Obsah (4)

§ 120§ 121§ 4§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-724 Määruse kuupäev 22.04.2021 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Nikolai Šmeljovi kaebus Menetlusosalised Kaebaja – Nikolai Šmeljov

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Nikolai Šmeljov esitas 01.04.2021 Tartu Halduskohtule avalduse, milles palub kohtul kujunenud olukorras selgusele jõuda. N. Šmeljov selgitab, et kriminaalasjas nr 3-1-1-10-15 talle määratud riigi advokaat Lembit Nirgi esitas tema asjas kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK), kuid kaebus oli koostatud ebakorrektselt. N. Šmeljovi hinnangul ei teinud advokaat tööd täielikult, aga tasu sai maksimumi järgi. N. Šmeljov palub tagastada talle 246,60 eurot saamata jäänud advokaadi teenuste eest. Kaebusele on lisatud EIK 28.09.
2. a vastus nr 46553/15, milles kohus märgib, et N. Šmeljovi nimel esitatud kaebus ei vasta nõuetele, mistõttu ei saa EIK seda läbi vaadata. 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. 3.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et Viru Maakohtu 08.06.
2. a määrusega määrati kohtuasjas nr 1-15-4567 N. Šmeljovile riigi õigusabi korras esindaja seoses kaebuse esitamisega EIK-le kriminaalasjas nr 1-13-
3. Viru Maakohtu 21.09.
4. a määrusega mõisteti N. Šmeljovilt välja riigituludesse 144 eurot vandeadvokaat Lembit Nirgi antud õigusabi eest. Kohtumäärus jõustus 07.10.2015 edasi kaebamata.
5. N. Šmeljovi pöördumisest nähtub, et kuna riigi õigusabi korras määratud esindaja EIK-le esitatud kaebus ei olnud nõuetekohane, ei saanud EIK seda läbi vaadata. Sellest tulenevalt tekitati N. Šmeljovi hinnangul talle advokaadile tasu maksmisega kahju, kuna advokaadi töö ei 3-21-724 olnud täielik, kuid tasu töö eest mõisteti välja täies ulatuses. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja ei nõustunud riigi õigusabi teenuse osutamise kulude väljamõistmisega, oli tal õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtu 21.09.
6. a määrusele. Arvestades, et kaebaja sai EIK-le esitatud kaebuse nõuetele mittevastavusest teada tõenäoliselt pärast Viru Maakohtu 21.09.
7. a määrust (vt pöördumisele lisatud EIK 28.09.
8. a kirja), oli selle määruse vaidlustamise tähtaeg suure tõenäosusega möödunud.
9. Kohus selgitab kaebajale, et õigusteenuse osutamist reguleerib advokatuuriseadus (AdvS). AdvS § 55 lg-tes 1 ja 3 kehtestatust tulenevalt tekib vastava teenuse saaja ja advokaadi vahel eraõiguslik suhe, millele kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid ning millest tekkivad vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse korras maakohtus. Riigi õigusabi korras õigusteenuse osutamise aluseks ei ole küll kliendileping, kuid vastav teenus ei erine sisuliselt lepingu alusel osutatavast ning erinevused piirduvad üksnes teenuse eest tasumise korraldusega. Seetõttu ei ole riigi poolt määratud advokaadi tegevus sooritatud halduskohtu kontrollile alluvas avalik-õiguslikus suhtes. Seega, kui N. Šmeljov leiab, et advokaat on tekitanud talle kahju, siis on kohane abinõu oma õiguste kaitsmiseks hagi esitamine advokaadi vastu maakohtule. Kohus märgib, et hagi esitamisel tuleb N. Šmeljovil kinni pidada seaduses sätestatud tähtaegadest.
10. Eelnevale tuginedes tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel halduskohtul vaidluse lahendamiseks pädevuse puudumise tõttu.

8.

§ 43lg 2 alusel ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. /allkirjastatud digitaalselt/ 2