Obsah (5)

§ 45§ 203§ 44§ 111§ 121

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Ta

) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus tõlgendas, et kaebaja esitas kaebuse Tartu Vangla

1. oktoobri
2. a vastuse nr 2-3/3495-2 ja Tartu Vangla poolt vanglasisese ümberpaigutamise toiminguna vormistamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vangla kohustamiseks vormistada vanglasisesed ümberpaigutamised haldusaktina, kui ümberpaigutamine vastab haldusakti tunnustele. Halduskohus leidis, et kaebuses kirjeldatud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus menetlustoiming puudutaks otseselt ja lõplikult kaebaja õiguspäraseid huve. Vanglasisesel ümberpaigutamisel haldusakti andmata jätmisega kaebaja õigusi ei rikutud. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda sektsioonide vahelisel paigutamisel vastava haldusakti andmist ning õigus pöörduda kohtusse teiste isikute (nt kaaskinnipeetavate) õiguste kaitseks. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud, et ka kaebajat on vaidlusalustes sektorites ümber paigutatud, vaid on kirjeldanud olukorda üldiselt. Halduskohus rõhutas, et ka kehtivast õigusest ei tulene vanglale kohustust anda kinnipeetava vanglasisesel ümberpaigutamisel välja vastavasisuline haldusakt. Halduskohus viitas Riigikohtu praktikale (
3. aprilli
4. a otsuse 3-3-1-10-11 p 13), mille kohaselt vanglasisene paigutamine ei vasta haldusakti tingimustele ka juhul, kui kinnipidamistingimused mõnevõrra erinevad, sest tegemist pole kinnipeetava õiguste lõpetamisele või muutmisele suunatud tegevusega, kuid isikutele on tagatud siiski õiguste tegelik ja seaduses sätestatud mahus kasutamise võimalus. Tartu Vangla
5. oktoobri
6. a vastuse nr 2-3/3495-2 kui menetlustoimingu iseseisvalt vaidlustamise võimalused on

§ 45lg-s 3 sätestatu kohaselt piiratud.

Tartu Vangla

1. oktoobri
2. a vastus, milles on selgitatud vanglasisese ümberpaigutamise toiminguna käsitlemise põhjuseid, ei riku kaebaja mittemenetluslikke õigusi. Kaebaja õigusi ja kohustusi mõjutab ennekõike konkreetne nõuetele mittevastav vanglasisene ümberpaigutus ning sellega seotud kohustusliku kohtueelse menetluse lõpptulemusena tehtav vangla otsus. Halduskohus jättis riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbi vaatamata, kuna kaebus kuulub tagastamisele.
3. H. Mertsin esitas Tartu Ringkonnakohtule
4. novembril
5. a määruskaebuse Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a määruse tühistamiseks. Kaebaja palub tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks erinevate väärtuste ja kohustustega sektorite vahel, kuna see toimub meelevaldselt. Kaebajal on seotus paigutuste vahel, sest Tartu Vangla on teda vähemalt neljal korral paigutanud nii soodsamasse kui vähem soodsamasse sektorisse. Vangla paigutab põhjendamata kehvemasse sektorisse, millega kaebaja õigused ja kohustused muutuvad. Sellise kohtlemise tagajärjel kannatab nii vaimne kui ka füüsiline tervis. Kaebaja soovib esitada kahjunõude. Kaebaja on ka varem soovinud kahju hüvitamist halva kohtlemise eest, kuid korduvalt on määratud riigilõiv kolm protsenti ja kaebaja ei ole osanud midagi edasi teha. Kaebaja soovib kohustada vanglat seadust järgima. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Tartu Ringkonnakohus leiab, et H. Mertsini määruskaebus ei kuulu rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning

§ 203lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.

5. Halduskohus selgitas vaidlustatavas määruses, et

§ 44

lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kaebusega halduskohtusse üksnes oma õiguste kaitseks. Kaebuse esitamisega saab kaebaja asuda kaitsma enda õigusi ning taotleda ainult tema õiguste riivamise lõpetamist. Kaebajal puudub õigus pöörduda kohtusse teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et kaebaja kaebeõiguse olemasoluks käesolevas kohtuasjas ei piisa kaebaja väidetavast seotusest ümberpaigutamistega üksnes sellest tulenevalt, et kaebajat on mitmel korral paigutatud ümber soodsama ja vähem soodsama sektori vahel. Kaebaja ei ole kaebuses halduskohtule nimetatud ühtegi ajaliselt konkreetset kaebaja õigusi 2 väidetavalt rikkuvat ümberpaigutamist. Määruskaebuses toodud üldine märkus, et kaebajat on vähemalt neljal korral ümber paigutatud, ei ole samuti aluseks kaebeõiguse jaatamisele. Kui kaebaja leiab, et konkreetsel vanglasisesel ümberpaigutamisel on tema õigusi rikutud, siis on kaebajal võimalik esitada täpsemalt ja kuupäevaliselt välja toodud ümberpaigutamisest tulenev kaebus halduskohtule sõltumata sellest, et ümberpaigutamine on toimunud toiminguna ning selleks haldusakti ei antud. Kaebuse esitamisele eelnevalt on vajalik järgida vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tuleneva kohustuslik kohtueelse menetluse nõuet. 6. Kaebaja toob määruskaebuses välja, et kaebajale on kahjunõuete esitamise korral määratud tasuda riigilõiv kolm protsenti taotletavast summast ning kaebaja ei ole osanud midagi edasi teha. Ringkonnakohus selgitab, et kahju hüvitamise kaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu summa tuleneb riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg-st 2, mille kohaselt tasutakse halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamisel riigilõivu kolm protsenti summast, mille väljamõistmist taotletakse, kuid mitte alla 15 euro ja mitte üle 750 euro. Olenevalt kahjunõude summast kuulub kaebuse esitamisel tasumisele riigilõiv vahemikus 15 kuni 750 eurot. Riigilõivu tasumisest vabastamisel ei lähtuta ainult menetlusabi taotleja majanduslikust seisundist. Riigilõivu tasumisest vabastamisel hinnatakse ka, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (

§ 111

lg 1) ning isikule ei anta menetlusabi, s.t isikut ei vabastata riigilõivu tasumisest, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 111lg 3).

Eelpool nimetatud asjaolusid hindab kohus menetlusabi taotluse läbi vaatamisel iga esitatud kaebusest lähtuvalt, et vältida menetlusabi andmist vähese edu võimalusega kaebuste puhul. Kui kohus leiab, et esineb põhjus menetlusabi andmisest keeldumiseks, määratakse kaebajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks, et tagada kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmine. 7.

§ 45

lg 2 ls 2 kohaselt ei anna hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kui kaebaja eesmärgiks on saada vangla tegevuse tagajärjel tekkinud kahju eest hüvitist, on tema õiguste kaitseks tõhusaim vahend esitada kohtule koheselt kahju hüvitamise kaebus, läbides eelnevalt kohustusliku kohtueelse menetluse. 8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

§ 121

lg 2 p 1 kohaldamise eeldused on täidetud ning kaebus on õigesti tagastatud kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

1. Kaebaja palub määruskaebuses läbi vaadata riigilõivust vabastamise taotlus ning vabastada ta riigilõivu tasumisest. Kuna halduskohus tagastas kaebajale kaebuse ja kaebaja ei ole sellest tulenevalt kohustatud praegusel hetkel riigilõivu tasuma, siis jättis halduskohus põhjendatult riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse menetlemata.
2. Eeltoodu alusel jääb H. Mertsini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. novembri
4. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3