Obsah (4)

§ 207§ 2§ 62§ 121

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 17.03.2021, Tartu Haldusasja number 3-20-2107 Haldusasi Vjatšeslav Malsagovi

) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohtu väitel pidi määruskaebuse esitaja puudused kõrvaldama hiljemalt 23.12.2020, kuid kaebaja ei ole 14.12.

1. a määrust täitnud ja kaebuse puuduseid kõrvaldanud. Seonduvalt kaebuse tagastamisega jättis kohus läbi vaatamata määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. Määruskaebuse esitaja esitas 25.01.2021 määruskaebuse, milles palub läbi vaadata tema kaebus ja vabastada ta riigilõivust. Määruskaebuse esitaja märgib, et 12.08.2020 ründas teda kaaskinnipeetav ning ta küsis toimunu kohta vanglalt valvekaamera salvestisi, kuid vangla ei ole vastanud. Pärast intsidenti kaotas ta töö, õppimisvõimaluse, ei saanud naisele helistada 6 päeva, teda alandati ja ta oli šokiseisundis. Määruskaebuse esitaja märgib, et ta soovib kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Määruskaebuse esitaja palub anda talle advokaat. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus otsustab kõigepealt määruskaebuse menetlusse võtmise (I) ning seejärel lahendab sisuliselt määruskaebuse (II) ja riigi õigusabi taotluse (III). I 12.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on 2 seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. 13. Määruskaebuse esitaja palub läbi vaadata tema kaebus.

§ 2

lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 04.01.

1. a määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja sai 04.01.
2. a määruse tõlke kätte 22.01.
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne, ning sisaldab taotlust ja põhjendusi. Eelnevast tulenevalt võtab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 04.01.
4. a määruse peale

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Asjast selgema ülevaate saamiseks võtab ringkonnakohus asja materjalide juurde ka määruskaebuse lisa (

§ 62lg 2).

1. Määruskaebuse esitaja palub vabastada ta riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. II
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb rahuldada.
3. Tartu Halduskohus tagastas 04.02.
4. a määrusega kaebuse hüvitamisnõude osas

§ 121

lg 1 p 2 alusel, milles kohaselt kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus kohustas 14.12.

1. a määrusega määruskaebuse esitajat kõrvaldama kaebuses esinevad puudused 5 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitaja sai 14.12.
2. a määruse kätte 18.12.2020 (tl 26). Seega tuli määruskaebuse esitajal puudused kõrvaldada hiljemalt 23.12.
3. Halduskohus märkis 04.01.
4. a määruses, et määruskaebuse esitaja ei ole 14.12.
5. a määrust täitnud ega kaebuse puuduseid kõrvaldanud. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt esitas määruskaebuse esitaja 18.12.2020 avalduse, milles selgitab asjaolusid seonduvalt kahju hüvitamise nõudega. Määruskaebuse esitaja lisas avaldusele ka 4 dokumenti. Seega leidis halduskohus vaidlustatud määruses ekslikult, et määruskaebuse esitaja ei ole täitnud halduskohtu 14.12.
6. a määrust 04.01.
7. a määruse tegemise seisuga.
8. Eeltoodut arvestades ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 04.01.
9. a määruse ja saadab asja tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. III
10. Ringkonnakohus käsitleb määruskaebuse esitaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas esitanud ise kaebuse, mitmed täiendavad seisukohad ja 3 määruskaebuse. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on määruskaebuse esitaja halduskohtumenetluses osalenud arvukates kohtuasjades. Seega on ringkonnakohtu hinnangul tegemist isikuga, kel on olemas piisavad teadmised selleks, et teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse esitajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Tulenevalt

§ 2

lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

§ 2

lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. (allkirjastatud digitaalselt) 4