← Eesti

1-19-4039/70

Obsah (15)§ 121§ 119§ 120§ 73§ 12§ 118§ 16§ 56§ 57§ 58§ 44§ 65§ 75§ 4§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. november 2020, Kuressaare kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4039 (17274000238) Kohtukoosseis kohtunik Rajar Mill

§ 121

lg 2 p 1; § 119 lg 1; § 120 lg 1 järgi avalikul kohtuistungil üldmenetluses ringkonnaprokurör Rainer Amur Süüdistatav Sven Tekkel, isikukood Kaitsja Kokkuleppel kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut Kannatanud V V, L V, J V, kannatanute lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres Tamm Kohtuistungi toimumise aeg 21.09.2020, 22.09.2020 ja 05.10.2020 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309, § 310 - § 315 kohus otsustas: 1. Mõista Sven Tekkel osaliselt õigeks süüdistuses

§ 121

lg 2 p 1 ja

§ 119

lg 1 järgi, s.o selles, et tema lõi 04.11.2017 saabastatud jalaga jõuliselt vastu V Va paremat jalga, millega tekitas kannatanule tahtlikult tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat ja ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse parema sääreluu tagumise serva murru ja pindluu alaosa pekse nihkumisega murru koos kontsluusääreluu liigesest eesmise ja välimise nihestusega. 2. Mõista Sven Tekkel õigeks süüdistuses

§ 120lg 1 järgi.

3. Süüdi tunnistada Sven Tekkel kuriteos

§ 121

lg 1 järgi, s.o 04.11.2017 löömise ja kägistamisega V Vale füüsilise valu ja tervisekahjustuste - nahaalused verevalumid kaela eesmisele pinnale ja nahaaluse verevalumi parema silma ülalaule, tekitamises ning mõista karistuseks rahaline karistus 265 päevamäära, s.o 2650 eurot. 4.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui Sven Tekkel ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. Rahuldada osaliselt kannatanu V Va tsiviilhagi. Juhindudes KrMS § 310 lg 1 ja VÕS § 128, § 134, § 136, § 1043, § 1045 lg 1 p 2 alusel mõista välja Sven Tekkelilt V Va kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks summa 500 eurot. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata V Va tsiviilhagi osas, mis seondub temal raske tervisekahjustuse esinemisega, s.o parema sääreluu tagumise serva murru ja pindluu alaosa pekse nihkumisega murru koos kontsluu-sääreluu liigesest eesmise ja välimise nihestusega.
  2. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta L Vtsiviilhagi läbi vaatamata.
  3. KrMS § 310 lg 2 alusel jätta J Va tsiviilhagi läbi vaatamata.
  4. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sven Tekkelilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 tulenevalt sundraha 876 eurot ning vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 osaliselt ekspertiisi kulu summas 42 eurot, kokku 918 eurot.
  5. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arveldusarvele nr: EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arveldusarvele nr: EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  6. Selgituseks märkida: „menetluskulud, Sven Tekkel, kr asi 1-19-4039“. Kui välja mõistetud menetluskulu pole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  7. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta riigi kanda kannatanu J Va kulud summas 409,91 eurot ja tunnistaja M Mi kulud summas 44,59 eurot ja ekspertiisi kulu osaliselt, summas 36,36 eurot.
  8. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitada riigieelarve vahenditest Sven Tekkelile valitud kaitsjale makstud tasu ja kulud osaliselt summas 3020,91 eurot. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioonteate esitamise korral on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates 02.12.2020 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kantselei kaudu. Süüdistuse sisu
  9. Sven Tekkelit süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholi mõju all, 04.11.2017 täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul kell 23.00 – 23.50 Saare maakonnas Saaremaa vallas X külas X W kinnistul, muutus verbaalse vaidluse käigus agressiivseks ning tungis kallale oma naabrimehele V Vale. X W kinnistu õuel ründas Sven Tekkel tahtlikult vigastuste tekitamiseks V Vat, võttes V Val käsivartest kinni ja lõi saabastatud jalaga jõuliselt vastu V Va paremat jalga selliselt, et V V kukkus maha ja murdis jalaluu. Niimoodi käitudes pidi Sven Tekkel vähemalt möönma, et selline jalalöök tekitab teisele 2

(32)isikule füüsilist valu ja võib põhjustada teisel isikul jalaluu murru, millest paranemine kestab vähemalt neli nädalat (reaalselt paranes 4 kuud). Sellegipoolest jätkas Sven Tekkel maas lamava V Va peksmist jalaga, mida V V üritas käte ja jalaga tõrjuda. V Val õnnestuski Sven Tekkeli jalast kinni saada nii, et Sven Tekkel kukkus V Vale peale. Kui Sven Tekkel oma tasakaalu tagasi sai, liikus ta V Va kohale ja lõi V Vat korduvalt rusikaga näkku ning peale seda haaras kahe käega kinni V Va kõrist ja kägistas, samal ajal karjudes „ma tapan su ära“. V Val õnnestus Sven Tekkeli haardest vabaneda, püsti tõusta ning sündmuskohalt põgeneda. Sven Tekkel tekitas löömise ja kägistamisega V Vale füüsilist valu ja tervisekahjustusi parema sääreluu tagumise serva murru ja pindluu alaosa pekse nihkumisega murru koos kontsluu-sääreluu liigese eesmise ja välimise nihestusega, nahaalused verevalumid kaela eesmisele pinnale ja nahaaluse verevalumi parema silma ülalaule. Isiku ekspertiis tuvastas, et V Va parema sääreluu tagumise serva murd ja pindluu alaosa murd on raske tervisekahjustus, mille paranemine kestab vähemalt 4 kuud s.t Sven Tekkel põhjustas V Vale raske tervisekahjustuse, kuid tegi seda ettevaatamatusest, sest möönates, et jalaga löömise tagajärjel võib teine isik saada jalaluumurru, mis üldise arusaamise juures paraneb kiiremini kui 4 kuud, oleks ta tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidama ette nägema ka võimalust, et selline vigastus sellise tugeva löögi tagajärjel võib tekitada ka raske tervisekahjustuse. Seega pani Sven Tekkel toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja teise inimese tervise kahjustamise, mis kestab vähemalt neli nädalat s.o

§ 121

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning raske tervisekahjustuse tekitamise ettevaatamatusest s.o

§ 119lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Samuti süüdistatakse Sven Tekkelit selles, et tema 05.11.2017 kella 12.30 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas X külas Y talu territooriumil ähvardas tahtlikult oma naabreid L Vat ja J Vat tervisekahjustuste tekitamisega ning nendele kuuluvate hoonete hävitamisega. Nimelt tekkis Y talu territooriumi läbimisel Sven Tekkelil verbaalne vaidlus J Vaga, mille käigus ta ärritus ning ähvardas J Va mõlemad jalaluud puruks lüüa. Kõrgendatud hääli kuulnud L V tuli sündmuskohale ning teda nähes jätkas ärritunud Sven Tekkel nüüd juba nii J Va kui ka L Vähvardamist, ähvardades nendele kuuluvad hooned põlema panna ja kogu nende perekonna hävitada. L V ja J V pidasid ähvardusi reaalseteks ning tundsid hirmu oma tervise ja vara pärast, kuna nad teadsid, et Sven Tekkel on võimeline oma ähvardusi tõeks viima kuna eelmisel õhtul s.o 04.11.2017 oli Sven Tekkel kasutanud J Va isa ja L V abikaasa V Va suhtes füüsilist vägivalda, mille tagajärjel viidi V V haiglasse ning nad ka teadsid, et Sven Tekkelil on tulirelv, millega ta on V Vat ka ähvardanud. Seega pani Sven Tekkel toime tervisekahjustuse tekitamisega ja olulises ulatuses vara hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHAD Süüdistus V Va vastu toime pandud kuriteos (I episood) Faktilised asjaolud 3

(32)3. Kokkuvõtvalt heidab süüdistus

§ 121

lg 2 p 1 ja § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemisena Sven Tekkelile ette V Va kehalist väärkohtlemist järgmises tegevuses: 04.11.2017 täpselt tuvastamata kellaajal ajavahemikul kell 23.00 – 23.50 Saare maakonnas Saaremaa vallas X külas X W kinnistul Sven Tekkel lõi V Vale saabastatud jalaga jõuliselt vastu paremat jalga selliselt, et V V kukkus maha ja murdis jalaluu. Sven Tekkel peksis maas lamavat V Vat jalaga, lõi korduvalt rusikaga näkku, haaras kahe käega kõrist ja kägistas.

  1. Kannatanul konflikti järgselt esinenud vigastused on dokumenteeritud kiirabikaardil ja vigastuste tekkemehhanismi kohta on esitatud tõendina eksperdiarvamus. Seevastu süüdistuses kirjeldatud (vigastusteni viinud) sündmuste käigu puhul on tegemist olukorraga, kus otsesteks tõenditeks on üksnes kannatanu ja süüdistatava ütlused. Tunnistajaid, kes oleks toimunut ise pealt näinud, ei ole. Samuti ei ole toimunu kohta video- ega audiosalvestist või muud sellist sündmuse kohta vahetut teavet andvat tõendit. Nii on kohtul süüdistus- või kaitseversiooni kontrollimisel võimalik osapoolte ütluste kõrval tugineda vaid kaudsetele tõendiallikatele.
  3. Kohtu ette on toodud, et süüdistatav Sven Tekkel helistas sündmuse järgselt E Vle, kes on tunnistajana andnud kohtus ütlused süüdistatavalt sündmuse järgselt saadud telefonikõne sisu kohta. Kannatanu V V rääkis sündmustest koju jõudes pereliikmetele. Kannatanu pereliikmed L V ja J V on andnud kohtulikul uurimisel tunnistajatena ütlused selle kohta, mida kannatanu neile rääkis. Nii süüdistatav kui kannatanu abikaasa L V helistasid sündmuse järgselt hädaabinumbril (112?) ja tehtud väljakutsete raames saadeti kannatanu ja süüdistatava juurde olukorda kontrollima politseiametnik Leino Rihkrand koos Ain Sarikuga. Salvestis L Vkõnest on kohtule esitatud. Sündmuse järgselt sündmuskohal käinud politseiametnik Leino Rihkrand on andnud kohtulikul uurimisel ütlusi kohapeal nähtu ja tajutu ning kannatanu ja süüdistatava poolt talle räägitu kohta. V H (kannatanu naaber ja vend ning süüdistatava tuttav) teadis süüdistatava käest järgmisel päeval kuuldu põhjal seda, et Valdeko oli Sven Tekkelile ukse taha tulnud ja talle rindu kinni, löömisest juttu ei olnud. Kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud M M (V V elukaaslane) teadis sündmusest seda, mida talle omakorda rääkis telefonis tunnistaja E V. Kohtuliku uurimise käigus kohtule esitatud menetlustoimingute (sündmuskoha vaatlus, kannatanu ütluste olustikuga seostamine, uurimiseksperiment) protokolle ja nende tõendiväärtust käsitleb kohus hiljem. Kohtuotsuse parema jälgitavuse huvides peab kohus vajalikuks esmalt välja tuua kohtulikul arutamisel kohtu ette toodud 04.11.2017 õhtu sündmuse asjaolud, mida kohus loeb tõendatuks, seejärel käsitleb kohus tõendeid ja põhjendab järelduseni jõudmist. V Va elukoht on Y talu, X küla, Saaremaa vald ja Sven Tekkelile kuulub samas külas, V Va elukoha läheduses, hoonestatud kinnistu X W. Y talust X W kinnistuni mööda metsateed on ca 530 meetrit (kd I tl 61 kaardiserveri väljatrükk).
  4. aasta novembris, s.o kohtuliku uurimise esemeks oleva sündmuse aegu, kasutas Sven Tekkel oma kinnistule sõidukiga jõudmiseks teed, mis läbis V Vale kuuluva Y kinnistut, samuti Y kinnistule eelnevat kinnistut, kus elavad tunnistajad V H ja M M. Kinnistuid läbiv tee läheb edasi X poolsaare tipu suunas (Pakulaiule), kus on mh V Va loomade karjamaad. Kannatanu selgitas kohtuistungil, et tema koduterritoorium on tarastatud, muidu loomi pidada ei saa. Selleks, et tema loomad ei satuks naabrite kinnistule ja naabri loomad tema kinnistule, oli tal paigaldatud tema kinnistut läbivale teele, kinnistu piirile, karjusenöör koos käepideme ja helkuritega. Kuskil
  5. aasta augustis ta selle paigaldas. Voolu seal 4

(32)sees ei olnud, aga oli peibutisnööriks. Pluss selleks, et kuna seda läbisõitu kasutasid ka autod ja sõitsid suure kiirusega, siis aitas nöör seda probleemi lahendada, et tuli peatuda ja nöör lahti teha. Kui kellegi oli vaja tulla, tegi nööri lahti, sõitis sisse, pani nööri kinni ja sõitis siis edasi. Muidu nende õues ei saanud enam elada. Koerad, lambad, lapsed. Väike neljakandiline krunt (21.09.2019 kohtuistungi protokoll, kannatanu ütlused tl 84-91). On tuvastatud, et Sven Tekkel liikus 04.11.2017 õhtul 23.00 ajal autoga X W kinnistu suunas. Y kinnistule jõudes jättis ta avamata karjusenööri, sõitis sellest läbi ja andis kinnistul pikalt autosignaali. Signaali peale haukusid koerad. V V pani end seejärel kodus riidesse, võttis kaasa taskulambi ja telefoni ning läks Sven Tekkeli juurde X W kinnistule. V V päris Sven Tekkelilt lõhutud karjusenööri kohta ning meeste vahel tekkis maja terrassil vaidlus, mis päädis füüsilise konfliktiga Sven Tekkeli maja esisel alal. Füüsilise konflikti käigus Sven Tekkel lõi V Vat vähemalt ühel korral jõuliselt rusikaga paremale poole näo piirkonda, millega tekitas V Vale füüsilist valu ja löögi tagajärjel nahaaluse verevalumi silma ülalaule ning pigistas kahe käega V Va kõripiirkonnast, millega tekitas füüsilist valu ja nahaalused verevalumid kaela eesmisele pinnale (kägistamisjäljed). Füüsilise konflikti järel läks V V kodu suunas. Enne koduväravat tuli V Vale vastu tema poeg, kuna V V ei saanud paremale jalale toetuda aitas poeg V Va majja. L V helistas hädaabi numbrile, kohale tuli politsei ja kiirabi. V V hospitaliseeriti kiirabiga. V Val tuvastati haiglas parema sääreluu tagumise serva murd ja pindluu alaosa liigesesisene murd kontsluu-sääreluuliigese eesmise ja välimise nihestusega, samuti nahaalune verevalum silma ülalaul ning nahaalused verevalumid kaela eesmisel pinnal.
  1. Kannatanu ja süüdistatava ütlused kattuvad ja vaidlus puudub asjaoludes, et Sven Tekkel viibis 04.11.2017 hilisõhtusel ajal (ajavahemikul kell 23.00 – 23.50) oma majas Saare maakonnas Saaremaa vallas X külas X W kinnistul. X W kinnistul on ühekorruseline palkhoone, mille välisukse ees on terrass. Laiusega välisuksest terrassi ääreni 1550 mm ja kõrgusega maapinnast 450 mm. Terrassile viib 270 mm lai ja 220 mm kõrge trepiaste. Maja terrassipoolses otsas on puidust välisuks ja ukse kõrval aken. Kinnistu väravast hooneni viib puudevaheline pinnasrada, kinnistu on kaetud mändidega, majaesine ala on lage (27.03.2018 sündmuskoha vaatlusprotokoll, tl 31-33).
  2. Sündmuste osas, mis toimusid süüdistatava kinnistul, on otsesteks tõenditeks ainult süüdistatava ja kannatu ütlused, milles konflikti kujunemise ja käigu osas kokkulangevused puuduvad. Olukorras, kus otsesteks tõenditeks on ainult kahe sündmuses osalenu ütlused, mis üheski detailis ei kattu peavad muud kogutud tõendid (kaudsed tõendid) võimaldama teha kindlaid järeldusi, et lugeda süüdistusversiooni tõendatuks.
  3. Süüdistusversiooni kohaselt tuleb sündmuse asjaolud ja käik tuvastada kannatanu ütluste põhjal, kuna kogutud kaudsed tõendid kinnitavad, et kannatanu ütlused on usaldusväärsed. Et süüdistus on esitanud tõendeid kannatanu ütluste usaldusväärsuse toeks ka süüdistuses kirjeldatud konfliktile eelnenud sündmustiku valguses, tuleb kohtul seega kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks hinnata ka kannatanu ütlusi konfliktile eelnenud sündmustest, mis ei ole süüdistusega faktiliselt hõlmatud.
  4. Süüdistaja peab oluliseks tõendada, et V V ei läinud Sven Tekkeli juurde planeeritult, s.t V V ei teadnud, et Sven Tekkel on kodus ega pidanud ka võimalikuks, et Sven Tekkel oli see, kes nööri katki sõitis. V Val oli väidetavalt eesmärk minna poolsaare lõppu, kus on ta karjamaad ning teel olles märkas Sven Tekkeli maja tulesid, sai teadlikuks, et Sven Tekkel on suvilasse tulnud, mis andis mõtte küsida, kas Sven Tekkel midagi teab nööri 5
(32)katki sõitnud autost. Süüdistusversiooni kohaselt võttis Sven Tekkel tema juurde tulnud V Va maja uksel vastu V Vat relvaga sihtides ning eelnevalt kuulis V V toast relva vinnastamise heli. Prokurör soovib kinnitada kannatanu ütluste usaldusväärsust uurimiseksperimendiga kogutud tõendiga, et relva vinnastamise heli on läbi Sven Tekkeli maja välisukse terrassile kuulda (protokoll kd I, tl 116-117, salvestis cd-plaadil ümbrikus kd I tl 118).
  1. V Va ütlustest kohtuistungil nähtub, et nööri katki sõitnud autost sai ta teada oma abikaasalt, L Valat. 04.11.2017 õhtul abikaasa L V äratas V Va üles ja teatas, et järjekordselt on nöör katki sõidetud ja 3 minutit enne seda provotseeriti valvekoeri. Anti signaali. L V käis kohapeal kontrollimas, et nöör oli läbi sõidetud. Seda oli ka varem tehtud. Kes oli varem katki sõitnud, ei tea. Kuu aega varem oli ka nöör katki sõidetud, siis ta küsis Sven Tekkelilt ja too eitas. Seejärel pani V V end riidesse, võttis mobiili ja taskulambi ning tahtis minna oma teisele kinnistule, kus on suurem loomapidamine, 200 pealine kari. Oma teisele kinnistule minemiseks kasutab teed, mis läheb Sveni Tekkeli kinnistust mööda. Kinnistute vahel liikumiseks teel valgustust ei olnud. Sven Tekkeli suvila jääb keskpaiku, siis sealt umbes 600-800 m edasi. V V läheb sealt kogu aeg mööda ja seetõttu ta teadis, et seal kedagi ei olnud viimasel ajal. Seesama tekitas V Vas kahtluse, et keegi võõras võiks seal olla.
  2. Suhteid Sven Tekkeliga iseloomustades tõi V V välja: „Ta kogu aeg provotseeris meid, igatepidi tegi kaebekirju küll valda, küll Maa-Ametile, püüdes ennast kehtestada. Aga lõpuks ta tuli ja tahtis häid suhteid luua ja vabandama. Ma ütlesin talle, et mina pole talle halba teinud, et kui see talle tähis on, mul pole selle vastu midagi.“ See oli umbes aasta varem kui 04.11.2017 sündmus.
  3. V Va kohus antud ütluste kohaselt nägi ta, et Sven Tekkeli majas tuled põlevad, läks ukse taha ning kuulis, et muusika mängib. Esimese koputamise peale ust ei avatud, koputas uuesti, siis koputas aknale. V V katsus ust ja uks oli lukus. Koputas veelkord ja siis uks avati. V V ei tea, kas Sven Tekkel tõukas ukse lahti või tema tõmbas. Ristküsitlusel vastuseid andes pidas V V võimalikuks mõlemat varianti. Ukse avamise aegu sai V V kohe aru, et relv vinnastati. Ukseluku avamise heli ei mäleta. V Va kirjelduse kohaselt oli Sven Tekkel riietunud sõjaväe või jahimeeste rõivastesse: seljas maika, jalas maastikupüksid ja saapad, käes oli tal vintrelv ja sihtis V Vat, 4-5 sekundit. Seejärel pani Sven Tekkel relva nurka ja käskis V Val tuppa tulla. Kohtus kannatanu ristküsitlusel esmasküsitluses välja toodud verisoonis V V keeldus ja taganes mõeldes, et parem on lahkuda. Seejärel Sven Tekkel haaras V Va käest, ühest õlavarrest, paremast, ja hakkas teda sisse tirima. V V taganes selg ees majast eemale, treppidelt maha ja kuskil õue keskel Sven Tekkel ründas teda. Sven Tekkel järgnes talle, kontakt oli kätega tema küljes, siis tuli kaks lööki rusikatega. Seejärel andis Sven Tekkel V Vale jalalöögi (parema jala seesmisele küljele, pahkluust kõrgemale). Saadud löögist kukkus V V paremale küljele. Järgnevalt lõi Sven Tekkel V Vat jalgadega. V V sai lööke tõrjudes haarata Sven Tekkeli jalast ning Sven Tekkel kukkus ta peale. Seejärel haaras Sven Tekkel kahe käega V Va kõrist ning kägistas. V V püüdis Sven Tekkelit sõnadega rahustada. Seejärel lõi Sven Tekkel tugeva rusikalöögi V Va vasaku silma kohale. V V sai Sven Tekkeli haardest lahti ja läks hüpates ühel jalal minema. Teisele jalal vahest proovis toetada, aga ei saanud. V Val kaasas olnud mobiiltelefon ja taskulamp jäid kukkumise ja löökide saamise kohta maha. 6
(32)14. Kannatanu ütluste usaldusväärsus konfliktist tervikuna tugineb prokuröri kohtukõnest nähtuvalt ka sellele, et (
  1. i)tõendatud on kannatanu ütluste usaldusväärsus muuhulgas osas, et ta ei teadnud, kes karjusenööri katki sõitis. (
  2. ii)Kuna kannatanu ei teadnud, kes nööri katki sõitis, siis on usutav, et ta ei läinud süüdistatava juurde kavatsusega teda rünnata. (iii) Usutav on, et V V, kes oli teel oma teisele kinnistule, nägi süüdistatava suvilast valgust ja otsustas küsida, et kas süüdistatav midagi teab. (
  3. iv)Vastab tõele, et kannatanul olid käes taskulamp ja telefon, sest need leiti hiljem sündmuskohalt. (
  4. v)Kannatanu ütluste usaldusväärsust, et ta seisis relvatoru ees kui uks lahti läks kinnitab uurimiseksperiment, millega kinnitati, et läbi ukse on kuulda relva vinnastamise heli. Prokuröri väide, et kannatanul puudus kindel teadmine, kes karjusenööri katki sõitis, kuna ka varem on võõraid autosid läbi sõitnud, ei välista kuidagi seda, et kannatanul oli arvamus, kes seda teha võis. Kannatanu ise on tuginenud asjaoludele, et ei teadnud, et Sven Tekkel oli kodus ning ei pidanud ka võimalikuks, et Sven Tekkel nööri katki sõitis. 15. Järgnevalt käsitleb kohus V Va ütluste usaldusväärsust 04.11.2017 kodust lahkumise motiividest ja teadmise puudumisest, kes tema õuest läbi sõitis ja nööri lõhkus. Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt tuli ta Saaremaale ja X W kinnistule juba 02.11.2017 ja läbis selle aja jooksul (enne 04.11.2017 õhtut) kannatanu kinnistut korduvalt. Kui ta 02.11.õhtul tuli, nööri ees ei olnud. Vahepealsel ajal oli nöör ees, ta võttis selle kinnistu läbimisel eest, kuid tagasi ei pannud ja jättis maha vedelema. Süüdistatava ristküsitlusel ei ole prokurör süüdistatava väidet, et ta oli kodus juba alates 02.11.2017, kahtluse alla seadnud. Süüdistatav kinnitas ristküsitlusel prokurörile, et tuli kohale 02.11.2017 ning sõitis korduvalt läbi kannatanu kinnistu. Prokurör soovis seejärel täpsustada kuidas süüdistatav käitus nööriga. Süüdistatav vastas, et nöör oli ees, ta võttis selle lahti, kinni ei pannud. V V on samuti väitnud, et süüdistatavale oli iseloomulik käitumine jätta tulles-minnes nöör maha vedelema. V V kinnitas ristküsitlusel prokurörile, et augustist kuni novembrini 2017, kui Sven Tekkel tema kinnistut läbis, siis ta tegi nööri lahti, aga kinni ei pannud. Kuivõrd Sven Tekkel pidi ka 02.11.2017 õhtu ja 04.11.2017 õhtu vahelisel perioodil nööri korduvalt avama, näitab see kohtu hinnangul selgelt, et V V (või tema pereliige) oli nööri vahepeal uuesti sulgenud ja V V oli teadlik, et Sven Tekkel oli neil päevadel oma kinnistul (suvilas). V Va ütlustest kohtuistungil nähtub, et teabe, mis ajendas teda kodust välja minema, sai ta abikaasalt L Valt. L Vpoolt kohtus tunnistajana antud ütluste kohaselt oli ta 04.11.2017 kodus, V V magas teises toas ja L V oli oma toas voodis, kui tuli noorem poeg (M V) oma toast, mis asus teises majas, ütlema, et kuulis pikalt signaali andmist ja kui ta akna peale vaatama läks, siis nägi, et auto sõitis Pakulaiu poole (X poolsaare tipp). L V ise signaali ei kuulnud. Seda, mis autoga tegemist oli, poeg ei öelnud ja L V ei teadnud. L V läks õue vaatama ning nägi, et karjusenöör on puruks sõidetud. Seejärel ta läks ja äratas V Va ning andis edasi poja jutu signaalist, Pakulaiu suunas sõitnud autost ja ütles, et nöör on katki sõidetud. L V täpsustab: “Seda ütlesingi, et keegi andis lapse jutu järgi seal nööri taga pikalt signaali, misjärel ilmselt see puruks sõideti ja liiguti suunaga Pakulaiu poole.“ L Vsõnul ei osanud ta midagi muud öelda ja läks oma tuppa tagasi. Pani toaukse kinni, et hommikul varem tõusjate hääled teda ei ärataks ja ta saaks rahulikult magada. Ta ei teadnud, et V V läheb vaatama, tahtis talle lihtsalt öelda, et see juhtus, kuna selline õue 7
(32)sõitmine toimus ka 2016 sügisel, ajal, kui neid ei olnud kedagi kodus. Juhtunu olla L Vale seda olukorda meelde tuletanud. Kaitsjale vastates selgitas L V, et 2016 käis õues n-ö rallimas võõras auto. Tookord olid nad pöördunud politsei poole ja neile öeldi, et nad ise peavad hea seisma, et keegi kogemata nende õuele rallima ei satuks (21.09.2020 istungi protokoll, tunnistaja ütlused tl 92 pöördel – 95). Vastates prokurörile on L V selgitanud, et teed kasutasid tol ajal 6-7 inimest (sh Sven Tekkel, P S, M T, A H) ja ka võõraid on läbi sõitnud. Ning kaitsjale vastastes on L V kinnitanud, et ta ei teadnud, et abikaasa üldse läheb (uurima) ja nad ei teadnud, et see Sven Tekkel oli, vaid see oleks võinud olla ka keegi teisest suvilast. Kohtu hinnangul püüab tunnistaja L V näidata, et tal oli põhjust eeldada, et 04.11.2017 hilisõhtul läbis kinnistut võõras auto. Samas ei muuda tunnistaja ütlustes esinevad sisemised vastuolud tunnistaja versiooni kohtule usutavaks. Lisaks on tunnistaja ütlustes vastuolu tunnistaja poolt häirekeskusele telefonikõnes antud teabega. Tunnistaja ütlustest ei selgu mõistlikult, miks ta pidas kinnistu läbijat just võõraks, olles teadlik, et kinnistut läbivad lisaks Sven Tekkelile ka teised kaugemate kinnistute omanikud (sh nimepidi tuttavad) ja samas ka leiab, et läbisõitja oleks võinud olla samavõrra ka Sven Tekkel või keegi teisest suvilast. L Vütlustest ei nähtu, et ta oleks pidanud vajalikuks ka pojalt eelnevalt täpsustada, kas poeg autot nägi. Tunnistajana kohtus üle kuulatud M V on prokurörile ristküsitluses seevastu selgesõnaliselt vastanud, et nägi Sven Tekkelit eelmisel õhtul kui Sven Tekkel koju läks ning, et see oli siis, kui ta läbi nööride sõitis (22.09.2020 kohtuistungi protokoll, tunnistaja ütlused lk 154-158). L V eitas, et poeg oleks öelnud kes sõitis, selgitas, et olukord tekitas temas seose nende kinnistut 2016 sügisel (s.o aasta varem) läbinud võõra autoga ning ta äratas magava abikaasa selleks, et öelda, et selline asi juhtus. Ütluste kohaselt Ly ja V Va vahel pikemat vestlust ei toimunud, muuhulgas sellest milline auto võis kinnistut läbida. L V andis V Vale teabe edasi ja läks oma tuppa magama. Ühest küljest pidas L V sündmust piisavalt tähtsaks, et magav abikaasa äratada. Samas, kui ta oli info edastanud, läks oma tuppa ja sulges toaukse, et rahulikult hommikuni magada. L Vpoolt tema enda sõnul V Vale edastatud teabest ei nähtu ka V Va väitel L Valt saadud detailne teave sellest, et kolm minutit enne anti signaali ja sellega provotseeriti koeri. Küll nähtub L Vhäirekeskusesse tehtud kõne salvestisest, et ta on kirjeldanud olukorda järgmiselt: „See inimene sõitis meie õuest joobes läbi, lõhkus aiad ära, andis 3 minutit signaali. Koerad läksid pöördesse. Ja abikaasa läks. Ta elab üsna lähedal meil, mingi 200 meetrit või niimoodi. Päris naaber ei ole, tal on suvila siin, ta tuli jälle jooma nädalavahetuseks.“ (asitõendi: 05.11.2017 kell 00:05:09 telefoninumbrilt 53326488 hädaabinumbrile tehtud kõne vaatlusprotokoll ja kõne salvestis CD-plaadil, tl 101-102) L Vpoolt öeldust nähtub nii teadmine, et Sven Tekkel on nädalavahetuseks koju tulnud, kui teave, et ta andis kolm minutit signaali ja koerad läksid pöördesse. Kõnekujundist saab kohtu hinnangul üheselt järeldada, et mõeldud on koerte haukumist (tõenäoliselt kontrollimatut). Asjaolu, et koerad oleksid signaalitamise peale haukunud, ei ole vahendanud ei kannatanu ega tunnistaja L V. Tunnistajana kohtus ütlusi andnud J V ei kuulnud samuti signaalitamist ega rääkinud koerte „pöördesse minekust“, ta oli õhtu saunamajas, elumaja kõrval. J Va väitel ta siis just vaatas telekat ja suhtles internetis. 8
(32)Eeltoodu põhjal kogumis ei ole kohtu jaoks veenvad ja eluliselt usutavad tunnistaja L Vütlused, et ta sai kogu teabe kinnistut läbinud autost pojalt, kes kuulis signaali andmist ja aknale minnes nägi Pakulaiu poole lahkuvat autot. Lisaks tuleb tähele panna, et kõnes häirekeskusele nendib L V V Vast rääkides, et ilmselt V Va närv ei pidanud vastu ja ta läks sinna (Sven Tekkeli juurde), läks talle ütlema. Lisaks varem tuvastatule, et V V pidi teadma Sven Tekkeli kodus viibimisest juba varem, joonistub eelnevalt välja toodust kohtule veenva usutavusega ka asjaolu, et tegelikult oli V Val teadmine, et tol õhtul sõitis läbi tema kinnistu ja läbi nööri just Sven Tekkel. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus usaldusväärseks kannatanu ütlusi, et ta lahkus kodust muul eesmärgil, kui Sven Tekkeli juurde selgitusi saama minek.
  1. Kannatanu kirjelduse kohaselt oli hetkel kui Sven Tekkeli maja uks avanes Sven Tekkelil käes vintrelv ja ta sihtis sellest kannatanut 4-5 sekundit. Prokurör on kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitava tõendina esitanud kohtule ütluste ja olustiku seostamise protokollis kajastatud uurimiseksperimendi tulemuse, et nii vaikuses kui muusikas on kuulda toas relva vinnastamise heli läbi kinnise ukse õue. Uurimiseksperiment viidi läbi Sven Tekkeli elamus ja seoses V Va versiooniga selle kohta, et ta majast seest (läbi ukse) Sven Tekkeli tulirelva vinnastamise heli kuulis. Kohtu hinnangul ei anna uurimiseksperimendiga kontrollitud fakt, et läbi Sven Tekkeli maja ukse on kuulda relva vinnastamise heli mingitki teavet sellest, kas majas relv tol õhtul oli, relva ka tegelikult vinnastati või Sven Tekkel uksel kannatanut relvaga vastu võttis. Asjaolu, kas Sven Tekkeli kodus relv tol õhtul oli, ei ole kohtueelses menetluses püütudki välja selgitada. Sven Tekkeli elukohas sündmuse järgselt käinud politseiametnik kohtus antud ütluste kohaselt relva ei näinud, lisades küll, et seda ka eraldi ei otsitud. V Va ütlusi, et Sven Tekkelil oli tol õhtul kodus relv, millega ähvardades Sven Tekkel teda vastu võttis, ei kinnita eraldi ega kogumis mitte ükski tõend. Nagu öeldud, ei anna uurimiseksperimendiga kontrollitud fakt kohtu hinnangul tõendit sellest, et relva vinnastamine ka V Va kirjeldatud situatsioonis toimus ja seetõttu ei saa fakt kinnitada ka V Va ütluste usaldusväärsust. Kohus märgib lisaks, et V Va relvaga ähvardamine või fakt, et Sven Tekkel oma elamu ukse avanedes saabujat (V Vat) relv käes vastu võttis, ei ole süüdistuse faktilistesse asjaoludesse ka hõlmatud. Prokurör ei heida Sven Tekkeli sellist tegevust ka kokkuvõttes ette. Kohtuvaidlustes on prokurör repliigi korras öeldus seisukohal, et metsa sees elades on enda kaitseks relva võtmine loogiline ning ka see, et nähes külalisena naabrimeest, seepeale relv ära panna. Asjaolu, et Sven Tekkel on jahimees ning tema nimele on registreeritud relvad ning kannatanud on eeltoodust teadlikud enne sündmust, ei ole vaidluse all ning registreeritud relvade olemasolu on prokurör tõendanud esitades kohtule väljatrüki Sven Tekkeli nimele registreeritud relvadest (tl 125).
  2. Tuleb välja tuua, et kirjelduses, kuidas kohtumine Sven Tekkeliga viimase majauksel algas, on V Va ütlustes sisulised vastuolud. V V meenutas kohtulikul uurimisel detailselt koputusi, koputuste arvu ja tugevust ning kirjeldas toast kostnud relva vinnastamise heli, kuid ei mäletanud, kas eelnevalt lukustatud ukse avas tema või Sven Tekkel või millal uks lukust üldse lahti keerati (ei mäleta, et luku keeramise heli oleks kuulnud). V Va kirjelduse kohaselt: „ Läksin ukse taha, kuulsin, et muusika mängib. Koputasin uksele, keegi ei avanud. Koputasin teist korda, siis akna peale tasakesi. Siis katsusin ust, et järsku on kusagil väljas, aga uks oli kinni. Siis ma koputasin veelkord ja siis uks avati, läks lahti. 9
(32)Raske tagantjärgi öelda, et kas Sven avas või tõukas lahti või sain mina lahti. Ma andsin endast teada, et tahtsin Sveniga kokku saada, nimetasin ta nime ukse taga, hüüdsin korra. Toas oli nii vaikne, kedagi polnud ja mõtlesin, et äkki on ta kuskil kõrvalruumides, saunas või seal teises majas. Inimese liikumist ei olnud. Hästi kostus kõik. Seest avati uks. Küllap mina avasin selle ukse enda poolt tõmmates, sest tema rohkem liigutas. Nii kui see uks avanes, tähendab, mina avasin, pidin avama, tema oli juba sisse võtnud positsiooni relvaga. Tema ei liikunud kohapealt. Püss oli laskevalmis, nii kui ma ukse avasin. Tema jalaga ei tõuganud või käis see korraga, seda ma ei oska öelda. Uks läks lahti ja kohe oli püss mul ees, see oli kuskil poolteist- kaks meetrit, optilise sihikuga“. Prokuröri küsimusele, kas V V kuulis enne ukse luku avamise heli, vastas V V: „Ukse avamise aegu ma sain kohe aru, et relv vinnastati“. Prokurör täpsustas veelkord küsides, kas V V kuulis, et uks oleks lukust lahti keeratud? „Ei, seda ma ei kuulnud. Mingi kolks oleks nagu käinud, aga ma ei oska sellele vastata.“ Prokurör: „Uks tuli lahti ja seal seisis teil vastas mees, relv sihikul?“ V V: „Laskevalmis. Ta oli täiesti paigas. Mina pidin ukse avama väljapoolt ikkagi, tema oli tarretunud oma koha peale, relv oli laskevalmis.“ V V on enda versioonis välistatud, et tema oleks Sven Tekkelit konflikti kestel füüsiliselt rünnanud või vastu löönud. Ajast, kui ta kodust tuli, kuni kukkumiseni Sven Tekkeli ründe tagajärjel oli V Val ühes käes telefon ja teises taskulamp. Taskulamp ja telefon kukkusid siis maha.
  1. Kohtulikul uurimisel kohtule esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik V Va ütlusi teiste tõenditega kõrvutades kindlaks teha kohta, kus täpselt V Va kirjeldatud sündmus Sven Tekkeli hoovil aset leidis. V Va kohtus antud ütluste kohaselt ta kukkus ja Sven Tekkel jätkas tema löömist õue keskel (vastates prokurörile) või ca 5 meetri kaugusel terrassist (vastates kaitsjale). Kannatanu telefon ja taskulamp jäid maha kukkumise kohta. Kohtus ütlusi andnud politseiametniku Leino Rihkranna hinnangul oli X W talu (Sven Tekkeli kinnistu) värav majast ca 60 meetri kaugusel. V Va mobiiltelefon ja taskulamp leiti majast ca 20 m kauguselt. Mõõdulindiga ei mõõtnud. Võimalike rüseluse jälgede kohta maapinnal ei osanud politseiametnik midagi kindlat öelda. Öösel taskulambiga otsides vähemalt silma ei hakanud, et seal oleks rüselusi jälgi kuskil olnud. Vastas, männimetsa alune pinnas oli kõva ja sinna mingeid suuri jälgi ei jäänud. Ei tea ju, rohi oli vastu maad surutud. Prokurörile täpsustavalt vastates kohast, kus leiti taskulamp ja mobiiltelefon. „Nagu ma ütlesin, et rohi lamandunud oli, aga maapind oli suht kõva, mingit segamini pööratud pinnast siin ei olnud. Rohi oli lamandunud vastu maad. Niipalju seda rohtu seal oli. Nagu miski oleks rohu peal olnud.“ (21.09.2020 istungi protokoll, kd I tl 96-98). Politseiametniku hinnang, et miski võis olla rohu peal olnud ei ole kohtu hinnangul piisav selleks, et kukkumise ja löömise kohta tuvastada. Samuti puudub kokkulangevus V Va hinnangus - 5 meetrit terrassist (majast) ja politseiametniku hinnangus 20 meetrit majast. Dokumentaalseid tõendeid, mis võimaldaksid kohtul ühe või teise ütlused seada sündmuskoha konteksti või kontrollida V Va ütlusi kukkumise ja löömise koha kohta, kohtule esitatud ei ole. Kohtule on esitatud
  2. märtsil 2018, s.o enam kui 4 kuud pärast sündmust, koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd I, tl 46-48), kuid seostavaid fotosid sündmuskoha hoovialast vaatlusprotokollile lisatud ei ole. Kohtulikul uurimisel esitas prokurör, et tõendada kannatanu ütluste alusel, kuidas ja kus süüdistatav sündmuskohal kuriteo toime pani, ka
  3. juunil 2018 (s.o sündmusest 7 kuud 10
(32)hiljem) koostatud kannatanu ütluste ja olustiku seostamise protokolli, koos fotodega (kd I tl 107-115). Fototabelis on nähtavad hoone esiuks ja terrass (fotod 2-6), lavastus kannatanu taganemisest ja samal ajal talle rusikatega vehkides järgnevast süüdistatavast (foto 7) ning koht mida kannatanu näitab kui kohta, süüdistatav ta kätte sai, jalaga lõi ja kannatanu seejärel kukkus ning süüdistatav teda edasi jalaga ja rusikaga lõi (fotod 8-13). Fototabelitest nähtuv ei võimalda samas hinnata, kas kannatanu osutab kohale hoovi keskel (või 5 meetri kaugusel terrassist) ja seega kannatanu ütlustega seostada. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et kui ei ole tõenditest tuleneva vastuolulise teabe tingimustes mõõdetud või kindlaks tehtud, kus sündmus toimus, tuleb lugeda sündmuse toimumine tõendatuks kannatanu versioonis. Sõna-sõna vastu olukorras on süüdistusel kõrgendatud kohtustus tõendeid koguda. 19. Kohus peab vajalikuks märkida, et kannatanu V V ei jäänud kohtus ristküsitlusel antud ütlustes enda versioonile kindlaks ning sarnaselt kirjeldusele esimesest kontaktist varieerusid kannatanu ütlused detailsete kirjeldustest väiteni, et täpselt ei mäleta. Esmasküsitluses prokurörile vastates kirjeldab kannatanu Sven Tekkeli poolset rünnet pisasjadeni. Samas väidab kannatanu, et süüdistatav hoidis kannatanust ajal kui kannatanu selg ees taganes, nii kahe käega kinni kui lõi kahel korral rusikaga. „Prokurör: Kirjeldage seda kätega kallale tulemist Kannatanu: algul võttis õlavarrest kinni, kui ma ei allunud tema tahtele, et ma sisse tuleks, kui ta tiris. Ma taganesin kogu aeg tagurpidi, selg ees eemale sellest suvilast. Tema järgnes mulle kogu aeg, siis tuli kaks lööki rusikatega. Prokurör: kui need 2 lööki rusikatega tulid, siis kus te suvila suhtes asusite? Kannatanu: kuskil õue peal, õue keskel. Prokurör: mis maakate seal oli? Kannatanu: seal oli pool kruus ja rohi, midagi taolist. Prokurör: sealt selle suvila eest treppide pealt olite maha tulnud selleks hetkeks? jah, sealt ma taganesin kogu aeg. Ta oli kogu aeg, kontakt oli kätega minu küljes. Prokurör: teie liikusite selg ees ja tema hoidis kätega teist kinni? Kannatanu: jah Järgnes kannatanu sõnul Sven Tekkeli jalalöök, mis ta kukutas. Löök tuli jalgaga ja jalgade sisse, parema jala pihta. Kaasas olnud esemed olid kannatanu käes. Kukkus parema külje peale. Sven tekkel oli püsti praktiliselt tema kohal, hakkas jalgadega peksma. Kannatanu kirjeldusel: „Need olid nii metsikud, ta lõi valimatult. Ma nägin, et inimene ei vaadanud, kuhu ta lööb ja ma püüdsin neid hoope, sest kartus oli, et ta lööb pähe neid lööke ja sinna ma jään. Raske saapaga. Algul ma püüdsin üles tõusta ja siis tundsin, et jalgu mul enam pole ja ma kukkusin uuesti maha ja siis hakkasid jalahoobid tulema, igale poole/… /Sain tal jalast kinni haarata ja ta kukkus peale./ ..Siis ütles, et ma kurat tapan su ära ja hakkas mind kägistama. Kahe käega kõri. Tema karjus ja röökis. Tugevasti lõi rusikatega, vasakule silma peale kusagile, tugev löök (pea lõi vastu maad, ma olin all.) Vist parema käe löök, rohkem kui üks. Kannatanu: „Ta karjus ja suust tuli mingit vahtu. See on ime, et ma sealt minema sain, seda isegi psühholoog imestab, aga see oli valguse, pimeduse piiril, et ma sain sealt ühe jalaga.“ Kaitsja palus KrMS § 289 lg 1 alusel avaldada kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrolliks kohtueelsest menetlusest ütlused: "hoides mind samal ajal käsivartest kinni, lubasin politsei kutsuda, kui ta mind ei vabasta. Järgnes tugev löök jahisaapaga vastu minu jalga. Kukkusin maha koos taskulambi ja mobiiliga, mida tol hetkel veel käes hoidsin" Kaitsja täpsustavate küsimustele vastates, on kannatanu valmis esmalt kirjeldatud löökide (rusika ja jalalöögid) järjekorda muutma, öeldes, et ei pruugi nii täpselt mäletada. Ristküsitluse lõpuks täpsustas prokurör kas ta saab kannatanust õigesti aru, et te vastasite, et olite šokis, kui teid rünnatakse, et kas te siis täpselt ei tea, kumb enne tuli, aga mõlemad toimusid? Nii jalaga löök kui rusikalöögid? Kannatanu vastab: „Ta võiski nii olla. Ma olin šokis ja ei oska seda kommenteerida. Kui 11
(32)mind rünnakase, ma ei tea, nagu laviinina tuleb peale, kuidas ma pärast ütlen, et kaks lööki siit ja kolmas löök sealt ja neljas löök. Inimene tajub siis midagi muud ja on hoopis teises. Ma ei kommenteeri rohkem.“
  1. Pereliikmetele abikaasa L Vale ning poegadele J Vale ja M Vale ning kannatanu koju saabunud meditsiinipersonalile kannatanu poolt räägitu konflikti käigust vastab kannatanu antud ütlustele kohtus, nagu nähtub tunnistajate ütlustest ja haigusloo väljavõttest (kd I, tl 38).
  2. Tunnistajale Leino Rihkrand, kes oli ööl vastu 05.11.2017 tööl PPA Lääne-Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonna Ida-Saare konstaabli piirkonnas politseinikuna ja käis väljakutse raames kannatanu ja süüdistatava juures asjaolusid selgitamas, on kannatanu vahetult peale sündmust konfliktist räägitu sama. Samuti väitis süüdistatav tunnistjale kannatanupoolset rünnet ja eitas enda osalust konfliktis. Oma rolli piiras Sven Tekkel V Va maja terrassilt minema lükkamisega. Tunnistaja ütluste kohaselt olid Sven Tekkelil seljas dressipüksid ja hele T-särk. Sven Tekkeli jalanõude kohta ei mäleta, aga ei midagi sellist, mis oleks silma hakanud.
  3. Sven Tekkeli poolt kohtus antud ütluste kohaselt oli ta umbes pool tundi tagasi koju jõudnud ja lebas diivanil, seljas jahipüksid, pikkade varrukatega kõrge kaelusega t-särk ja jalas sokid. Kuulis uksele prõmmimist. Süüdistatav avas ukse ning kannatanu karjus tema peale, et mis ta signaalitab ja sõidab. Vastata ta ei jõudnud, sest läks rüseluseks. Nii kui süüdistatav ukse avas lõi kannatanu teda jalalöögiga vasakusse reide, teine löök tuli rindu. Süüdistatav lükkas kannatanu uksest eemale, terrassi pealt maha, maja ette. Olid kannatanuga kättpidi koos. Maja ees muruplatsil toimus rüselus. Süüdistatav oli enesekaitses, pigem tõrjus kannatanut ja tõukas eemale. Mitte mingil juhul ei kandunud rüselus üle hoovialani, kust hiljem leiti kannatanu taskulamp ja mobiiltelefon. Käed olid kannatanul ümber süüdistatava kaela, süüdistataval ümber kannatanu kaela (prokuröri küsimuste peale täpsustas, et hoidsid käsivartest). Süüdistatav käskis kannatanut kaduda ning kui kannatanu sai aru, et ta süüdistatavast jagu ei saa siis jooksis ta sajatades minema. Rüselus kestis mõned minutid. Süüdistatava väitel ei tema ega kannatanu maha ei kukkunud ja olid kogu konflikti aja püstises asendis (22.09.2020 protokoll lk 42-53).
  4. Kohus märgib, et kaitseversioonis esinevad sisemised vastuolud süüdistava kohtulikul uurimisel antud ütlustest ja kaitsja poolt katiseversioonis kohtule esitatus. Erinevalt kohtulikul uurimisel süüdistatava poolt väidetust, mille kohaselt ta ei ole kannatanut löönud, ainult lükkas verandalt maha, ei ole kaitseaktis ega kaitsja kohtuvaidlustes esitatud versioonis vaidlust selles, et V Va ja Sven Tekkeli vahel läks rüsinaks. Kaitseaktis on võimalikuks peetud, et tüli käigus ja ennast kaitstes võisid tekkida V Val teatud vigastused nagu ka Sven Tekkelil, kuid jalaluu murdu Tekkel Vle ei tekitanud, sest Humal lahkus Tekkeli juurest nn. omal jalal. Kohtuvaidlustes keskendub kaitsja ekspertiisiakti järeldusega Sven Tekkeli jalalöögi või sellest vigastuse tekkimise võimaluse välistamisele ning toob välja, et rüselus või madin toimus mõne minuti Sven Tekkeli maja terrassi ees.
  5. Kohus peab oluliseks välja tuua, et kohtuliku arutamise käigus on kohtul kujunenud siseveendumus, et nii kannatanu kui süüdistatav pisendavad oma rolli konfliktis. Kohtule nähtub, et füüsilise konflikti algatajatena osutavad mõlemad vastastikku teineteisele ning on konfliktis passiivseks pooleks. 12
(32)Kannatanu on oma ütlustes välistanud, et ta teadis süüdistatava kodus viibimisest. Kannatanu jäi versiooni juurde, et kodust minnes pidas ta kindlaks, et nööri lõhkus keegi võõras. Kannatanu on eitanud, et tema oleks olnud süüdistatava suhtes vestluses valjuhäälne või provotseeriv: „Ma pole häält tõstnud ega valjusti koputanud. Ma täiesti rahulikult, normaalse inimese juurde minnes, ootasin, et mind võtab vastu normaalne inimene“. Prokuröri täpsustuse peale, et kannatanu ei karjunud kinnitas kannatanu: „Absoluutselt. Ma oleks pojad kaasa võtnud, kui ma oleks agressiivse plaaniga sinna läinud. Mul polnud põhjust. Kui mulle relv ette löödi, siis ma jumala eest, et ma saaks koju kuidagi. Ma olen ka ikkagi kartlik, kardan ka.“ (kd 1 tl 84-92, 21.09.2020 istungi protokoll lk 11-27). Süüdistatava versioonis röökis ja karjus ainult kannatanu.
  1. Süüdistatava poolt tunnistajale E V vahetult peale sündmust telefonis konflikti käigu kohta räägitu vastab süüdistatava ütlustele osas, milles süüdistatav väitis kannatanupoolset rünnet ning kannatanu jooksujalu lahkumist. süüdistatava kohtuistungil antud ütlustest erinevalt, ütles ta telefonis tunnistajale, et lõi kannatanut vastu (E Vle kõne aeg jne: Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (tl 133-134) kõne kestus 05.11.2017 00.01-00.05). Tunnistaja E V ütlus on tõend KrMS § 66 lg 21 p 2 ja 3 alusel. Kohus ei nõustu prokuröri käsitlustega E V ütluste tõendikogumis arvestamisel. Prokurör on nimelt leidnud, et süüdistatava poolt tunnistajale telefonikõnes räägitu süüdistatava poolt konflikti käigus kannatanule „vastu andmisest“ on tõendina lubatav KrMS § 66 lg 21 p alusel kui (tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega). Samas tunnistaja ütluseid süüdistatavalt kuuldust, mille kohaselt V V ründas Sven Tekkelit on prokurör hinnanud kui tõendiväärtuseta. Prokuröri ütles vaid, et V V tuli kallale, kuid ei täpsustanud, mis see kallale tulek siis tähendas täpselt. Erinevalt prokurörist leiab kohus, et E V ütlused on tõendinda usaldusväärsed. Kuigi enamuses on tunnistaja ütlused süüdistatavale soodsad, siis osas, milles tunnistaja vahendab süüdistatava räägitut kannatanule vastu andmisest on tunnistaja ütlus ilmselgelt vastuolus süüdistatava huvidega. Eelöeldu annab kohtule põhjuse pidada E V ütlusi Sven Tekkelilt kuuldu kohta usaldusväärseks.
  2. Süüdistusversioonis kinnitava tõendina viidatud tunnistaja Leino Rihkranna kirjeldatud määrdumised Sven Tekkeli riietel (vereplekid särgil ja määrdumine püksipõlvel) võivad samavõrra eluliselt usutavalt olla tekkinud ka süüdistatava kirjeldatud viisil, so päevaste jahitegevuste käigus. Tunnistaja kirjeldus ei võimalda väita määrdumise tekkimist just süüdistuses esitatud viisil. Tunnistaja arvamus, et heledate riietega ei käida jahil, ei ole tõend.
  3. Süüdistatav on kohtulikul uurimisel jäänud versiooni juurde, milles kannatanu lõi esimesena, lõi teda rusikaga rindu ja jalaga vastu reit, seejärel haarasid mehed üksteisel kaelast või õlgadest ja süüdistatav lükkas kannatanu verandalt maha. Sven Tekkeli kirjeldusel: „Minul olid verevalumid jalalöögist, siis kuna hoidsime kätest üksteisel kinni, siis olid verevalumid käte ja kaela peal, rinnus oli valus, millest ma ka oma arstile rääkisin. Käisin ja näitasin üle“. Süüdistatava väide ei loo alternatiivset versiooni kannatanu vigastuste tekkemehhanismist, kuid tõendatusse korral toob sisse olulise erinevuse sündmustest süüdistusversioonist, milles kannatanu oli algusest lõpuni konflikti passiivne pool. Kaitseversiooni tõendamiseks on kohtule esitatud Tallina Munitsipaalperearstikeskuse OÜ tõend, millest nähtub, et 07.11.2017 pöördus Sven Tekkel perearsti poole, et 13
(32)fikseerida toimunud rünnakut 04.11.2017 öösel vastu 05.11.2017. Objektiivse leiuna on kirjeldatud mõlemal õlavarrel umbes 3-5 sõrmejäljekujulist lillakas-kollakat muljumisjälge, vasaku reie keskosas umbes 8-9 cm suurune hematoom kollakas-lillakat värvust, palpatoorne valulikkus vasakpoolsete alumiste roiete vajutamisel rindkere eesseinal (kd I tl 131). Prokuröri hinnangul ei saa sellele poolt esitatud meditsiinidokumendile viidates rääkida mingist põhjendatud kahtlusest süüdistusversiooni suhtes. Süüdistatava tõendab ainult seda, et süüdistataval olid mingid vigastused, kuid ei tõenda, kuidas ja millal need vigastused saadi. Kohus ei nõustu prokuröri poolt süüdistatavale pandud tõendamiskoormisega, s.o kohustusega esitada süüdistataval meditsiinidokumendis kirjeldatud tervisekahjustuste tekkemehhanismi tõendamiseks eksperdi- või asjatundja arvamus.

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava tervisekahjustuse tekitamist tõendades on praktikas tavaline kasutada ütlusi kinnitava tõendina vigastuste kirjeldust, mis on arsti poolt väljastatud tõendis objektiivse leiuna fikseeritud. Tõendamiskoormis ei eelda hematoomide tekkemehhanismi kohtuarstliku ekspertiisiga kindlakstegemist. Hematoomide tekkemehhanismi (tömbi jõu mõju pehmetele kudedele) mõistmine ei jää väljaspoole tavapärase üldteadmise piire ega loo olukorda, kus oleks vaja rakendada mitteõiguslikke eriteadmisi. Sven Tekkeli õlavartel tuvastatud kollakas-lillakad sõrmejäljekujulised muljumisjäljed seostuvad realistlikult Sven Tekkeli kirjeldatuga, et kannatanu haaras ja hoidis tal konflikti käigus käsivartest. Sven Tekkeli reiel tuvastatud hematoomi on kohtu hinnangul küll võimalik tema kirjeldusega seostada, samas on jalale hematoomi tekkimise võimalused niivõrd laiad (lüües end kõva eseme vastu, kukutades eseme peale vms), et siit kohus ei saa teha mõistliku kahtluseta realistlikku järeldust, et süüdistataval objektiivse leiuna kirjeldatud hematoom reie keskosas on seostatav just kannatanult saadud võimaliku löögiga. Sama järelduskäik kehtib ka Sven Tekkeli roiete palpatoorse valulikkuse kohta. Sven Tekkeli väide, et tal olid verevalumid kaela pinnal ei ole esitatud tõendiga kontrollitav.

  1. Jõudnud järeldusele, et realistlik on süüdistatava versioon, et muljumisjäljed süüdistatava õlavartel on tekitanud kannatanu 04.11.2017 füüsilise konflikti käigus, seab see omakorda kahtluse alla kannatanu väited sellest, et ta hoidis kogu aja kuni kukkumiseni ühes käes telefoni ja teises taskulampi. Kannatanu ütlustes ei nähtu, et ta oleks süüdistatavast kätega haaranud.
  2. Eeltoodu põhjal ei ole võimalik kohtul ühe või teiste poole ütluste ja kohtu ette toodud kaudsete tõendite pinnalt siinkohal üheselt seisukohta võtta kannatanu ütluste usaldusväärsuse määra osas.
  3. Kannatanu koju jõudmise järgselt kutsus L V kiirabi ja kannatanu hospitaliseeriti. V Va haigusloo väljavõttest nähtub, et V V saabus haiglasse kiirabiga, viibis ravil alates 05.11.2017 kell 02:
  4. Anamneesist nähtuvalt on objektiivse leiuna kirjeldatud vasaku ülalau hematoom ja turse, kaeleal mõlemal küljel kõrisõlme kõrgusel nahasisesed hematoomid. Samuti parema hüppeliigese deformatsioon, mis diagnoosina kirjas säärehulgimurd, kinnine (S82.70) (I kd tl 34,41).
  5. Kohtul on võimalik süüdistusversiooni analüüsis tugineda veel V Va kohtuarstliku ekspertiisi aktile ja eksperdi järeldustele (kd I tl 68-74). Eksperdi järeldusel on V Val diagnoositud ravidokumentide andmetel järgmised tervisekahjustused: parema sääreluu tagumise serva murd ja pindluu alaosa pekse nihkumisega murd koos kontsluu -sääreluu 14

(32)liigesest eesmine ja välimine nihestus, nahaalused verevalumid kaela eesmisel pinnal ja nahaalune verevalum parema silma ülalaul. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel. Nahaalune verevalum parema silma ülalaul võib olla saadud löögist kõva tömbi esemega, näiteks löögist rusikaga. Nahaalused verevalumid kaela eesmisel pinnal võivad olla saadud kaela pigistamisest kätega/sõrmedega. Parema jala parema sääreluu tagumise serva murd ja pindluu alaosa liigesesisene murd kontsluu-sääreluuliigese eesmise ja välimise nihestusega võib olla saadud nii löögist kängitsetud jalaga kui ka kukkumisest vastu kõva tömpi pinda. Tervisekahjustused võivad olla saadud lähteandmetes märgitud ajal -05.11.
  1. Kohus märgib siinkohal, et eksperdil on ekspertiisiakti järeldustesse sattunud ilmselge eksimus - haigusloos, millele ekspert on lähteandmetes tuginenud, on kirjeldatud vasaku silmalau verevalumit. Kuivõrd teo ning selle tagajärjena tekitatud tervisekahjustuse (hematoom silma ülalaul), samuti selle tekkemehanismi tuvastamisel ja teole karistusõigusliku hinnangu andmisel ei oma käesolevas kriminaalasjas eksperdi eksimus määravat tähtsust jääb kohus süüdistuses ja ekspertiisiaktis esitatud kirjelduse juurde.
  2. Arvestades sündmuse asjaolusid ja kannatanul tuvastatud tervisekahjustusi (kägistamisjäljed kaelal ja hematoom silma ülalaul) on eluliselt usutav, et need on tekitatud süüdistatava poolt kannatanu kirjeldatud viisil (rusikalöögi ja kätega kõrist kägistamisel). Süüdistatava poolne pelk eitamine ei muuda tagajärgi olematuks ega loo põhjendatud kahtlust eelnimetatud vigastuste aja või tekkeviisi kohta.
  3. Samas ei saa kohus lugeda tõendatuks seda, et Sven Tekkel lõi V Vat jalaga ja sel moel, et tekitas V Vale jalaluu murru. Süüdistuse kohaselt lõi Sven Tekkel saabastatud jalaga jõuliselt vastu V Va paremat jalga selliselt, et V V kukkus maha ja murdis jalaluu.
  4. Ekspertiisiaktis on kajastatud V Va tervisekahjustus jala osas: parema sääreluu tagumise serva murd ja pindluu alaosa pekse nihkumisega murd koos kontsluu-sääreluu liigesest eesmise ja välimise nihestusega. Kohtuarst-eksperdi arvamuse kohaselt võib selline vigastus olla saadud nii löögist kängitsetud jalaga kui ka kukkumisest vastu kõva tömpi pinda. Ekspert on arvamust põhjendades osutanud, et vigastus on saadud tömbi vägivalla toimel, mööndes samas, et vigastuse tekkemehhanismi on kohtuarstlike meetoditega keerukas määrata. Toetudes radioloogi konsultatsioonile peab ekspert sellise vigastuse tekkimist võimalikuks siis, kui labajalg on fikseeritud ja ülejäänud kehaosa liigub suure kiirusega ettepoole - seega kas vigastus tekkis suure jõu (löögi) tagajärjel tagant või suure kiirusega keha kukkumisel ette. Ekspert märgib, et võimalikud mõlemad tekkemehhanismid - nii löögist kängitsetud jalaga kui ka kukkumisest vastu kõva tömpi pinda ning võimalik on parema jala vigastus endale ka ise tekitada. Kohus ei nõustu kaitsja kohtukõnes esitatud käsitlusega, et eksperdi hinnatud alternatiivne vigastuse tekke võimalus – kukkumine vastu kõva tömpi pinda (labajalg fikseeritud ja keha liigub suure kiirusega ettepoole) ja hinnang, et vigastust on võimalik endale ise tekitada, lubaks järeldada, et V V kukkus Sven Tekkeli juurest lahkudes ja murdis jalaluu. Esiteks ei ole kaitsja argumentatsioon järjekindel ja üheselt jälgitav: kaitsja räägib esmalt sellest, et V V kukkus ja murdis jalaluu Sven Tekkeli värava juures (kuivõrd läks Sven Tekkeli juurest ära ilma taskulambita, mis leiti Sven Tekkeli värava juurest), tuues järgnevalt aga sisse osundused Sven Tekkeli juurest V Va koduni läbi männimetsa sinka15
(32)vonka kulgevast teest ja kraavidest, mida V V sel teel ilmselt ületama pidi ja jõudes kokkuvõttes tõdemuseni, et kukkumine ilma taskulambi ja mobiiltelefonita on ka arusaadav mehel, kellel rüselus oli. Teisisõnu seostab kaitsja V Va võimalikku kukkumist ja jala murdmist Sven Tekkeli värava juures teda ees oodanud takistusribaga Sven Tekkeli värava juurest enda koduni, mille pimedas ja taskulambita läbimisel kukkumist tuleb äsjase rüseluse taustal igati loogiliseks pidada. Kohus sellises loogikas loogilisust ei taba. Teiseks teeb kaitsja kohtu hinnangul eksperdi järeldustest põhjendamatu järelduse, et vigastus võis tekkida ka lihtsalt kukkudes. Aktiivne kaitse, millise strateegia süüdistatav valinud on, ei tähenda seda, et süüdistatav peab alternatiivina süüdistusversioonile (V Va jalavigastus tekitatud Sven Tekkeli löögist saabastatud jalaga) tõendama muu versiooni. Piisav oleks kui kogutud tõendite pinnalt on muu alternatiivne versioon võimalik. Siiski ei ole antud juhul selline versioon V Va jalavigastuse tekkimise võimalikkuse kohta, nagu kaitsja püstitab, ühegi asjas kogutud tõendiga ei eraldi ega tõendite kogumis toetatud. Selliselt jääb kaitsja versioon loogilise ja eluliselt usutava toetuspunktita spekulatsiooniks ega tõstata iseenesest küsimust kõrvaldamata kahtlusest süüdistusversiooni osas, mida süüdistatava kasuks tõlgendada tuleks. 35. Küll aga ei ole kaugeltki probleemivaba süüdistusversiooni enese tõendatus jalavigastuse tekitamise küsimuses. Nagu eelpool märgitud, lõi Sven Tekkel süüdistuse kohaselt saabastatud jalaga jõuliselt vastu V Va paremat jalga selliselt, et V V kukkus maha ja murdis jalaluu. Eksperdi järeldused V Va jalavigastuse tekkepõhjuste kohta näevad võimalikuna lööki kängitsetud jalaga. Niisiis on jalalöögiga V Vale jalaluumurru tekitamise süüks arvamiseks Sven Tekkelile vaja väljaspool mõistlikku kahtlust tuvastada, et Sven Tekkel lõi V Vat süüdistuses kirjeldatud viisil - saapas jalaga. Väide, et Sven Tekkelil olid konflikti ajal saapad jalas, baseerub üksnes kannatanu V Va ütlustel. Muid toetavaid tõendeid sellele ei ole. Sven Tekkeli väitel tal saapaid jalas ei olnud, oli sokkides. Nii prokurör kui kaitsja tõstatavad enda versiooni tõepärasuse prevaleerumiseks vastupidise versiooni üle elulise usutavuse argumendi. Nii toetub kaitsja Sven Tekkeli jalas saapaid eitades sellele, et inimesed ei viibi toas välisjalanõudes. Prokurör omakorda sellele, et V Va jutt on usutav ja olukorras, kus Sven Tekkel viibis toas riietes, millega ta (enda sõnul) eelnevalt ka jahil või looma nülgimas oli käinud, pole välistatud ka see, et tal saapad jalas olid. Kohus leiab, et vaieldamatult on ühtviisi võimalikud ja eluliselt usutavad mõlemad versioonid. Ei piisa üksnes elulise usutavuse argumendist lugemaks tõendatuks, et Sven Tekkelil olid konflikti toimumisel saapad jalas ja selliselt sai ta lüüa V Vat saapas jalaga ja tekitada vigastuse, mis sai tekkida löögist kängitsetud jalaga. On võimalik, et Sven Tekkel V Vat konflikti käigus muuhulgas ka jalaga lõi, kuid seda, et V Va jalavigastus on tekitatud süüdistuses kirjeldatud viisil – löögist saabastatud jalaga, kohtu hinnangul tõendatuks lugeda ei saa. Kohtul ei ole võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi (faktilisi asjaolusid, mida ei ole süüdistuses esitatud) inimesele omistada. Nii ei saa kohus asuda analüüsima ega tegema järeldusi küsimuses, kas V Va jalavigastus võis tekkida konflikti käigus ka näiteks Sven Tekkeli löögist saapata jalaga. Viisil, mida V V on demonstreerinud ütluste olustikuga seostamise protokollis, ei saaks löök ka saapata jalaga eksperdi kirjeldatud vigastuse tekkemehhanismi kontekstis puht põhimõtteliselt automaatselt sellist vigastust välistada. 16
(32)
  1. Selliselt esineb kohtu hinnangul süüdistusversioonis V Vale jalavigastuse tekitamise kohta Sven Tekkeli poolt saabastatud jalaga lüües kahtlus, mida ei ole võimalik ühtegi kogutud ja uuritud tõendiga eraldi ega kogumis välistada. Selliselt tuleb pöörduda in dubio pro reo põhimõtte poole ja KrMS § 7 lg-st 3 tulenevalt tõlgendada kõrvaldamata kahtlus süüdistatava kasuks.
  2. Eeltoodust järelduvalt saab kohus lugeda süüdistuse tõendatuks osas, milles Sven Tekkelile heidetakse ette järgmist tegevust: Sven Tekkel 04.11.2017 23.00 – 23.50 Saare maakonnas Saaremaa vallas X külas X W kinnistul, verbaalse vaidlusest alanud füüsilise konflikti käigus, lõi V Vat vähemalt ühel korral rusikaga näkku ning peale seda haaras kahe käega kinni V Va kõrist ja kägistas. Sven Tekkel tekitas kägistamise ja löömisega ja V Vale füüsilist valu ja tervisekahjustused: nahaalused verevalumid kaela eesmisele pinnale ja nahaaluse verevalumi parema silma ülalaule. Objektiivne koosseis 38.

§ 12

lg 2 kohaselt on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg ning seaduses sätestatud muu süüteokoosseisu objektiivne tunnus. 39.

§ 121

lg 1 lihtkoosseis ja lg 2 kvalifitseeritud koosseisud sätestavad karistusõigusliku vastutuse teise inimese kehalise väärkohtlemise eest ning

§ 119lg 1 raske tervisekahjustuse eest ettevaatamatusest.

Süüdistuses kirjeldatud tegu on kvalifitseeritud

§ 119

lg 1 ja

§ 121

lg 2 p 1 järgi, kuna süüdistuse hinnangul tekitas süüdistatav tahtliku vägivallateoga kannatanule tervisekahjustuse, mis kestab vähemalt neli nädalat ja ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse – tervisehäire, mis kestab vähemalt neli kuud (

§ 118lg 1 p 2 ).

40. Kuivõrd kohtulikul uurimise tulemusel kohus ei tuvastatud, et Sven Tekkel tekitas kannatanule tahtlikult tervisekahjustuse mis kestab vähemalt neli nädalat ja kaasuva tagajärjena ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse (jalaluu murru), tuleb Sven Tekkel õigeks mõista süüdistuses

§ 121lg 2 p 1 ja § 119 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

41. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Sven Tekkel 23.00 – 23.50 Saare maakonnas Saaremaa vallas X külas X W kinnistul, verbaalse vaidlusest alanud füüsilise konflikti käigus lõi V Vat vähemalt ühel korral rusikaga näkku ning peale seda haaras kahe käega kinni V Va kõrist ja kägistas. Sven Tekkel tekitas löömise ja kägistamisega V Vale füüsilist valu ja tervisekahjustused: nahaalused verevalumid kaela eesmisele pinnale ja nahaaluse verevalumi parema silma ülalaule. 42.

§ 121

lg 1 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest.

§ 121

lg 1 objektiivne koosesis sisaldab kahte alternatiivset tegu: tervise kahjustamist ning valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Kohus tuvastas, et Sven Tekkeli tegu (löömine ja kägistamine) põhjustas V Vale füüsilist valu. Asjaolu, et kannatanu ütluste kohaselt ei tundnud valu kohe, vaid järgmisel päeval, ei väära valutunde põhjuslikku seost süüdistatava teoga. Samuti esineb põhjuslik seos Sven Tekkeli teo ja V V tervisekahjustuste vahel, mis on tuvastatud kannatanu ekspertiisiaktiga. Ekspertiisiaktist ei nähtu, et kannatanul tuvastatud nahaaluste verevalumite paranemise tavalist kulgu ja keskmist aega arvestades tekitas Sven Tekkel V Vale tervisekahjustused, 17

(32)mille paranemise aeg ületaks nelja nädalat, s.o esineks

§ 121

lg 2 p 1 sätestatud kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, seega tuleb Sven Tekkeli tegu kvalifitseerida kuriteona

§ 121lg 1 järgi.

Subjektiivne kooseis 43. Subjektiivne

§ 16lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

Sealjuures on tahtliku kuriteo toimepanemise vormidest kõige kergem kaudne tahtlus ning kõige raskem kavatsetus 44. Kehalise väärkohtlemise subjektiivne koosseis eeldab vähemalt kaudse tahtluse olemasolu tuvastatust objektiivse koosseisu asjaolude – so tervisekahjustuse tekitamise või valu tekitava kehalise väärkohtlemise suhtes. Kohtu hinnangul on Sven Tekkel pannud V Va kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega. Vastavalt

§ 16

lg 3 sätestatule paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Süüdistatava tahtluse hindamisel tuleb etteheidetavat tegu vaadelda süüdistatava nii sellele eelnevat kui ka järgnevat käitumist.

  1. Tuvastatud tehiolusid silmas pidades on väljaspool mõistlikku kahtlust, et Sven Tekkel kannatanut lüües ja kägistades teadis, mida ta teeb ning oli teadlik võimalikest kaasuvatest tagajärgedest. Ka mõistliku kõrvaltvaataja arusaama kohaselt on inimese rusikaga löömine või kätega kõrist kägistamine, sõltumata rusikalöögi või kägistamise intensiivsusest, selline tegu, mis on tagajärjena kohane kaasa tooma nii füüsilist valu kui tervisekahjustused. Kriminaalasjas tuvastatu on pinnalt V Va löömise ajendiks sõnavahetuse eskaleerumine ja konflikti lahendamine füüsilise jõuga. Välise teopildi järgi on süüdistatava tegu spontaanne ja ilma läbimõeldud teoplaanita. Kohtu hinnangul on tegu olukorraga, milles täiskasvanud inimesed ei suutnud varasemalt kuhjunud ja pingeid ja erimeelsusi enam normaalsetetes inimeste vahelistes suhetes aktsepteeritaval viisil lahendada ja vihahoos valis süüdistatav probleemi lahendamiseks ja enese kehtestamiseks ühiskonnas vastuvõetamatu viisi – füüsilise vägivalla. Lüües kannatanut rusikas käega ja jõuga, mis jätab laule hematoomi ning pigistades kahe käega kannatanu kõri on süüdistatava füüsilise jõu kasutus sellise intensiivsusega, et ta pidi teadma, et tekitab kannatanule valu ja ning tervisekahjustuse. Kohus ei saa tuvastatud teopildi põhjal (konflikti eskaleerumine ja spontaanne füüsiline konflikt) asuda seisukohale, et Sven Tekkel tegutses kavatsetusega, s.o oleks seadnud teadlikuks eesmärgiks V Vale tervisekahjustuste või füüsilise valu tekitamise. Õigusvastasus
  2. Kohus ei tuvastanud Sven Tekkeli teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid.
  3. Kuigi kaitse ei ole püstitanud versiooni Sven Tekkeli tegutsemisest hädakaitses, peatub kohus siin süüdistatava väitel, et ta kaitses ennast enda kodus. Kohtu hinnangul ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatu põhjal alust öelda, et süüdistatav tegutses kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi tekitades hädakaitses. Süüdistatava kohtulikul uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta hindab end füüsilise jõu poolest kannatanust üle olevaks. Sündmuse asjaolusid arvestades (süüdistatava trepil oli naabrimees, kes süüdistatavale 18

(32)ebameeldival teemal küsimusi esitas) oleks kannatanupoolse väidetava ründe lõpetamiseks olnud piisav süüdistatava enda kirjeldatud tegevus – lükata naaber terrassilt maha – ja seejärel sulgeda uks. Süüdistatav järgnes enda sõnul kannatanule terrassi ette muruplatsile. Kohus ei näe sellises olukorras ühtegi mõistlikku põhjust pidada hädakaitses tegutsemiseks kannatanu kägistamist ja rusikaga löömist. Kannatanupoolset intensiivset füüsilist rünnet süüdistatava vastu ei ole tuvastatud (süüdistatava õlavartest hoidmist selleks lugeda ei saa). Peatudes hüpoteetiliselt versioonil vastastikusest rüselusest, toob kohus välja kohtupraktikas omaks võetud seisukoha, mille kohaselt hädakaitseseisund tekib kakluse puhul vaid siis, kui üks osalejatest muutub võitlusvõimetuks või soovib kaklust lõpetada. Kohtulikul uurimisel tuvastatu kohaselt lõppes konflikt kannatanu lahkumisega. Ka süüdistatava enda ütluste alusel ei saa kohtu hinnangul temal hädakaitseseisundi esinemist võimalikuks pidada. Süüdistatava enda sõnul sai kannatanu rüseluse lõpuks aru, et süüdistatavast ta jagu ei saa ning lahkus sajatades. Süü
  1. Kohtul ei ole tekkinud kahtlust, et Sven Tekkel ei olnud teo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma tegude keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtima. Seega puuduvad ka süüd välistavad asjaolud. Süüdistus L Vja J Va vastu toime pandud kuriteos (II episood)
  2. Teises episoodis süüdistatakse Sven Tekkelit selles, et tema 05.11.2017 kella 12.30 ajal Saare maakonnas Saaremaa vallas X külas Y talu territooriumil ähvardas tahtlikult oma naabreid L Vat ja J Vat tervisekahjustuste tekitamisega ning nendele kuuluvate hoonete hävitamisega. Nimelt tekkis Y talu territooriumi läbimisel Sven Tekkelil verbaalne vaidlus J Vaga, mille käigus ta ärritus ning ähvardas J Va mõlemad jalaluud puruks lüüa. Kõrgendatud hääli kuulnud L V tuli sündmuskohale ning teda nähes jätkas ärritunud Sven Tekkel nüüd juba nii J Va kui ka L Vähvardamist, ähvardades nendele kuuluvad hooned põlema panna ja kogu nende perekonna hävitada. L V ja J V pidasid ähvardusi reaalseteks ning tundsid hirmu oma tervise ja vara pärast, kuna nad teadsid, et Sven Tekkel on võimeline oma ähvardusi tõeks viima kuna eelmisel õhtul s.o 04.11.2017 oli Sven Tekkel kasutanud J Va isa ja L Vabikaasa V Va suhtes füüsilist vägivalda, mille tagajärjel viidi V V haiglasse ning nad ka teadsid, et Sven Tekkelil on tulirelv, millega ta on V Vat ka ähvardanud. Eeltooduga pani Sven Tekkel süüdistuse kohaselt toime tervisekahjustuse tekitamisega ja olulises ulatuses vara hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

50. Tulenevalt

§ 120

lg 1 moodustab ähvardamise objektiivse külje tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamine, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. 51. Kuigi kohtulikul uurimisel ei olnud võimalik lõpuni kõrvaldada vastuolusid ütlustes sündmuse detailide kohta on kohtulikul uurimisel tuvastatud järgmised

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisupärasuse hindamisel tähtsust omavad asjaolud. Sven Tekkel kasutas sügisel 2017 enda kinnistule pääsemiseks teed, mis viis läbi Y kinnistu. Y kinnistu piirile (kinnistu algusesse) oli paigaldatud tee kohale karjusenöör, mida tuli läbipääsemiseks avada ja sulgeda. Sündmuse eelsel hilisõhtul (04.11.2017) oli Y kinnistult läbisõitmise ja süüdistatava poolt katki sõidetud nööri pinnalt tekkinud 19

(32)füüsiline konflikt süüdistatava ja kannatanute pereliikme V Va vahel. V V oli eelneval ööl viidud haiglasse. Sven Tekkel tuli 05.11.2017 kell 12.30 paiku enda kinnistu (X W) poolt autoga ja Y kinnistut läbival teel, seisis traktor, mis takistas Sven Tekkelil autoga edasipääsu. Sven Tekkel peatas auto (kinnistu lõpus) ning tuli autost välja. Takistatud läbipääs ärritas Sven Tekkelit. Y talu hoovil viibisid L V, J V ja M V. J V tuli Sven Tekkelit märgates traktori juurde ning samal ajal tee suunas liikunud L V ja M V jäid Sven Tekkeli ja J Va jälgimiseks seisma mõned meetrid eemal. Sven Tekkel nõudis, et J V ajaks traktori teelt ja võimaldaks tal autoga edasi sõita. J V käivitas traktori ja manööverdas traktori teelt kõrvale, et lasta Sven Tekkelil autoga mööduda. Sven Tekkeli Y kinnistul viibimise ajal arenes Sven Tekkeli, J Va ja L Vvahel vestlus, mis paisus valjuhäälseks. Sven Tekkel nimetas J Vat nagamanniks ja andis teada, et kuni tema seal on, ei panda mingeid nööre tema tee peale ette. J V omakorda päris Sven Tekkelilt aru eelmise õhtu sündmuste kohta: miks Sven Tekkel nöörist läbi sõitis ja mis ta V Vaga tegi. Seejärel J V ja L V selgitasid Sven Tekkelile, et neil on plaanis tee kohale paigaldatud nööri asemel panna teele rauast liugvärav. Seejärel ütles ärritunud Sven Tekkel J Va poole pöördudes, et murrab tal mõlemad jalaluud ja mõlemale kannatanule suunatult, et paneb talu hooned põlema ja hävitab nende pere sealt talust. Seejärel sõitis Sven Tekkel Y kinnistult ära ja jäi M Mi ja V V (naabrite) lauda juures seisma. L V läks tuppa ja helistas ühele vanematest poegadest. Seejärel L V ja J V koostasid ja esitasid läbi politsei kodulehe süüteoteate.
  1. Kannatanute, süüdistatava ja tunnistaja M Va ütlused ühtivad ja vaidlus puudub faktilistes asjaoludes selles, et 05.11.2017 12.30 paiku seisis Sven Tekkeli auto teel Y kinnistu piiril ja Sven Tekkel oli autost väljas. Auto peatas Sven Tekkel seetõttu, et kinnistut läbival teel seisis traktor ja Sven Tekkel ei saanud traktorist mööduda. Kannatanute L Vja J Va ning tunnistaja M Va versioon süüdistuse aluseks olevast sündmusest lahkneb süüdistatava kirjeldusest. Kannatanute ja tunnistaja M Va sõnul oli sündmuses ainukeseks ärritunud ja häält tõstnud pooleks süüdistatav.
  2. Kaitseversiooni kohaselt Sven Tekkel temale süüks arvatavaid ähvardusi ei öelnud. Süüdistatava väitel olid just kannatanud ärritunud, süüdistavad ja valjuhäälsed. Sven Tekkel tuli autost välja ning tõesti traktor teel ärritas teda, kuna ta arvas, et läbipääs on meelega takistatud. Kui ta oli autost välja tulnud tekkis tal auto juurde tulnud J Va, L Vja M Vaga valjuhäälne sõnelus. Süüdistatava väitel pidi ta enda kuuldavaks tegemiseks teistest üle karjuma. Samasisulised ähvardused, mida temale ette heidetakse, tegid tema suunas tegelikult kannatanud ja tunnistaja. Naaberkinnistul elavad tunnistajad kuulsid kostuvat valjusid hääli, kuid vestluse sisu ei kuulnud. Neist tunnistaja M M kuulis enda sõnul poole ühe paiku naabrite juures lahti pääsenud kisa ja läks lärmi peale Y kinnistut läbivale teele sissepääsu tähistava nööri taha seisma. Tunnistaja nägi kannatanute aia ääres seistes sündmust ca 60-70 m kauguselt, kuid vahemaa tõttu ei eristanud öeldud sõnu, kuulis vaid üksikuid fraase. Samuti kuulis valjusid hääli oma kodu trepile Y naaberkinnistul elav tunnistaja V H, räägitavat ei eristanud.
  3. Erinevalt süüdistuses kirjeldatust, et kõrgendatud hääli kuulnud L V tuli sündmuskohale ning teda nähes jätkas ärritunud Sven Tekkel juba nii L Vkui J Va ähvardamist, on kannatanute ja tunnistaja M Va kohtulikul uurimisel antud ütlustest tuvastatav, et mõlemad kannatanud jõudsid sündmuskohta üheaegselt ja olid kogu sündmuse juures. Kannatanu L Vandis ütlused, et ta kuulis kogu Sven Tekkeli ja J Va vahel toimunud 20
(32)vestlust ja ka võttis vestlusest ise osa ning seda enne, kui Sven Tekkel ütles temale ähvardamisena ette heidetavad laused.
  1. Kannatanu L Vütluste kohaselt nägi ta, et Sven Tekkeli auto seisab krundi lõpus ehk Sven Tekkeli suvilapoolses otsas. Nägi, et Johann Mattias läks sinna suunas ja läks talle järgi. Täpselt ei mäleta, kas J V oli juba seal või tuli mõni hetk hiljem. Johann Mattias jäi autost umbes 5m kaugusele käru najale seisma. Kannatanu läks mõne meetri kaugemale, aga mitte Sveni auto juurde. Sven Tekkel käskis J Val traktori eest ajada. toimetas midagi kanistritega ja ca mõne minuti pärast ajas traktori eest. Peale seda kui oli traktori käivitanud ja teelt manööverdanud sõitis Sven Tekkel oma autoga traktorist mööda, peatas auto, tegi ukse lahti ja tuli välja. J V jättis traktori seisma ja väljus traktorist. Seejärel J V küsis Sven Tekkelilt, et mis neil eile õhtul isaga juhtus ja miks ta nööri puruks sõitis. Sven Tekkel vastas et , nagamann, ei korralda siin midagi, et ei pane mingeid nööre ette, kuni tema siin on. Edasine L Vkirjelduse kohaselt: „Selle peale ütles , et meil tuleb siia ka värav. Ja siis ütlesin mina esimest korda kõige selle aja jooksul, et meil tuleb siia rauast liugvärav. …Oli näha, et ta oli plahvatamas nagu, kehakeel oli selline ärritunud, käed värisesid või tõmblesid tal. Selle peale pöördus ta i poole ja ütles, et sinul ma murran mõlemad jalaluud, ma kutsun Tallinnast kapid. See sõna kapid jäi mul meelde, sest see oli nii huvitav, et tänapäeval nagu seda enam ei kasutata. Ja kas lasen su jalaluud murda või murran, täpset sõnastust ma ei mäleta, aga mulle kui emale tundus see väga ähvardav. Selle peale rääkis ta edasi, et ta paneb meie majad põlema ja hävitab meid siit, ehk siis sain aru, et sealt külast…“ Kannatanu ehmatas enda sõnul väga. Teades, mis eelmisel õhtul on juhtunud ja tema abikaasaga tehtud, siis talle tundus väga reaalselt, et Sven Tekkel võib kohe seda teha.
  2. Kannatanu J Va ütluste kohaselt jäi traktor teele seisma 11 ajal, kui ta vedas järelkärul kruusa ja kütus sai otsa. Selleks, et traktorit uuesti käivitada, tuli lasta kütusel traktori teisest paagist välja joosta ja kütus puhastada. Traktori kahest paagist ühes oli roostet ja seetõttu oli kütusevool sealt kinni keeratud. J V tõi vajaliku kanistri ja jättis kütuse traktori paagist nõrguma, et seda kurnata. Kui ta märkas Sven Tekkelit autoga traktori taga seismas, läks ta traktori juurde tagasi. J Va kirjelduse kohaselt: „Ütlesin Sven Tekkelile, et anna mulle mõni aeg, et teen protseduurid ära, kallan kütte sisse, kõrgsurvepumbast panen rõhku juurde, diiselmootor ei hakka kohe tööle sul. Siis tegin need toimetused ära, samal ajal kuulsin, et M M midagi karjus sealt nööri tagant, aga ma ei kuulnud täpselt, mida ta karjus. Lihtsalt hüüdis sealt.“.. „Võis silmata, et ema ja vend olid eemal, seal oli üks väiksem käru, vend oli selle juures, ema oli ka kusagil seal kõrval seisis.“ Kannatanu käivitas traktori ja sõitis veidi eemale, Sven Tekkel sõitis mööda, peatas auto ja kannatanu sõnul röökis ja karjus talle auto ukse vahelt, et sina, nagamann, ei korralda siin midagi, mis tsirkust te teete.“ Kannatanu kirjelduse kohaselt:„ Siis ma küsisin Sven Tekkelilt, et mis minu isa V Vaga juhtus nagu, teie vahel, ja et miks sa eile õhtul nii käitusid ja läbi nööri sõitsid. Sven vastas, et niikaua kuni tema seal on, ei pane te ühtegi nööri tee peale ette. Siis ma vastasin, et kuna on käsil valgustusprojekt, on plaanis panna ka raudvärav sinna. Ja siis samal ajal juba ema täpsustas, 5-10 m eemal, et tuleb sinna rauast liugvärav ja siis Sven Tekkel lubaski, et saeb läbi selle, saeb pooleks. Siis hakkasid tulema sihilikud ähvardused Sven Tekkelilt minu suunas. Siis öeldigi, et isa ühe jalaluu murdmise asemel löön sul mõlemad jalakondid puruks, pooleks. Siis järgnes veel, et toon Tallinnast kapid kohale./ … / siis ta lisas veel, et lööb mu maha raisk. Peale seda silmas korra ema poole, siis minu poole ja ütles, et paneb meie maja või taluhooned põlema, hävitab meid ära siit maakohast.“ Kannatanu hinnangul oli Sven Tekkel olemiselt agressiivne, käed käisid närviliselt edasi-tagasi. Kannatanu sõnul põhines tema ohutunnetus eelmisel õhtul 21
(32)juhtunul, st Sven Tekkel ründas füüsiliselt kannatanu isa V Vat. Samuti leidis kannatanu, et kuna Sven Tekkel on temast suurem meesterahvas, ei olnud tal mingit probleemi tekitada mingeid kehavigastusi ka kannatanule.
  1. Kannatanute ütlustest nähtuvalt tundsid nad Sven Tekkeli sõnadest reaalset ohtu just eelmise õhtu sündmuste tõttu, kuna teadsid, et Sven Tekkel oli füüsiliselt rünnanud V Vat.
  2. Süüdistava kirjelduse kohaselt tuli ta 12.30 paiku autoga kodust ja nägi Y kinnistul keset teed traktorit seismas. Süüdistatav jättis auto taktori ette pidama ja tuli autost välja. Süüdistatava sõnul oli ta kodust tulnud rahulikus meeleolus, kuid traktorit teel nähes ärritus. Seejärel tulid süüdistatava sõnul ja Ly ning Mattias oli ka eemal. Süüdistatava sõnul tormati talle ligi, hakati sõimama, et mis sa siin sõidad ja käid, mis sa siin teed, et meie oleme siin ja meie kehtestame reegleid, et sina tuled ei tea kust ja sina hakkad siin läbi sõitma meie nööre ja tegema ja selline asi ja mis sa mu isaga tegid. Süüdistatava kirjeldus: „Ma vastasin selle peale, et mis mina sinu isaga tegin, et mis sinu isa minuga tegi. Hääletoonid tõusid. Siis me seal sõnelesime. Siis nad lubasid ka mulle peksa anda ja kätte maksta kõige eest. Siis ma ütlesin, et ajage traktor eest, et mul on kiire, et ma pean ära minema, et mul on kiire, et ajage ära traktor ees, et mis õigusega te hoiate teed kinni ja takistate. Pika küsimise ja nõudmise peale istus traktorisse ja ajas traktori eest ära. kui nad traktori eest ära ajasid, siis mul olid aknaklaasid all, siis ma sõitsin traktoris mööda, siis tulid L V ja Johann Mattias sinna tee peale ja kukkusid ähvardama, et me sulle näitame veel siin, et panevad siin kõik mööda traati käima ja et mis sa siin käid ja oled. Hädaldasid siis peksa anda ja põlema panna maja ja ära hävitada, et mind siin ei oleks, et see, mida nemad rääkisid, on täpselt minu ütluste pealt maha kirjutatud. Seal minu auto juures, mina autost välja ei tulnud. Kui traktor aeti tee pealt ära, siis mina autost välja ei tulnud, istusin autos, mul oli kiire, tahtsin ära sõit. Aga läbi autoakna kestis see ähvardamine, sõnavahetus.“
  3. Sündmust vahetult pealt näinud tunnistaja M Va sõnul kuni seal (traktori juures) askeldas, siis Sven Tekkel kõikse aeg rääkis ja karjus, et tehke kiiremini. Tunnistaja kirjeldusel: “Siis läks lähemale ja küsis, et mida sa lõugad siin, et ma juba valan kütet sisse, et kohe ajan eest ära. Sven selle peale ütles, et mis tsirkust te siin mängite minuga, et tehke palun kiiremini. Tal on kiire, et ta tahab ära minna siit. Kui traktor oli eest sõitis traktorist mööda (niimoodi, et külje peale põhimõtteliselt), jäi seisma ja tuli autost välja. Kohe kui traktori pealt maha hüppas, läks Sven tema poole, vehkis seal niimoodi näpuga, et kes sa üldse poisikene enda arust oled, ehk siis teisisõnu nagamann ütles. siis küsis rahulikult tema käest, et mis teil eile õhtul isaga juhtus ja miks sa läbi nööride sõitsid eelmine õhtu. Sven ütles selle peale, et aga kes alustas. Kaks korda ütles, et aga kes alustas, aga kes alustas. Et niikaua kuni tema, Sven, seal on, ei topi meie mingeid nööre tee peale ette. ütles, et siia tulevad varsti õiged väravad ette ja ema lisas, tegi ka esimest korda suu lahti ja ütles, et jah, siia tulevad varsti liugväravad. Siis ma täpselt ei mäleta, mõned laused või sõnad olid võib-olla veel vahel, aga see on mul meeles, et jutt läks selle peale, et Sven ütles, et mul on Tallinnas on kapid, et ma kutsun need kohale, et ühe jalaluu asemel murran sul kaks tükki ära. Siis ta veel ütles peale seda, ta hakkas auto poole sammuma ja siis ta vaatas meie poole ja ütles, et ma panen teie majad siin kõik põlema ja hävitan teie pere siit talust. Ja siis istus autosse“ Tunnistajale tundusid ähvardused reaalsed kuna süüdistatav kätega vehkis ja sellest, kuidas ta silmad käiku lasi, kui ta neid lauseid ütles.
  4. Kohtu hinnangul saab kannatanute ja tunnistaja kokkulangevate ütluste põhjal tuvastada, et Sven Tekkel sõnavahetuse käigus ütles J Vale, et murrab (või laseb) tal mõlemad 22
(32)jalaluud murda (süüdistuses kui J Vale ähvardus mõlemad jalaluud puruks lüüa), ning L Vale ja J Vale, et paneb nende maja(
  1. d)põlema ja hävitab nad sealt (süüdistuse kui ähvardus nendele kuuluvad hooned põlema panna ja kogu nende perekonna hävitada). 61. Kaitsja on püüdnud kahtluse alla seada kannatanute ütluse usaldusväärsust põhjusel, et tegemist on üksteisele lähedalseisvate isikute ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole see argument piisav, et kannatanute ütluste usaldusväärsust kummutada. Vaidlusaluse sündmuse juures oli lisaks kannatanutele ka tunnistaja, kes on andnud sündmusest olulises osas riimuvad ütlused. Seda, et süüdistatav oli ärritunud kinnitas nii süüdistatav ise kui nähtub see kannatanute ja tunnistaja M Va ütlustest. 62. Tunnistaja M Mi, kes on kannatanute naaber, väitel kuulis ta oma majatrepilt naaberkinnistult valjusid hääli ning kisamist. Tunnistaja kuulis, et Sven Tekkeli hääl käis üle kogu aeg öeldes, et kas mina alustasin, kas mina olen süüdi, kas mina alustasin. Ja siis karjus tunnistaja sõnul üks poistest. Tunnistaja läks hääli kuuldes samuti tee äärde, Y kinnistu piirile seatud nööri taha. Asjaolu, et tunnistaja seal seisis (ca 60 meetri kaugusel) on kinnitanud ka kannatanud ja süüdistatav. Tunnistaja arvamusel kisas ilmselt J V ja Sven hakkas vastu ja siis karjus ka L V. Kõik karjusid läbisegi. Tunnistaja kuulnud, mida karjuti, kuna aed (nöör) oli vahel ja koerad haukusid ka. hüüdis, et mis sa mu isaga tegid või midagi sarnast. Siis Sven Tekkel vastas, et tema ju ei alustanud. 63. Tunnistaja V V, kes on V Va vend ja elab Y kinnistu naaberkinnistul, sõnul kuulis 05.11.2017 päeval tugevat sõnavahetust, aga oli niivõrd kaugel (hindab 150
  2. m)ja istus õues trepi peal, seetõttu seda millest konkreetselt jutt oli, tunnistaja ei kuulnud (22.09.2020 protokoll). 64. Hinnates kannatanute, süüdistatava, sündmuse juures viibinud tunnistaja ja naabritest tunnistajate ütlusi kogumis, leiab kohus, et Y kinnistu hoovil kujunes valjuhäälne konflikt, kus häält tõstsid nii kannatanud kui süüdistatav. Sellest järelduvalt on nii kannatanud kui süüdistatav (viidates teisele poolele kui häält tõstvale ja ärritunule) oma ütlustes pisendanud enda rolli konflikti kujunemisel. Nii tunnistaja M M kui V H kuulsid kõrgendatud hääli oma majatrepile ca sadakond meetrit eemal ja kohtul puudub põhjus pidada tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks. Lisaks nii sündmuse kõrval viibinud tunnistaja M V kui tunnistaja M M kinnitasid mõlemad Sven Tekkeli öeldud sõnapaari kordust: „kas mina alustasin“. M M kuulis nööri taga seistes (ca 60
  3. m)ka J Va küsimust Sven Tekkelile, et mis ta tema isaga tegi? Asjaolu, et kannatanu küsimuse esitas, on ta oma ütlustes ise kinnitanud. 65. Kokkuvõtvalt on kohus tuvastanud, et Y talu hoovil kujunenud valjuhäälse konflikti kulminatsiooniks ütles süüdistatav J Vale: „Murran (või lasen) sul mõlemad jalaluud murda.“ J Vale ja L Vale: „Panen teie majad põlema ja hävitan teid siit“. 66. Kohus peab vajalikuks märkida, et Sven Tekkeli öeldu osas: „/…/ ja hävitan teid siit“ on olemuselt ja hõlmatuselt ja võimalikult realiseerimisviisilt ebamäärane. Kohtuliku uurimise käigus ei ole hävitamisele suunatud lausungi sisu selgitatud. Kannatanud on andnud sellele erinevad tõlgendused. Kannatanu L V leidis et tegemist võib olla nende perekonna sealt külast hävitamisega ja nentis, et ta ei saanud aru, mida see tähendas, võibolla midagi füüsilist. Kannatanu J V selgitas prokurörile vastates enda muret koduste hakkamasaamisest, kuid ähvarduse sisu, nii nagu tema sellest aru sai, ei avanud. Seega 23
(32)lähtudes süüdistuse tekstist, milles kirjeldatakse, et Sven Tekkel ähvardas tahtlikult oma naabreid L Vat ja J Vat tervisekahjustuste tekitamisega ning nendele kuuluvate hoonete hävitamisega tuleb asuda seisukohale, et nii põlema panemine kui hävitamine on süüdistuse hinnangul suunatud varalise kahju tekitamisele (hoonete hävitamisele). 67. Järgnevalt vajab lahendamist küsimus, kas süüdistava tegevust saab hinnata ähvardamisena

§ 120tähenduses.

68.

§ 120

lg 1 objektiivsete tunnuste täitmise eeldab tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamist, samuti olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamist. Sven Tekkeli poolt J Vale öeldud lauset saab käsitleda ühemõttelise viitena kehavigastuse tekitamisele ning mõlemale kannatanule adresseeritud lauset osas millega Sven Tekkel lubas maja(d) põlema panna ja hävitada saab käsitleda viitena vara olulises ulatuses hävitamisele suunatud tegevusele. Sven Tekkeli lausetes väljendatud viisil (murdmine ja põlema panemisega hävitamine) on

§ 120koosseisulise tagajärje kaasatoomine ka võimalik.

Seega vastab Sven Tekkeli poolt kannatanutele öeldu sisu

§ 120lg 1 dispositsioonile, s.o saab öelda et tegemist on ähvardusega.

69. Tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt tuleb samas asuda seisukohale, et Sven Tekkeli tegevuse ei täida

§ 120lg 1 koosseisu, kuna kannatanutel puudus alus karta ähvarduse täideviimist.

Kohus põhjendab enda siseveendumuse kujunemist järgnevalt. 70. Kohtupraktikas on omaks võetud seisukoht, et ähvarduse tegelik täideviimine tulevikus ei pea olema mõeldud reaalsena, vaid see peab kannatanu jaoks üksnes sellisena näima. Asjaolud, millel ähvardatu kartus saab põhineda, tuleb eraldi tuvastada. Kuna ähvardus peab olema tõsiselt võetav, ei saa seetõttu kannatanu hirmutunne üldjuhul tuleneda vaid tema isikulisest eripärast. Vastasel juhul sõltuks

§ 120

sätestatud süüteokoosseisu tunnuste realiseerimine üksnes kannatanu emotsionaalsest reaktsioonist. Riigikohus ongi öelduga haakuvalt selgitanud, et kuivõrd aluse karta ähvarduse täideviimist peavad andma välismaailmas objektiivselt avaldunud sündmused, peab ähvardus tunduma enamasti reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega saab süüdlane täita

§ 120

objektiivsed tunnused siis, kui ta paneb talle süüks arvatud tegevusega elu, tervise või vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi, kuid tekitaks sellega üldjuhul hirmu ka objektiivses kõrvalseisjas (vt Riigikohtu 21.10.2011 otsus nr 3-1-1-59-11, p 9.1 ja 9.2). Kirjeldatud moel saab vaadeldava süüteokoosseisu toimealast kõrvaldada nt praalivad väljaütlemised, mida üldarusaadavalt ei öelda tegeliku ähvardamise eesmärgil, aga ka ütluste adressaadi võimalikud ebaadekvaatsed reaktsioonid jmt. Nentides, et esitatud ähvardusest peavad tulema arusaadavad viited

§-s 120 loetletud tunnustele, ei saa ähvardaja poolt öeldut või tehtut alati vaadata vaid rangelt iseseisvalt, s.o lahutatult kas konkreetset sündmustikku või ka isikute omavahelisi suhteid iseloomustavast ülejäänud kontekstist. Mõnel juhul peab ähvarduse sisuks olevat tegevust hindama ka koostoimes teiste, kaasnevate ning tuvastatud asjaoludega (Riigikohtu 06.02.2020 otsus 1-19-1849 p 25). 71. Süüdistusest ja kannatanute ütlustest nähtuvalt põhines nende kartus asjaolul, et Sven Tekkel oli neile teadaolevalt eelmisel hilisõhtul kehaliselt väärkohelnud nende pereliiget V Vat ning teda jahirelvaga ähvardanud. 24

(32)
  1. J V on ütlustes selgitanud, et ähvardused tundusid talle reaalsed eelmise õhtu sündmuste valguses ning füüsilise ründe võimalikkuse muutis talle usutavaks asjaolu, et Sven Tekkel on temast füüsiliselt suurem. Ühtlasi oli süüdistatav ähvarduste lausumise ajal ka ärritunud ja ähvardava hoiakuga.
  2. Kohtu hinnangul on oluline, et kannatanul teadmine kartuse põhjuseks olevast asjaolust oli olemas ka enne sõnavahetuse eskaleerumist, s.o kui Sven Tekkel autoga traktori ees peatus. Sellest, et J V, hoolimata süüdistatava ärritunud olekust, päris süüdistatavalt aru eelneva õhtu sündmuste ja isa vigastuste kohta ning teatas kannatanule, et läbipääsu nende kinnistult hakkab nööri asemel tulevikus sulgema metallist värav, nähtub, et ta ei kartnud süüdistatavast tulenevalt reaalset ohtu.
  3. Hoonete põletamisele (hävitamisele) suunatud lausete mõjust selgitas kannatanu, et pidi samal õhtul veel X sõitma ja tal hakkas hirm tekkima, et kuidas jätta koju töövõimetu puudega ema, 90-aastane vanaema ja 15-aastane vend, et kuidas nemad hakkama saavad või end tunnevad. Sellega on kannatanu väljendanud küll muret lähedaste emotsionaalse seisundi üle, kuid ei nähtu kannatanu hirmu, et Sven Tekkel ähvarduse hooneid põlema panna (hävitada) ka tegelikult plaaniks teoks teha. Asudes hindama, kas kannatanus tekitatud võimalik hirmutunne tervisekahjustuse tekitamisest mõnele pereliikmele (hoonete põletamise või hävitamisega) olnuks tõsiseltvõetav, väljuks kohus süüdistuse piiridest.
  4. Kannatanu L Vsõnul võtsid Sven Tekkeli sõnad ja keeletuks ja panid ta sisemiselt värisema. Kannatanule tundus seal väga reaalselt, et ta Sven Tekkel võib kohe seda teha, eriti eelmisel õhtul on juhtunu ja abikaasaga tehtu tõttu.
  5. On eluliselt usutav, et Sven Tekkeli öeldu tekitas kannatanus ebameeldivaid emotsioone ja ärevust. Siinkohal tuleb kohtu hinnangul sündmuse konteksti lisada ka kohtuliku uurimise käigus korduvalt tõusetunud küsimus perekond Vte ja Sven Tekkeli pingelistest suhetest. Süüdistuskõnes on prokurör välja toonud süüdistust kinnitava argumendina, et suhted süüdistatava ja kannatanute vahel ei olnud head, kuid mingit ähvardamist varem ei ole olnud. Tegemist on asjakohase faktiväitega, samas ei saa selle pinnalt lugeda veenvaks, et hetkel kui ähvardus öeldi, tuli seda pidada tõsiseltvõetavaks. Samavõrra saab pikalt heanaaberlike suhete puudumise situatsioonis asuda seisukohale, et just eelhoiaku tõttu adus kannatanu öeldut teravamalt ja reageeris emotsionaalsemalt kui neutraalsete naabrisuhete pinnalt ootamatult tekkinud sõnavahetuses.
  6. Kohtu hinnangul tuleb hinnates kannatanute suhtumist ähvarduste tõsiseltvõetavusse arvesse võtta ka kannatanute tegevust sündmuse järgselt. L Vütlustest nähtuvalt soovitas poeg tal küll politseisse helistada, aga ta ei helistanud. L Vselgitusel oli asi juba toimunud ära ja ta ei näinud mõtet, et politsei peaks kohe kohale tulema. Seetõttu ta kasutas võimalust teha politsei kodulehele süüteoteade, kus sai asjad kirja panna. Süüteoteate koostasid J Vaga koos. Sellest nähtub, et kannatanud ei pidanud tõenäoliseks Sven Tekkeli naasmist või ähvarduse tegelikku teoks tegemist.
  7. Tuvastatud asjaolusid arvestades ja hinnates Sven Tekkeli poolt öeldut keskmise mõistliku kõrvalseisja vaatepunktist, ei ole kohtu hinnangul tegemist reaalsete ähvardustega, vaid eskaleerunud sõnalise konflikti käigus üle keenud emotsioonide pinnalt mõtlematult välja öelduga ning on pigem praalivad. Sealjuures tuleb kõrvaltvaatajana arvesse võtta ka kannatanute rolli sõnavahetuse ägenemisel. 25
(32)Situatsioonis, kus kannatanud, teades Sven Tekkeli ärritumist takistatud tee tõttu, on pärinud temalt eelmise õhtu intsidendi kohta ning selmet, et vestlust vältida ja lasta naabril lahkuda on kannatanud selgitanud, et teele, mida süüdistatav kasutab koju liikumiseks ehitavad nad värava, on kõrvaltvaatajana konflikti teise poole süvenev ärritatus ka ette nähtav. 79. Kokkuvõtvalt asub kohus eeltoodu pinnalt seisukohale, et Sven Tekkeli tegevuses puudub kuriteokoosseis ja ta tuleb koosseis ja ta tuleb süüdistuses

§ 120järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises õigeks mõista.

Karistus 80. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 81.

§ 121lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

Tulenevalt

§ 56

lg 2 võib karistusena vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Arvestades, et Sven Tekkelit ei ole varem kriminaalkorras karistatud, on karistuse eesmärke võimalik saavutada kergemaliigilise karistusega ja kohus asub seisukohale, et karistusliigiks tuleb valida rahaline karistus. Kohtul puuduvad andmed, et Sven Tekkel ei oleks võimeline rahalist karistust kandma. 82. Sven Tekkeli süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et Sven Tekkel realiseeris kehalise väärkohtlemise põhikoosseisu raskema alternatiivi – tervisekahjustuse tekitamise. Süüdistatava vägivallategu ei saa hinnata väheintensiivseks. Tegemist on vähemalt ühe rusikalöögiga, mille tagajärjel tekkis kannatanul hematoom ning kätega kõrist pigistamisega, mille tagajärjel jäid kannatanu kaela eesmisele pinnale hematoomid. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava poolset vägivalda, mis erinevate tegudena sisaldab nii löömist kui kannatanu kõrist hoidmist ja pigistamist, hinnata siiski keskmisest veidi intensiivsemaks. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel süü suurust vähendava asjaoluna teo toimepanemise tehioludest seda, et süüdistatava poolse füüsilise vägivallani viinud konflikt tekkis tema enda kodus. Eeltoodut arvestades hindab kohus Sven Tekkeli süü suuruse keskmiseks. 83.

§ 57

loetletud karistust kergendavad asjaolud või

§ 58loetletud karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

  1. Arvestades, et Sven Tekkeli süü on keskmine, tuleb Sven Tekkelile mõista karistus sanktsiooni keskmises määras. Rahalise karistuse võib kohus kuriteo eest mõista kolmkümmend kuni viissada päevamäära, seega on rahalise karistuse keskmine sanktsioonimäär 265 päevamäära.
  2. Kohtu hinnangul täidab eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt mõistetud rahaline karistus käesoleval juhul ka õiguskorra kaitsmise vajaduse ehk üldpreventatiivse 26

(32)eesmärgi. Kohus ei pea vajalikuks üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt mõista Sven Tekkelile rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. 86. Vastavalt

§ 44

lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot.

§ 44

lg 3, 4 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Päevamäära suurus väljendatakse kümne sendi täpsusega. Vastavalt kohtule esitatud andmetele Sven Tekkeil keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta tuleb rahalise karistuse mõistmisel kohaldada miinimumpäevamäära suurusega 10 eurot (t lk 128-129). Seega tuleb Sven Tekkelile mõista

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 265 päevamäära, s.o 2650 eurot. 87.

§ 73

lg 1 kohaselt võib kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ja jätta karistuse täielikult või osaliselt tingimisi kohaldamata. Kohtu hinnangul on Sven Tekkelit võimalik mõjutada edaspidi õiguskuulekalt käituma jättes Sven Tekkelile mõistetud karistuse tingimisi kohaldamata. Jättes karistuse tingimisi täielikult või osaliselt kohaldamata arvestab kohus

§ 73lg 1 kohaselt kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut.

Sven Tekkel on käesolevas kriminaalasjas arutusel olnud kuriteo toimepanemiseni elanud õiguskuulekat elu. Kohtule ei ole esitatud andmeid varasemate süütegude toimepanemisest. Sven Tekkel pani kuriteo toime 04.11.2017 s.o kolm aastat tagasi ning pärast seda ei ole ta kuritegusid toime pannud. Samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused. 88. Kohus jätab Sven Tekkelile mõistetud rahalise karistuse

§ 73

lg 1,3 alusel täielikult tingimisi kohaldamata kui Sven Tekkel ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 89. Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lg 2 p 9 või 10 sätestatud korras.

Kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lg 2 sätestatule.

Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt (

§ 73lg 4,5). 27

(32)Tsiviilhagid
  1. Kannatanud V V, L V ja J V esitasid tsiviilhagid Sven Tekkelilt hüvitise saamiseks õigusvastaselt tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitise saamiseks õiglases suuruses kohtu äranägemisel. Kohus võttis kannatanute tsiviilhagid 05.06.2019 määrusega menetlusse (tsiviilhagi kd I tl 6-9, tõendid kd I tl 59-67) .
  2. Kohus mõistis Sven Tekkeli õigeks süüdistuses

§ 120lg 1 järgi, kuriteoepisoodis olid kannatanuteks L V ja J V.

Samuti mõistis kohus Sven Tekkeli õigeks süüdistuses

§ 121

lg 2 p 1 ja

§ 119

lg 1 järgi ning mõistis Sven Tekkeli süüdi V Va suhtes toime pandud

§ 121lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. 92. Kr

MS 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. Seega tuleb jätta kriminaalasjas läbi vaatamata L Vja J Va esitatud tsiviilhagid ja V Va esitatud tsiviilhagi, mis seondub temal raske tervisekahjustuse esinemisega, s.o parema sääreluu tagumise serva murru ja pindluu alaosa pekse nihkumisega murru koos kontsluu-sääreluu liigesest eesmise ja välimise nihestusega (s.o

§ 121lg 2 p 1 ja § 119 lg 1 kvalifikatsiooniga seonduvas osas).

  1. Kriminaalmenetluses reguleerimata küsimustes kohaldatakse tsiviilhagile ja selle menetlemisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut. Vastavalt TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
  2. Käesoleva kriminaalasja raames lahendab kohus seega sisuliselt V Va nõude Sven Tekkelilt mittevaralise kahju tekitamise eest kahjuhüvitise saamiseks.
  3. Tsiviilhagis leitakse et Sven Tekkel on kohustatud hüvitama V Vale temale tekitatud kehavigastuse ja tervisekahjude põhjustamise eest kahju. Õiglase hüvitise suurus tuleb jätta kohtu vaagida, arvestades rikkumise laadi, raskust, rikkuja süüd, selle astet ja kohtupraktikat.
  4. Tsiviilhagis märgitakse, et V Vale on põhjustatud õigusvastase teoga kehavigastused ning psüühilised kannatused talle füüsiliste vigastuste ja valu tekitamise tõttu. V Vale tervisekahjustuste ja valu tekitamine on tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Psüühiliste üleelamiste tõendamiseks on kohtule esitatud Saaremaa Perenõuandla 06.01.2019 tõend.
  5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 2 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt vabaneb kahju tekitaja vastutusest, kui ta ei ole kahju tekitamises süüdi.
  6. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju 28

(32)tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
  1. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Vastavalt VÕS § 127 lg 6 esimesele lausele, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus.
  2. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuste tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Riigikohtu lahendi 3-2-1-54-07 kohaselt eeldatakse VÕS § 130 lg 2 kohaselt mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise. Küll aga oleneb hüvitise suurus kehavigastuse või tervisekahjustuse raskusest, millest tulenevalt peab hageja tõendama, kui tõsine oli talle tekitatud kehavigastus või tervisekahjustus. Riigikohus on leidnud, et igasugune valu tekitav kehaline väärkohtlemine kujutab endast potentsiaalselt sellist tegu, millega võib tekitada kannatanule olulisi negatiivseid tagajärgi ja mis võivad olla aluseks kahju hüvitamisele. Seepärast on ka sellise käitumise korral, mis põhjustab füüsilist valu (ka tervisekahjustust põhjustamata) põhjust kõnelda võimalikust deliktiõiguslikust vastutusest (VÕS § 1045 lg 1 p 2) ja kannatanu kahjuhüvitusnõudest. See hõlmab mittevaralise kahju hüvitamist, mille all mõistetakse eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5) (Riigikohtu 12.11.2019 otsus nr 1-18-7833, p 24). Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. VÕS § 130 lg 2 puhul tuleb rahalise hüvitise suuruse määramisel arvestada erineva isikukahju (nt erineva tervisekahjustuse) tekkimisel selle tagajärgi kannatanule, st. tema eeldatavat „valu suurust“ (Riigikohtu 22.10.2008 otsus 3-2-1-85-08, p 13).
  3. V Va tsiviilhagi aluseks olevad asjaolud kattuvad süüdistuse alusfaktidega temale Sven Tekkeli poolt valu ja tervisekahjustuse tekitamises. Kohus tuvastas eelnevalt, et Sven Tekkel tekitas V Vale löömise ja kägistamisega füüsilist valu ja tervisekahjustused: nahaalused verevalumid kaela eesmisele pinnale ja nahaaluse verevalumi parema silma ülalaule. Tuvastatud faktikogumi põhjal saab rääkida tervisekahjustusest VÕS § 1045 lg 1 p 2 tähenduses. Samuti saab süüdimõistvas kohtuotsuses tuvastatud asjaolude põhjal öelda, et kannatanul esinenud valu ja tervise kahjustamise tingis just süüdistatava õigusvastane ja süüline tegevus. 29
(32)
  1. Kohtul on võimalik kannatanu tsiviilnõuet hinnates tuvastada kahju alusena põhimõtteliselt ka sellised kehavigastust või tervisekahjustust (VÕS § 1045 lg 1 p 2) puudutavad faktilised asjaolud, mida süüdistuses ära ei toodud ning mis karistusseadustiku eriosas kirjeldatud koosseisupärase teo hulka ei kuulu.
  2. V V on tsiviilhagis välja toonud Sven Tekkeli füüsilise ründe tagajärjel tekkinud psüühilised üleelamised. Kohus märgib siin, et hageja ei tugine Sven Tekkeli poolt tekitatud kehavigastusest või tervisekahjustusest tekkinud tagajärjele vaid Sven Tekkeli ründe kui tegevuse tagajärjele.
  3. Riigikohus on 12.12.1996.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 ja mitmetes hilisemates lahendites asunud seisukohale, et kehavigastusest tulenev püsiv kehalise terviklikkuse kaotus, väljanägemise muutus või oluline psüühika ja närvitegevuse häire, samuti heaolu langus, tingituna ajutisest või püsivast piirangust isiku tegevuses ning elukorralduses või põhjendatult loodetud heaolu loomise võimaluse kaotus tuleb moraalse kahjuna hüvitada. Moraalne ehk mittevaraline kahju hõlmab ka kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu juba möödunud aja, kui ka selle võimaliku püsimise eest tulevikus. Seejuures on kolleegium viidatud otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-96 ja 26.02.1998 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-23-98 asunud seisukohale, mille kohaselt on hageja kohustus tõendada, et kehavigastuse tagajärjel on talle moraalne kahju tekkinud.
  4. Riigikohus on lahendis 1-18-7833 selgitanud VÕS § 1045 lg 1 p 2 sätestatud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõiste deliktiõiguses seotust tervisekahjustuse ja valu mõistega karistusõiguses. Riigikohus on viitega õiguskirjandusele välja toonud, et VÕS § 1045 lg 1 p 2 hõlmab inimese füüsilisele tervisele ka lisaks inimese vaimse tervise.
  5. Kohtuistungil selgitas kannatanu, et käis psühholoogi ja psühhiaatri juures. 04.11.2017 sündmusega seoses jäi talle vägivalla kartus. Kannatanu mainib peavalu, õhupuudust ja edasi kestnud psüühilist terrorit. Kannatanule määrati unerohtu ja veel mingeid rahusteid, antidepressante. Kanntanu sõnu psühholoogi ja psühhiaatri poole pöördumisest ja ravi määramisest kinnitab kohtule esitatud psühhiaater Ülle Saare tõend (kd I tl 119). Tõendist nähtub, et V V on pöördunud nõuandlasse psühholoogilise abi saamiseks 16.10.2018 ja 17.10.2018 ja V Vat konsulteerinud psühhiaater. Kliiniliselt tegemist posttraumaatilise stressihäirega (RHK-järgi F 43.1).
  6. Kohus märgib, et nähtuvalt kannatanu välja toodust ja tõendis kajastatust ei ole diagnoositud stressihäire, s.o vägivallateo kaugemad mõjud, seotud ainult 04.11.2017 sündmusega osas, mis on hõlmatud Sven Tekkelile süüks arvatud kuriteo alusfaktidega. Seega saab kohus tuvastada, et käesolevas kriminaalasjas Sven Tekkelile inkrimineeritud vägivallateo alusfaktidega on V Val hilisemad psüühilised üleelamised küll seotud, kuid üksnes osaliselt ja kohtul tuleb seda hüvitise määramisel arvestada.
  7. Seega on olemuslikult seotud Sven Tekkelile süüks arvatud V Va kehaline väärkohtlemine ja osaliselt kannatanul seetõttu hiljem esinenud stressihäire kannatanu mittevaralise kahju nõudega VÕS § 134 lg 2 järgi ja hõlmatud mittevaralise kahjus VÕS § 128 lg 5 järgi.
  8. Arvestades eelöeldut ja kohtupraktikat mittevaralise kahju hüvitamisel tuleb Sven Tekkelilt välja mõista V Va kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks summa 500 eurot. Menetluskulud 30
(32)
  1. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb seoses süüdimõistva kohtuotsusega Sven Tekkelilt riigituludesse välja mõista menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 tulenevalt sundraha 876 eurot ning vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 osaliselt ekspertiisi kulu summas 42 eurot, kokku 918 eurot.
  2. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Süüdimõistetu poolt on toime pandud on teise astme kuritegu (

§ 4

).

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks alates 01.01.2020 on 584,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 876,00 eurot. 112. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3 on kriminaalmenetluse kulu riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis, mille maksumus on 84 eurot (õiend maksumusest kd I tl 73). Arvestades, et kohus mõistis Sven Tekkeli süüdi V Va kehalises väärkohtlemises

§ 121lg 1 järgi mõistab kohus Kr

MS § 180 lg 1 alusel temalt riigituludesse välja ekspertiisi kulu ½ ulatuses, s.o 42 eurot. 113. Seoses õigeksmõistva otsusega süüdistuses

§ 121

lg 2 p 1 ja

§ 119

lg 1 järgi, samuti süüdistuses

§ 120lg 1 järgi, tuleb Kr

MS § 181 lg 1 alusel Sven Tekkelile hüvitada riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu ja kulud osaliselt, s.o summas 3020,91 eurot. Sven Tekkeli lepinguline kaitsja Mart Sikut, OÜ Sikuti Advokaadibüroo, esitas taotluse õigeksmõistva otsuse tegemisel hüvitada Sven Tekkelile kriminaalmenetluse kulud, mis koosnevad õigusteenuse maksumusest ja kaitsja sõidu ning ööbimiskuludest. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on Sven Tekkel kandnud kriminaalmenetluses kulusid summas 4591,36 eurot (koos käibemaksuga). Nimekirjale on lisatud OÜ Sikuti Advokaadibüroo arved: 18.12.2018 arve nr 288, 16.03.2020 arve nr 50, 23.09.2020 arve nr 162. Arvete spetsifikatsioonidest nähtuvalt koosnevad Sven Tekkeli kulud õigusabile õigusteenuse maksumusest ja kaasnevatest lepingulise esindaja sõidu ja majutuskuludest. Lisatud advokaadibüroo arvete põhjal on süüdistatava kulu (õigusteenus ning lepingulise kaitsja sõidu- ja majutuskulud) 4531,36 eurot (nimekirjas ilmselt ekslikult 4591,36 eurot). Valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, on KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt menetluskuluks. Menetlusosalised vajalikud kulud võivad olla mh ka lepingulisele kaitsjale kliendilepingu alusel hüvitamisele kuuluvad sõidu- ja majutuskulud. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Arvestades spetsifikatsioonis välja toodud toiminguid õigusabi osutamisel ning kohtuistungitel osalemiseks kulunud aega, vastastab kaitsjatasu tema poolt teenuse osutamiseks kulutatud ajale, kaitsja toimingud on vajalikud ja tasu suurust tuleb pidada põhjendatuks. Tasu arvestuses on hõlmatud aeg, mis kaitsjal on kulunud sõidule. Sõitmiseks kulutatud aja arvestatud tasumäär on põhjendatult oluliselt madalam kui õigusteenuse osutamisel. Kohtuistungitele jõudmiseks on kaitsjal olnud vajalik sõita Viljandist Kuressaarde 2 korral. Kaitsja arvestatud aeg sõidule on olnud kokku 12 tundi, sõiduks kulutatud aja eest on kaitsja arvestanud tasu 50 eurot tund, millele lisandub 31

(32)käibemaks. Arvestatud sõiduaeg (6 tundi) marsruudil Viljandi-Kuressaare-Viljandi vastab läbitavale vahemaale 500 km. Õigusteenust on osutatud tunnitasu määraga (ilma käibemaksuta) 90 eurot tund aastal 2018 ja 100 eurot tund aastal
  1. Arvestades kohtupraktikat saab advokaadi ostutatud õigusteenuse tunnihinda pidada mõistlikuks. Samuti on põhjendatud sõidu- ja majutuskulud, kuna kaitsja kutsetegevuse koht asub Viljandis, kohtuistungid toimusid Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajas. Kaitsjale on makstud õigusabi eest põhjendatud tasu ja kantud põhjendatud sõidu- ja majutuskulusid kokku summas 4531,36 eurot (sisaldab käibemaksu). Arvestades Sven Tekkeli osalist õigeksmõistmist, temale esitatud süüdistuse mahtu ja tõendamist leidnud osa, leiab kohus, et proportsionaalne on Sven Tekkelile hüvitada valitud kaitsjale makstud tasu 2/3 osas ja jätta 1/3 osas tema enda kanda. Sven Tekkelil füüsilise isikuna ei ole võimalik osutatud õigusteenuse eest väljastatud arvete alusel teenuse hinnale lisatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata, mistõttu sisaldab hüvitatav summa käibemaksu.
  2. KrMS § 181 lg 1 alusel jätab kohus riigi kanda kannatanu J Va kohtuistungil osalemisega seotud kulud summas 409,91 eurot ja tunnistaja M Mi kohtuistungil osalemisega seotud kulud summas 36,36 eurot. Samuti ekspertiisi kulu osaliselt, s.o summas 42 eurot. Kannatanu ja tunnistaja kulude hüvitamise kohta vormistab kohus eraldi määrused. (allkirjastatud digitaalselt) Rajar Miller kohtunik 32
(32)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.