Obsah (5)

§ 187§ 133§ 180§ 77§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili

) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. 13.

§ 187

lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 14.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Hüve väärtuse kindlaks tegemisel ei tule lähtuda sellest, kui suur on nõue kaebaja arvates, vaid kui palju see kohtu hinnangul väärt on. Halduskohtu otsuses viidatud kohtupraktikast nähtuvalt jäävad käesoleva vaidlusega sarnastes vaidlustes väljamõistetud hüvitised selgelt alla 1000 euro. Lisaks arvestab ringkonnakohus, et käesolevas asjas ei toimu vaidlust vanglapoolse jõu kasutamisega tekitatud tervisekahju hüvitamise üle, vaid kaebaja libisemisest tingitud kukkumisega väidetavalt põhjustatud tervisekahju hüvitamise üle. Eelnevat arvestades peab ringkonnakohus võimalikuks asja läbivaatamist

§ 133lg 1 alusel lihtsustatud korras.

1. Kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel 05.01.
2. a jalutuskäigul kukkumisest tingitud põlvevigastuse eest. Kaebaja väitel tuvastas ultraheliuuring paremas põlves meniski rebendi, mis tekitas talle meeletut valu, kuid halduskohus otsuses nimetatut ei maininud. Kaebaja väide on ekslik. Halduskohus märgib otsuses, et 31.01.
3. a ultraheliuuringu põhjal on mediaalse meniski rebend oletuslik (ultraheliuuringu järeldusena on kirjas: „mediaalne menisk ilmselt rebendiga“, tl 11) ning hilisemad Tartu Vangla andmed rebendit ei nimeta. Kokkuvõttes asus halduskohus seisukohale, et tõendid ei kinnita kaebaja väidet, et kukkumise tagajärjel tekkis põlves rebend. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud taolisi väiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber halduskohtu otsuse põhjendused. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele, tõendite ebaõigele hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (vt

§ 180lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Analoogselt halduskohtuga peab ringkonnakohus vajalikuks kaebajale veelkord selgitada, et kui kaebaja leiab, et vangla ei ole osutanud talle kohast ravi, siis sellise vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses ning kui kaebajal on etteheiteid vangla poolt talle osutatud 3 tervishoiuteenusele (kaebaja läbivaatamine, diagnoosi määramine, ravimine, nõustamine või muul viisil tervishoiuteenuse osutamine arsti poolt), siis tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule.
2. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud

§ 187lg-s 3¹ sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 18.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, siis jõustub käesolev määrus. 19.

§ 77

lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Halduskohtule on esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtted (tl 11-11p ja 48-48p). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu käesoleval juhul puudub. Eelnevat arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse

§ 77lg 1 ja Ts

MS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks. 20.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas kohtumääruses kaebaja nime tähemärgiga K.

(allkirjastatud digitaalselt) 4