← Eesti

3-20-2567/4

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Tanel Saar

  1. aprill 2021, Tartu 3-20-2567 Haldusasi T.V.u kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti vastu kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
  2. jaanuari
  3. a määrus T.V.u määruskaebus Kirjalik menetlus kaebaja T.V. esindaja Henno Nurmsalu vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON Jätta T.V.u määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  4. jaanuari
  5. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. T.V. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist 162 440,28 euro ulatuses. Kaebuse kohaselt tekitas PRIA kaebajale kahju
  7. märtsi
  8. a otsusega nr 13-30.3/19/
  9. Otsusega tühistas PRIA oma varasema otsuse Ronvar OÜ-le toetuse määramise kohta, jättis rahuldamata Ronvar OÜ toetusetaotluse nr 64001600200 ja välja maksmata
  10. novembril 2018 esitatud maksetaotluses nr 13- 30.3/18/890 deklareeritud toetuse 75 006,41 eurot. Tootmishoone ehitamiseks oli Ronvar OÜ-le määratud toetus kokku 124 602,00 eurot, millest
  11. novembri
  12. a maksetaotluses nr 13- 30.3/18/890 deklareeritud toetuse summa oli 75 006,41 eurot. Maksetaotluse järgi oli Ronvar OÜ teinud investeeringuga seotud kulutusi kokku 225 019,18 eurot. Kaebaja oli Ronvar OÜ juhatuse liige
  13. juulist 2003 kuni
  14. oktoobrini
  15. Investeeringu teostamiseks oli kaebaja sunnitud andma ka isikliku käenduse, kuid ta lähtus asjaolust, et Ronvar OÜ toetuse taotlus oli heaks kiidetud ning seega oli arvestuslikult vajalik sildfinantseerimine toetuse väljamaksmiseni. Haldusasjas nr 3-19-1391 rahuldas kohus
  16. detsembri
  17. a otsusega Ronvar OÜ kaebuse, tühistas PRIA
  18. märtsi
  19. a otsuse nr 13-30.3/19/415 ning kohustas PRIA-t uuesti läbi vaatama Ronvar OÜ väljamaksetaotluse. Kohtuotsus jõustus
  20. jaanuaril
  21. Maksetaotlusega seotud vaidluse tõttu sattus Ronvar OÜ
  22. aasta jooksul rahalistesse raskustesse ning võlausaldajad pöörasid nõuded kaebaja kui käendaja vastu. Nõuete esitamiseni viis üksnes PRIA õigusvastane maksetaotluse mitterahuldamine. Ettevõte oli enne toetusotsuse alusel investeeringu tegemisega alustamist majanduslikult jätkusuutlik. Kaebaja on kandnud otsest varalist kahju ja saamata jäänud tulu 162 440,28 euro ulatuses.
  23. Tartu Halduskohus
  24. jaanuari
  25. a määrusega tagastas kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal ilmselgelt puudub asjas kaebeõigus. Halduskohus märkis, et
  26. detsembri
  27. a otsusega halduskohus ei teinud PRIA-le definitiivset ettekirjutust Ronvar OÜ maksetaotlus ilmtingimata rahuldada ja toetus välja maksta, vaid kohustas haldusorganit taotleja väljamaksetaotlust uuesti läbi vaatama. Seega andis kohus PRIA-le diskretsiooni otsustada uuesti, kas Ronvar OÜ on rikkunud toetuse saamise nõudeid ning kas Ronvar OÜ maksetaotlus on põhjendatud või mitte. PRIA tegi
  28. juunil
  29. a otsuse nr 13-30.3/20/622, millega sarnaselt oma
  30. detsembri
  31. a otsusele tunnistas kehtetuks oma
  32. jaanuari
  33. a otsuse 13-30.3/17/127 osas, millega rahuldati Ronvar OÜ toetustaotlus nr 64001600200 ja määrati toetus 24 602,00 eurot ning otsustas jätta välja maksmata Ronvar OÜ poolt maksetaotluses nr 13-30.3/18/890 deklareeritud toetuse 75 006,41 eurot. Riigikohus on selgitanud, et otsusega, millega on jäetud toetustaotlus ekslikult rahuldamata, võib olla taotlejale tekitatud kahju. Sellest, et investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada toetust, ei tulene, et toetuse õigusvastaselt määramata jätmise korral oleks kahju hüvitamine RVastS alusel välistatud. Isikul on õigus nõuda, et toetustaotluse lahendamisel järgitaks tema huve kaitsvaid norme. Kaebeõigus nõuda PRIA-lt kahju hüvitamist toetustaotluse õigusvastase rahuldamise jätmise korral on aga selgelt antud toetustaotluse esitajale ehk PRIA otsuse adressaadiks olnud isikule, mitte kolmandatele isikutele. Kaebaja pidi arvestama laene ja käendusi võttes nendega kaasnevate õiguslike tagajärgedega. Kaebaja osaühingu endise juhatuse liikmena ei saa nõuda saamata jäänud tulu või väidetava varalise kahju hüvitamist, sest õigustatud isikuks saaks olla üksnes juriidiline isik, s.o praegusel juhul taotleja õigusjärglane Curupayty Pampliega OÜ. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  34. Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu määrus ja võtta tema kaebus menetlusse. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti kaebuse tagastanud, sest ta ei ole arvesse võtnud PRIA otsuse otsest seost kaebajale tekitatud kahjuga. Kaebaja on toonud välja põhjusliku seose temale tekkinud kahju, äriühingu kohustute käendamise ja PRIA ebaõige otsuse vahel. Kohus peaks sisuliselt hindama, kas käesoleval juhul võis olla kahju tekitatud ka taotlejaga seotud füüsilisele isikule ehk kaebajale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  35. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 2
  36. Kaebuse ja määruskaebuse kohaselt soovib kaebaja, et PRIA hüvitaks talle õigusvastase haldusaktiga (
  37. märtsi
  38. a otsusega nr 13-30.3/19/415) tekitatud kahju. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on kahju hüvitamise nõude eeldusteks: haldusorgani õigusvastane tegevus, isiku subjektiivse avaliku õiguse rikkumine ja põhjuslik seos nende vahel. Praegusel juhul on PRIA
  39. märtsi
  40. a otsuse nr 13-30.3/19/415 õigusvastasus tuvastatud jõustunud kohtuotsusega. Kaebaja kinnitusel esineb ka põhjuslik seos, kuna õigusvastase haldusakti andmata jätmise korral ei oleks kaebaja, kui Ronvar OÜ kohustusi käendajana taganud isiku, vastu nõudeid ei esitatud ja investeeringu teostamisel oleks kaebaja saanud tulu.
  41. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et PRIA otsuse ja kahjuliku tagajärje vahelise otsese põhjusliku seose hindamine on kaebuse läbivaatamisel lahendatav küsimus. Põhjusliku seose puudumise korral tuleb jätta kaebus rahuldamata. Põhjusliku seose puudumine iseenesest ei välista kaebeõigust ega saa seega olla aluseks kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi, sest sellest üldjuhul ei tulene, et isikul ei oleks õigust oma õiguste kaitseks (s.h kahju hüvitamiseks) kohtusse pöörduda. Kaebeõigust ja kaebeõiguse piiranguid reguleerivad HKMS §-d 44 ja
  42. vastavalt HKMS § 44 lg-dele 1 ja 2 võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks; muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Osutatud normidest ei tulene piiranguid hüvitamiskaebuse esitamiseks põhjusliku seose puudumise tõttu. Õigus kaebusega halduskohtusse pöördumiseks puudub aga juhul, kui isik soovib kahju hüvitamist seoses haldusorgani tegevusega, mis isiku õigusi ei riiva.
  43. Käesoleval juhul väidab kaebaja, et PRIA tekitas kaebajale kahju
  44. märtsi
  45. a otsusega nr 13-30.3/19/
  46. Vaidlust ei ole selles, et selle otsuse andis PRIA haldusmenetluses seoses OÜ Ronvar maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse meetmest toetuse väljamakse taotlusega. Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord on reguleeritud Põllumajandusministri
  47. märtsi
  48. a määrusega nr
  49. Selles määruses nähakse muu hulgas ette tingimused taotlejale, toetatavad tegevused, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine, toetuse saaja kohustused, samuti toetuse maksmise ja toetuse maksmisest keeldumise tingimused. Määruse nr 25 § 18 lg 3 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 81 lg-s 3 sätestatud juhtudel 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Sellisel juhul ei hüvitata toetuse saajale ka ettevalmistavale tööle tehtud kulutusi. ELÜPS § 81 lg 3 järgi teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse maksmist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi. Määrusest nr 25 ja ELÜPS-i asjakohastest sätetest ilmneb üheselt, et toetuse taotlemisel tekib avalik-õiguslik suhe toetuse taotleja ja PRIA vahel. Selles suhtes on subjektiivsed õigused ja kohustused toetuse taotlejal. Kolmandad isikud, s.h taotleja juhtorganite liikmed, ei ole taotlejaks (vt määruse nr 25 § 2) ega muul viisil õigustatud isikuks äriühingule toetuse määramisel ja väljamaksmisel. Kehtivas õigused puuduvad ka muud normid, mis näeks ette toetuse taotleja õiguste ja kohustuste laiendamise taotleja juhtorgani liikmele. Seda tõdemust ei muuda asjaolu, et kaebaja juhatuse liikmena oli toetust taotlenud Ronvar OÜ seaduslikuks esindajaks toetuse taotlemise menetluses. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes (TsÜS § 115 lg 1) ega tekita õigusi ja kohustusi esindajale endale. Muu hulgas ei tekkinud seega kaebajal Ronvar OÜ-le toetuse 3 määramise otsusest õigust nõuda toetuse väljamaksmist ega õiguslikku ootust, et PRIA toetuse määramise otsust hiljem ei muuda ja maksab toetuse hiljem taotlejale välja.
  50. Ringkonnakohus järeldab eelnevast, et kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda Ronvar OÜ-le määratud toetuse väljamaksmist ega vaidlustada toetuse väljamaksmata jätmist. Seega ei riiva PRIA
  51. märtsi
  52. a otsus nr 13-30.3/19/415 kaebaja õigusi ega saa vastavalt ka kaebaja õigusi rikkuda. Määruse nr 25 ja ELÜPS regulatsioonist ei saa järeldada sedagi, et lisaks toetuse taotlemise ja kasutamise tingimuste sätestamisele oleks normide otstarbeks toetuse menetluses ära hoida kahju tekkimine kolmandatele isikutele või tagada taotleja kohustuste täitmine tsiviilkäibes.
  53. Kaebaja väidab talle kahju tekitamist PRIA otsusega, mille viimane andis avalik-õiguslikus suhtes Ronvar OÜ-ga. Selle otsuse õigusvastasuse etteheide tugineb määruse nr 25 ja ELÜPS § 81 lg 3 ebaõigele kohaldamisele. Seega on PRIA kaebuse väidete kohaselt rikkunud õigusnorme, mis ei anna kaebajale subjektiivset avalikku õigust. Kuna kaebaja väidab vastustaja tegevuse õigusvastasust seoses normidega, mis kaebaja õigusi ei kaitse, ei ole kaebus esitatud kaebaja õiguste kaitseks. Vastavalt ei ole kaebuse esitamine HKMS § 44 lg 1 järgi lubatav. Ringkonnakohus nõustub, et kaebeõiguse puudumine on käesoleval juhul sedavõrd selge, et kaebuse võis tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi.
  54. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus
  55. jaanuari
  56. a määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.