← Eesti

3-19-557/54

Obsah (5)§ 187§ 133§ 62§ 180§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Mai

) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. 22.

§ 187

lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 23.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas silmaklappide keelamine Tartu Vangla kodukorras oli 3 õiguspärane ja kas silmaklappide keelamisest tingituna on kaebajal tekkinud mittevaraline kahju. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja

§ 133lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.

  1. Halduskohus asus otsuses kokkuvõttes seisukohale, et kodukorra p 7.1.43 on õiguspärane ning täitmata on kahju hüvitamise eeldused – silmaklappide keeld ei ole õigusvastane, s.h ei esinenud kaebajal terviseseisundist tingitud erivajadust kasutada silmaklappe, ning kaebajal ei tekkinud mittevaralist kahju. Apellatsioonkaebuse väitel ei pööranud halduskohus tähelepanu kaebaja esitatud kaalukatele tõenditele. Täpsemalt märgib kaebaja apellatsioonkaebuses üksnes seda, et kui kambris valgustus 6–7 lx võib olla sobiv, siis 10 lx on liiga suur. Halduskohtule esitatud kahe Tartu Vanglas toimunud valgustatuse mõõtmise andmete kohaselt oli suurim mõõdistatud valgustatus ülemise voodikoha uksepoolses otsas 13,2 lx, sama voodi teises otsas oli valgustatus 11,3 lx ning teisel mõõtmisel saadi keskmiseks valgustatuseks 10 lx. Mõõtmise ajal oli kambris lamp võimsusega 5 W. Vastustaja kinnitusel (19.02.
  2. a vastus kaebusele) kasutatakse ka kaebaja kambris öiseks valgustamiseks pirne võimsusega 5 W. Halduskohtule esitatud valgustatuse mõõtmise tulemuste kohaselt kaebaja kambris põleva öövalgusti võimsus on siiski oluliselt väiksem sellest, mida varasemas kohtupraktikas (nt haldusasjad nr 3-16-2125 (25 W), 3-16-645 (40 W), 3-15-359 (40 W), 3-14-51528 (40 W)) on õiguspäraseks peetud. Kohtupraktikas on ka korduvalt sedastatud, et öötule põlemine kambris on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks ning viimane kaalub üle kinnipeetava soovi magada pimedas kambris (vt nt TrtRK 24.01.
  3. a määrus nr 3-18-1374 ja seal viidatud kohtupraktika). Ühtlasi on ekslik kaebaja väide, et halduskohus ei ole põhjendanud, miks kohus ei võtnud vastu esitatud tõendeid ega küsinud eksperdi hinnangut. Halduskohus on otsuse p-des 26.2 ja 26.3 selgelt põhjendanud, miks jätab rahuldamata kaebaja taotluse küsida eksperdilt arvamus ning ei pidanud põhjendatuks võtta kaebaja esitatud tõendeid asja juurde, tuginedes

§ 62lg-le 2.

Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele, tõendite ebaõigele hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (vt

§ 180lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ning kohtupraktikat ja käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 25. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud

§ 187lg-s 3¹ sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 26. Kuna apellatsioonkaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul vajadus apellatsioonkaebuses esitatud menetlusabi taotluse, kohtuistungi korraldamise taotluse ja tõlgi kohtuistungile kaasamise taotluse lahendamiseks. 27.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, siis jõustub käesolev määrus. 28.

§ 175lg 3 alusel asendab ringkonnakohus määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.