Obsah (6)

§ 207§ 253§ 249§ 252§ 203§ 187

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk 20.07.2020, Tartu Haldusasi M.M. esialgse õiguskaitse taotlus kambris veele juurdepääsu tagami

§ 207lg 4 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 01.07.2020 M.M. esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta nõudis inimväärikaid tingimusi ja juurdepääsu veele kambris V
2. Taotluse kohaselt andis üksuse juht 29.06.2020 korralduse sulgeda kambris V722 vesi, mistõttu ei ole taotlejal joogivett, ta ei saa hoolitseda isikliku hügieeni eest (dušš ei tööta, ei saa kasutada WC-d) ega täita usulisi vajadusi, samuti puudub tal seetõttu võimalus hoida korras oma kambrit.
3. Viru Vangla teatas vastuses kohtunõudele, et asjas toimub vaidemenetlus. Taotleja esitas 30.06.2020 Viru Vanglale vaide, milles vaidlustab seda, et ta jäeti alates 29.06.2020 ilma veeta.
4. Tartu Halduskohus rahuldas 02.07.
5. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning kohustas Viru Vanglat võimaldama taotlejale juurdepääsu veele (kambris V722) kuni 15 päevaks. Halduskohus tugines halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 252 lg-le 4, mille kohaselt võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks esialgset õiguskaitset kohaldada määrusega, mis ei sisalda põhjendusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. Taotleja esitas 12.07.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 02.07.
2. a määruse tühistada ja täita esitatud taotlused. Taotleja ei nõustu halduskohtu määrusega, sest see lahendab probleemi vaid 15 päevaks. Taotleja leiab, et halduskohus jättis tema esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt menetlemata. Samuti ei ole määruses sõnagi tema taotluse kohta tagastada esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv.
3. Viru Vangla esiatas 17.07.2020 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub

§ 253lg-le 1 tuginedes tühistada halduskohtu 02.07.2020.

a määruse ja jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vangla on seisukohal, et halduskohtu määrus ei olnud selle tegemise hetke seisuga õiguspärane ning vaidlustab esialgse õiguskaitse kohaldamise. Halduskohus tegi vaidlustatud määruse ilma põhjendusteta. Vangla on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on

§ 249lg 1 kohaselt igal juhul nõutav esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus.

Määruse andmise hetkel selline vajadus puudus, mistõttu puudus ka alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vangla selgitab, et vang põhjustas oma tegevusega 29.06.2020 Viru Vangla V-hoones vee lekkimise (uputuse), mis tingis vajaduse sulgeda kambri pidev veevarustus (ettekanne nr 6-20/2436-1). Vang sai 29.06.2020 vett vastavalt vajadusele, kambri veevarustus taastati 30.06.

1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused Tartu Halduskohtu 02.07.
3. a määruse peale tuleb tagastada.
4. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse põhiasja lahendamise ajaks. Erandina on lubatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ka vaidemenetluse ajal, s.o enne halduskohtusse kaebuse esitamist (

§ 249

lg 2).

§ 249

lg 4 kohaselt kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata ning kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. 8.

§ 252

lg 4 alusel võib kohus kuni 30-päevaseks tähtajaks kohaldada esialgset õiguskaitset määrusega, mis ei sisalda põhjendusi.

§ 252

lg 4 ls 3 näeb ette, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lg-s 4 sätestatud tähtpäevani. Halduskohus kohaldas 02.07.2020. a määrusega põhjendusi esitamata esialgset õiguskaitset kuni 15 päevaks, s.o kuni 17.07.2020 (k.a). Kuna halduskohtu määrus vaidlustati, siis ei pikenenud esialgse õiguskaitse tähtaeg

§ 249lg-s 4 sätestatud tähtpäevani.

Halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse lõppes seega 17.07.2020. 9.

§ 203

lg 2 sätestab, et määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui

19. peatükist ei tulene teisiti.

§ 187

lg 3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust ja kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tuleneb, et kui määruskaebuse lahendamisel tehtav kohtulahend ei saa muutunud asjaolude tõttu menetlusosalise õigusi või kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja selle võib

§ 187lg 3 p 6 alusel tagastada.

1. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamise tähtaeg on möödunud, siis on lõppenud ka määruskaebusega vaidlustatud halduskohtu määruse ja selle määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu mõju. Seega ei saa Tartu Halduskohtu 02.07.
2. a määrus ilmselgelt enam mõjutada taotleja ega Viru Vangla õigusi või kohustusi ning määruskaebused tuleb tagastada. 2
3. Halduskohus on vaidlustatud määruse p-s 7 valesti selgitanud

§ 252lg 4 alusel esialgse õiguskaitse kohaldamise vaidlustamata jätmise tagajärgi.

Olles määruse p-s 6 õigesti selgitanud, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni

§ 249

lõikes 4 sätestatud tähtpäevani, märkis halduskohus määruse p-s 7, et „see tähendab, et juhul kui vastustaja ega kaebaja ei vaidlusta määruskaebuse korras käesolevat määrust või ei esita vastuväidet esialgse õiguskaitse ajutisele kohaldamisele, on vangla kohustatud võimaldama taotlejale juurdepääsu veele (kambris V 722) kuni 15 päevaks.” Selline selgitus on vastuolus

§ 252lg 4 ls-s 3 sätestatuga.

Seadusandja on üheselt ette näinud ja seaduses selgelt sõnastanud, et kui menetlusosalised määrust ei vaidlusta, rakendub esialgne õiguskaitse kuni § 249 lõikes 4 sätestatud tähtpäevani. Seega tuleb menetlusosalisel

§ 252

lg 4 alusel põhjendusteta määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse tähtaja seaduse alusel pikenemise ärahoidmiseks määrus vaidlustada. Oluliseks tuleb seejuures pidada esialgse õiguskaitse kohaldamise vaidlustamist kohustatud menetlusosalise poolt, kuivõrd taotleja õigused on määruse vaidlustamata jätmise korral tähtaja seaduse alusel pikenemisega kaitstud. 12. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 252

lg 4 alusel kohaldatud esialgse õiguskaitse vaidlustamise korral tuleb esialgse õiguskaitse taotlus lahendada ka sisuliselt. Seega peab halduskohus praeguses asjas tegema põhjendustega määruse. Määruse tegemisel tuleb halduskohtul arvestada lahendamise ajaks kujunenud olukorda. Sealjuures võib halduskohus jõuda põhjendustega määruses põhjendusteta määruses tehtud otsustusega võrreldes vastupidisele tulemusele.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel taotleja eest tasutud riigilõivu osas selgitab ringkonnakohus, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata (RKHK 21.03.
2. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10 ja 28.01.
3. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p 11). Kuigi halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset esmalt põhjendusteta määrusega, tuleb halduskohtul teha taotluse kohta ka põhjendatud määrus. Seega lahendab halduskohus taotluse sisuliselt ning taotluselt tasutud riigilõiv ei kuulu tagastamisele. (allkirjastatud digitaalselt) 3