KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 29. aprill 2021 Kohtuasja number 1-21-2640 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Ingeri Tamm ja Aarne Sarjas Kohtuasi kriminaalasi kiirmenetluses kokkulep

) § 199 lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. aprilli 2021 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Reigo Velpler, apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Reigo Velpleri apellatsioon Viru Maakohtu
2. aprilli 2021 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
3. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör, süüdistatav Reigo Velpler ja tema kaitsja sõlmisid
4. aprillil 2021 kiirmenetluse kokkuleppe, mille kohaselt taotleb abiprokurör kohtus R. Velplerile karistuseks

§ 199

lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi 3 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel tuleb sellele karistusele liita Viru Maakohtu 20.

novembri 2020 otsusega R. Velplerile mõistetud karistus, s.o 7 kuud vangistust, ning liitkaristuseks mõista 10 kuud vangistust.

§ 68alusel on vaja karistuse aja hulka arvata R.

Velpleri kahtlustatavana kinnipidamine ning lugeda vangistuse kandmise alguseks R. Velpleri kahtlustatavana kinnipidamise aeg, st

1. aprill
3. Viru Maakohtus
4. aprillil 2021 toimunud kohtuistungil andis Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör sõlmitud kokkuleppest ülevaate. R. Velpler kinnitas kohtule, et talle on sõlmitud kokkulepe arusaadav. Algselt väitis R. Velpler kohtule, et kokkuleppe sõlmimine ei olnud tema vaba tahte väljendus. Teda sunniti sõlmima seda kokkulepet, kuna talle ei antud muud valikut. Ta oli nõus karistusega, kuid mitte selle kohesele kandmisele asumisega. Talle öeldi, et kui ta nõus ei ole, esitatakse vahistamismäärus. Kuigi ta leidis, et karistuse kohesele kandmisele asumine ei ole õige, ei võetud teda sellega jutule ning seetõttu pidi ta sõlmima kokkuleppe ja selle allkirjastama. Lõpetuseks kinnitas R. Velpler kohtule, et ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde.
5. Viru Maakohtu
6. aprilli 2021 otsusega tunnistati R. Velpler temale esitatud süüdistuses

§ 199

lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi süüdi ja teda karistati kokkuleppe kohase karistusega.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise algusajaks 12.

aprill 2021, mil R. Velpleri peeti kahtlustatavana kinni ning kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldati R. Velpleri suhtes tõkendina vahistamist.

1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R. Velpler, taotledes kohtuotsuse tühistamist tema vahistamise osas ja uue lahendi tegemist, millega määrata tema karistuse kandmise algus ja arvata maha vahi all viibitud aeg alates
2. aprillist
3. Apellatsiooni kohaselt nõustus R. Velpler kokkuleppemenetlusega prokuröri mõjutusel. Nimelt andis prokurör talle kokkuleppemenetluse läbirääkimistel kaks karistusvalikut ja lubas nendega mittenõustumisel esitada vahistamistaotluse. Sellega pani prokurör ta olukorda, kus ta oli sunnitud valima kahe halva variandi vahel, aga kokkuleppe sõlmimine tähendab karistuse osas kokku leppimist, mitte fakti ette panemist. Ka kaitsjast ei olnud abi, kuna kaitsja tegi kõik endast oleneva, et ta vahistataks. Kokkuleppe sõlmimise asjaolusid püüdis R. Velpler selgitada kohtuistungil ka kohtule, kuid kohus ei pööranud sellele tähelepanu. R. Velpleri kuritegu ei olnud ohtlik. Vahistamine ei olnud kohtulahendi täitmiseks põhjendatud ega vajalik. R. Velpleri kinnitusel on ta nõus minema vabatahtlikult karistust kandma. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Kuna R. Velpleri kriminaalasja on maakohus lahendanud kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
5. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
6. peatüki
7. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivad normid) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
8. R. Velpleri apellatsioonist võib tuletada viite sellele, et kokkuleppemenetluse läbirääkimistel ja kriminaalasja arutamisel maakohtus on rikutud kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme, täpsemalt KrMS § 239 lg 2 p 2 ja § 247 lg
9. Seega tuleb R. Velpleri apellatsiooni lugeda KrMS § 318 lg 4 esimese lause kohaselt lubatavaks.
10. Apellatsiooniga tutvunult leiab kriminaalkolleegium aga üksmeelselt, et see tuleb jätta KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Osutatud sätte kohaselt võib ringkonnakohus jätta eelmenetluses apellatsiooni läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Tegemist on olukorraga, kus apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et praegusel juhul see nii ongi. Seetõttu tuleb R. Velpleri apellatsioon jätta ilmselgelt põhjendamatuna läbi vaatamata ja tagastada selle esitajale. (allkirjastatud digitaalselt) 2