Obsah (6)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19. aprill 2021 Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-20-145329 Y.Y.Y. , Z.Z. hagi H.T.vastu elatise väljamõistmis

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

2.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda elatist muul viisil. Seega on muul viisil kui raha perioodilise maksmise kaudu võimalik elatise maksmist nõuda ning kokkuleppe puudumisel lahendab seda puudutava vaidluse kohus. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, tuleb tal

§ 100

lg 2 järgi täita ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes. 3. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb 2 ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

4. Kohus peab otsuse tegemisel lähtuma lapsevanema varalisest seisundist ning lapse vajadustest. Riigikohus on selgitanud, et lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus on

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (vt Riigikohtu

1. juuni
2. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-78-13, p 15).
3. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 6. Kuna mõjuv põhjus on

§ 102

lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Kolleegiumi arvates tuleb mõjuva põhjuse hindamisel arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega (vt otsuse p-d 18 ja 21).
3. Kostja on nõus tasuma hagejate ülalpidamiseks kokku 100 eurot kuus. Kostja põhjendab seda asjaoluga, et lapsed viibivad pool aega tema juures ning ta ei ole võimeline tasuma elatist 150 eurot lapse kohta.
4. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista (vt Riigikohtu
5. jaanuari
6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
7. märtsi
8. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11).
9. Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
10. jaanuari
11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
12. juuni
13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11).
14. Käesoleval juhul on kostja ise kinnitanud kohtule asjaolu, et lastega seotud kulutused on kõik ema kanda, va otsesed kulud toidule ja majapidamisele ajal, mil lapsed viibivad kostja juures. Laste ema maksab üksi haridusega, huviharidusega ja tervisega seotud arved ning ostab ka lastele vajalikud riided ning muud esmatarbekaubad. Seega tuleb kostjal tasuda lisaks oma kohustuste ulatusele ka elatist.
15. Kostja on esitanud kohtule tõendid on sissetulekute kohta. Sissetulekute tõendid on aga esitatud nendest töökohtadest, kus kostja enam kehtivat töösuhet ei oma. Kohtunõude peale esitas kostja ka kehtivast töölepingust ühe lehekülje. Kostja enda sõnade kohaselt on tema sissetulekute suuruseks keskmiselt 800 eurot kuus. Kostja on esitanud kohtule ka oma pangakontode väljavõtted. Pangaväljavõtetest nähtuvalt teeb kostja endale ka sularahasissemakseid (nt jaanuar 2020 40 eurot, august 90 eurot, 3 september 180 eurot, november 110 eurot, detsember 100 eurot jne). Kostja ei ole sularahasissemakseid kohtule selgitanud.
16. Lisaks palub kostja arvestada elatise maksmisel ka riiklike peretoetustega.
17. Riigikohus on
18. juuni 2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p-s 28.2 selgitanud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutanud. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna aga alust elatist automaatselt alla miinimummäära vähendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad.
19. Hagejate esindaja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et ta saab riigilt peretoetustena kokku kahe lapse pealt 120 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et nimetatud summat tuleb elatise välja mõistmisel arvesse võtta.
20. Kohus arvestab otsuse tegemisel Justiitsministeeriumi tellimusel tehtud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uurimusega lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest.
21. Nimetatud uurimuse kohaselt on leitud, et kui peres kasvab kaks last on ühe lapse eeldatavad ülalpidamiskulud keskmiselt 349 eurot kuus (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf). Kohus arvestab kulutuste osas ainult neid kulutusi, mis on otseselt ainult ema kanda, nt ei arvesta kohus kulutusi toidule, joogile, majapidamisvahenditele ja eluasemele, sest neid kulutusi kannavad mõlemad vanemad ajal, mil lapsed viibivad nende juures.
22. Kohus arvestab otsuse tegemisel kostja sissetulekut, kostja püsikulutusi, lastele makstvaid peretoetusi (2 lapse pealt hetkel 120 eurot kuus), uut uuringut lapsevajaduspõhisest miinimumelatisest. Kostja on nõus ise maksma 100 eurot kuus kokku kahele lapsele. Kohus on seisukohal, et arvestades kostja sissetulekuid ja püsikulutusi ning hagejate kulusid on mõistlikuks elatise suuruseks 100 eurot kuus hageja kohta ehk kokku 200 eurot kuus. Hagejad saaksid kostjalt 200 eurot kuus, riigilt peretoetustena 120 eurot kuus ning eelduslikult peaks ka laste ema panustama teise vanemaga võrdselt ehk 200 eurot kuus. Kokku teeb see kahe lapse peale 520 eurot ehk 260 eurot lapse kohta. Selline elatis on põhjendatud ning arvestab ka asjaolu, et lapsed viibivad mõlema vanema juures võrdselt aega.
23. Arvestades kõike eeltoodut on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista elatis 100 eurot kuus ühe lapse kohta kuni nende täisealiseks saamiseni.
24. Hagejad soovid elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, so alates 20.01.
25. Pooled on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kostja on maksnud käesoleva menetluse jooksul kostjatele elatist veebruaris 30 eurot, märtsis 100 eurot ning aprillis 100 eurot. Nimetatuid summasid võtab kohus arvesse tagasiulatuva elatise väljamõistmisel.
26. Tagasiulatuvalt tuleb kostjal hagejatele maksta 183,71 eurot ühe hageja kohta (jaanuar 12 päeva (100/31)x12=38,71 eurot, veebruar 100 eurot, millest tuleb maha arvestada 15 eurot makstud elatis, märts 100 eurot, millest tuleb maha arvestada 50 eurot makstud elatist ning aprilli 18 päeva (100/30)x18=60 eurot, millest tuleb samuti maha arvestada 50 eurot juba makstud elatist. Aprillis jääb lisaks tagasiulatuvale elatisele tasuda veel 40 eurot ühe hageja kohta perioodi 19.04.2021 – 30.04.2021 ehk ühe hageja kohta 100 eurot kuus kokku. 4 Menetluskulud
27. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
29. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
30. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
31. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik 5