mitte

§ 14

lg-s 1 sätestatud tingimustel (vt RKHKo asjas 3-16/1903 p 21 ja seal viidatud kohtulahendid ja p 22 (nn viimase lüli põhimõte)). 48.

  1. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kaebajale vahetu õigusliku mõju põhjustaks ei olnud mitte rahandusministri määrus nr 18, vaid vaidlustatud EAS otsus. Sellest tulenevalt ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele RVatS § 14 lg
  2. Eelpool olen selgitanud, et kuivõrd käesoleval juhul on kaebaja õiguste kaitseks kohaseks nõudeks tühistamis- ja kohustamisnõue, ei saa kaebaja nõuda kahju hüvitamist ka

§ 7lg 1 alusel.

Menetluskulud 49. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustajad ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlusi esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.