) § 79 lg 1 p 5 ja ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 tähenduses. Tegemist on teabega, mis ei ole avalikult kättesaadav ning millel võib olla kaubanduslik väärtus. Ühtlasi ei nähtu, et kõnealune teave oleks vaidluse eset arvestades määruskaebuse esitajale enda õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalik. Halduskohtu hinnangul võib enne kohtumenetluse lõppu määruskaebuse esitajale kolmanda isiku kontseptsiooni avaldamine Lodjakoja osas kahjustada kolmanda isiku huve. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei ole kolmanda isikuga samas valdkonnas tegev olnud, vaid alles alustab sarnast äritegevust, siis kolmanda isiku kontseptsiooni avaldamine võib anda määruskaebuse esitajale head juhised äritegevuse alustamiseks mujal kui lodjakojas. Kolmanda isiku pakkumusega tutvumisel oleks määruskaebuse esitajal olemas teave nt kulude hindamise metoodika, teenuste mahtude, turuosade, klientide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Halduskohus leidis, et ka nt teave kolmanda isiku keskmise püsikulu kohta võimaldab määruskaebuse esitajal kalkuleerida oma minimaalse kulu, millega konkurentsis peale jääda ning seega on vajalik äri- ja muud sellesarnast saladust hoida. 9. Halduskohus leidis, et on põhjendatud piirata
lg-s 1 sätestatud määruskaebuse esitaja õigust kolmanda isiku pakkumisdokumentidega tutvuda ja saada neist koopiaid samadel põhjustel, miks on põhjendatud menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine samas määruses. Halduskohtu hinnangul ei riivata määruskaebuse esitaja õigusi ebaproportsionaalselt, kuivõrd kõigi tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamise tagab halduskohus. Seega on kolmanda isiku huvi ärisaladuse saladuses hoidmiseks kaalukam määruskaebuse esitaja õigusest teabega tutvuda. Määruskaebus
lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 30.10.
Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat. 19. Ringkonnakohus tõlgendab
lg 4 ls-st 2 lähtudes määruskaebuse esitaja tahet selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib saada juurdepääsu kolmanda isiku pakkumismenetluses esitatud dokumentidele. Seejuures on määruskaebuse esitaja põhiliseks argumendiks, et kolmanda isiku pakkumus ja selle juurde kuuluvad dokumendid ei ole ärisaladus ja on avalik teave. Määruskaebuse esitaja väitel on tal juurdepääs kolmanda isiku pakkumuses sisalduvale informatsioonile nii avaliku veebilehe kaudu kui äriregistrist kättesaadavate varasemate majandusaastate aruannete vahendusel. Määruskaebuse esitaja seisukohtades sisaldub ringkonnakohtu hinnangul vastuolu – ühelt poolt vaidlustab määruskaebuse esitaja kolmanda isiku pakkumusele kohtumenetluse ajaks juurdepääsupiirangu kehtestamist, teisalt väidab määruskaebuse esitaja, et tal on nimetatud materjalidele juurdepääs olemas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kolmanda isiku 4 pakkumisdokumendid sisaldavad sellist informatsiooni, mis vastavad EKTÄKS § 5 lg 2 tingimustele ning on kaitstavad ärisaladusena. 20. Kolmanda isiku ärisaladuse avaldamine määruskaebuse esitajale kahjustaks nendevahelist konkurentsi, mida pakkumismenetluses osalemine paratamatult tähendab. Pakkumismenetluses osalejatel peab olema võimalus esitada oma pakkumused ja dokumendid kartmata, et nende ärisaladus saaks enneaegselt teatavaks konkurentidele. Kui vaidlus on jõudnud kohtusse, tuleb arvestada võimalusega, et asja lahendaval kohtul võib olla vajadus tugineda tõenditele, millega konkurendid tutvuda ei saa. Juurdepääsu piiramist kolmanda isiku materjalidele tasakaalustab halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte.
lg 3 ls 1 näeb ette, et menetlusosalisel võimaldatakse toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Sellest tulenevalt tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda, kas dokumenti, mida ei saa teisele menetlusosalisele tervikuna esitada, saab talle esitada osaliselt, nt teatud andmete osas kinnikaetuna. Käesoleval juhul kehtestas halduskohus juurdepääsupiirangu kolmanda isiku pakkumismenetluse dokumentidele. Ringkonnakohtu hinnangul on see antud asjas õigustatud ning halduskohus ei pidanud hakkama juurdepääsupiirangut kohaldama detailsemalt. Võttes arvesse, et osa pakkumuses sisalduvast infost on mh ka määruskaebuse esitaja kinnituse kohaselt avalikult kättesaadav, ei oleks ajakulu arvestades otstarbekas katta kolmanda isiku pakkumisdokumentides osa teabest kinni, sest määruskaebuse esitaja huvi avalikult kättesaadava teabega tutvumiseks kohtutoimiku kaudu tuleb pidada pigem väheusutavaks. Ringkonnakohus lisab, et Tallinna Halduskohus piiras 09.11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.