← Eesti

2-20-8868/20

Obsah (9)§ 217§ 115§ 103§ 104§ 219§ 114§ 127§ 128§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-886

) § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud ulatuses viivise tasumist alates 17.06.

  2. Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiselt. Kostja edastas hagejale 30.07.2019 ettemaksuarve, mille selgituste kohaselt esitati arve Salda RIS1200 HE EKO 3.0 (AHU000062) ja Salda RIRS1200 HE EKO 3.0 (AHU000076) tarnete eest. Hageja tasus arve 2

(6)06.08.
  1. Hageja astus arve tasumisega lepingulisse suhtesse kostjaga. Kostja edastas hagejale 22.08.2019 lõpparve, mille hageja tasus 22.08.
  2. Tasumise järgselt toimus seadmete tarne kostja laost hageja töötaja E. V.. Toodete üleandmist ja vastuvõtmist kinnitavad osapoolte allkirjad lõpparvel. Kostja aktsepteeris hilisema kirjavahetuse käigus, et tarnitud seadmetel on vesikalorifeeri juhtimine lahendatud on/off meetodil. Tarnija kinnitas e-kirjaga võimalust lahendada astmelise juhtimise tagamine emaplaadi vahetusega ja teavitas asendusdetailide hinna ning tarneaja. Hageja asus üllatavalt tõlgendama kostja asendusdetaili pakkumist tasu eest lepingu rikkumisena ning püstitas nõude valede seadmete tarnest. Kostja ei nõustu sellega, sest arvete aktsepteerimisega ja toodete vastuvõtmisega aktsepteeriti lepingujärgse kohustuse täitmist. Kostja möönab, et ei täpsustanud seadme tarnel vesikalorifeeri juhtimise tehnilist astet. Hageja jättis toote aktsepteerimisel ja selle vastuvõtmisel kontrollimata vesikalorifeeri juhtimise tehnilise võimekuse. Seadmete HE ja HW vahe vesikalorifeeride käitamisel võimekuses on anda 3D ventiilile käsklus olla 100% avatud või astmeliselt suletud. Hageja küsis, kas tarnitavad seadmed on kalorifeeri valmidusega. Kostja vastas jaatavalt ja tarnis selle kinnituseks küsitud kalorifeerid ja 3D ventiilid. Pooled jätsid täpsustamata, kas ventiilid jäävad tarnitud seadmete juures tööle 100% avatuna või on neid võimalik ka astmeliselt juhtida. Tarnitud seadmed said objektil paigaldatud ja vesikalorifeerid ühendatud. Hageja paigaldusmeister T. J. helistas kostjale korduvalt ja küsis, kas kalorifeere võib otse on/off süsteemis seadmele taha lülitada. Hageja asumine positsioonile, et teda ei rahulda kalorifeeride juhtimine üle kütteventiilide on/off süsteemis, oli kostja jaoks ootamatu. Kostja on nõus tasuma põhinõude juhtplokkide eest 790 eurot, sest kostja möönab, et jättis tähelepanematusest täpsustamata hageja vajaduse kalorifeeride juhtimise tehnilisest võimekusest ja tarnis lihtsustatud on/off võimekusega seadmed. Kohtuotsuse põhjendav osa
  3. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus menetleb asja lihtmenetluses, mistõttu piirdub kohus otsuse põhjendavas osas alljärgnevalt õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millel kohus rajas oma järeldused.
  4. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt on pooled sõlminud müügilepingu seadmete tootenimetustega Salda RIS1200 HE EKO 3.0 ja Salda RIRS1200 HE EKO 3.0 RHX hagejale müümiseks. Pooled ei vaidle asjaolu üle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
  5. Võlaõigusseaduse (

) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 217

lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et müüdud ventilatsiooniseadmetel ei olnud kokkulepitud võimekust vesikalorifeeride ühendamiseks. Hageja töötaja E. V. palus 23.07.2019 e-kirjaga kostjalt pakkumise tegemist asendusseadmetele, lisades e-kirjale seadme tootenimetusega Verso R 1000 U/H/V tehnilisi andmeid sisaldava dokumendi (tl-d 11-12). Tehnilisi andmeid sisaldav tõend on inglisekeelne. Kohus on seisukohal, et tulenevalt TsMS § 33 lg 1 ls 2 ja 405 lg 1 ei ole asja lahendamiseks vajalik tõendi tõlkimine eesti keelde. Tehnilisi andmeid sisaldavast dokumendist nähtuvalt sisaldab seade, millele asendust küsitakse, vesikalorifeere. Kostja on saatnud vastuseks hageja töötaja E. V. e-kirjale 23.07.2019 e-kirjaga pakkumise seadmetele tootenimetustega Salda RIS1200 HE EKO 3.0 ja Salda RIRS1200 HE EKO 3.0 RHX (tl-d 11-12). Hageja töötaja E. V. on reaktsioonina pakkumisele avaldanud 29.07.2019 e-kirjas kostjale, et ei leia pakkumisest teavet vesikalorifeeride kohta (tl 12 pöördel). Kostja on vastanud 29.07.2019 e-kirjas, et seadmed komplekteeritakse tehases vesikalorifeeri valmidusega, kuid kalorifeerid ise on masinavälised (tl 12). Kohtu hinnangul nähtub kirjeldatud e-kirjavahetusest, et hageja pidas seadmete omaduseks seadmetele vesikalorifeeride ühendamise võimalikkust ning kostja kinnitas sellise võimalikkuse olemasolu. Eelnevat kinnitab ka kostja poolt avaldatu, et kostja müüs hagejale lisaks 3

(6)ventilatsiooniseadmele vesikalorifeeri. Kalorifeeri müümine nähtub kostja esitatud arvest hagejale (tl 13 pöördel). Kohtu hinnangul viitab ventilatsiooniseadme ja kalorifeeri müümine koos sellele, et pooled olid teadlikud hageja eesmärgist paigaldada seadmed komplektselt. Kohus on seetõttu seisukohal, et pooled leppisid kokku tingimuses, mille järgi oli ventilatsiooniseadme omaduseks vesikalorifeeride ühendamise võimalus. 7. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et müüdud seadmetele ei olnud võimalik vesikalorifeere ühendada, mistõttu puudusid seadmel kokkulepitud omadused. Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväidet sellega, et seadmetele oli võimalik vesikalorifeere ühendada. Ostja kahjunõude eeldusteks on müüja poolt lepingu rikkumine ja vastutus selle eest (

§ 115lg 1).

Hageja väidab, et kostja andis hageja töötajale 31.10.2019 e-kirjaga juhise kalorifeeride ühendamiseks. Kohtu hinnangul nähtub selline juhis kostja 31.10.2019 e-kirjast hageja töötajale. Hageja töötaja on vastuses juhtinud kostja tähelepanu sellele, et hagejal on HE-seade, mitte HWseade. Kostja on sellele vastanud, et ta pani tähele ja saatis täpsustava kirja küsimusega, kas saab emaplaati vahetada (tl 14). Kohtu hinnangul nähtub kirjavahetusest, et vesikalorifeeri ei olnud võimalik ventilatsiooniseadmele ühendada, sest seda ei võimaldanud seadme emaplaat. Seda kinnitab ka poolte hilisem e-kirjavahetus (tl-d 17-19, 39). Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et vesikalorifeeri eesmärgipäraseks kasutamiseks puudus vajadus ühendada vesikalorifeer ventilatsiooniseadme emaplaadile. Seejuures järeldub kostja 02.12.2019 ekirjast T. J., et seadme nõuetekohaseks tööks on vajalik uus emaplaat (tl 41). Hageja on sama tootja seadmete edasimüüja esindaja R. M. arvamusega soovinud tõendada, et vesikalorifeeri ei tohi juhtida nn „on/off“ režiimil. Kohtu hinnangul on R. M. sellise juhtimise võimalikkust jaatanud, kuid märkinud, et sellega kaasneb külmumise või ülekütmise oht ning ühtlase õhutemperatuuri sissepuhumise suutlikkus (tl 60). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei tähenda kostja väidetud võimalus kasutada seadet nn „on/off“ režiimis seda, et müüdud seadmed vastasid lepingutingimustele. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et müüdud ventilatsiooniseadmed ei vastanud lepingutingimustele. Kostja on seetõttu rikkunud lepingut. Pooled ei ole välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mille järgi oli kohustuse rikkumine vabandatav (

§ 103

lg 2) või vastutus ette nähtud üksnes süü esinemisel (

§ 104lg 1).

Kohus leiab, et kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. 8. Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväidet sellega, et hageja on täitmise vastu võtnud ega ole kontrollinud seadmete vastuvõtmisel vesikalorifeeri juhtimise tehnilist võimekust.

§ 219

lg 1 sätestab, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Kohtu hinnangul on kostja esitanud vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja müüdud asja üle vaadanud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt ostetud seadmete üle vaatamata jätmist nende vastuvõtmisel 22.08.2019. Samuti leiab kohus, et lepingutingimuse iseloomu arvestades ei olnud asja lepingutingimustele mittevastavust võimalik tuvastada, sest see eeldanuks kohest emaplaadi vastavuse kontrollimist. Eeltoodut arvestades ei anna vabane kostja

§ 219lg-le 1 tuginedes vastutusest.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostjale seadmete lepingutingimustele mittevastavusest teatanud. Pooled ei vaidle asjaolu üle, mistõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt ei teatanud hageja kostjale puudusest mõistliku aja jooksul. Poolte peetud kirjavahetusest nähtuvalt on hageja teavitanud kostjat puudustest koheselt sellest teadasaamisel. 9. Hageja on andnud kostjale

§ 114lg-s 1 nimetatud tähtaja kohustuse täitmiseks.

Kostja ei viinud hageja antud tähtaja jooksul müüdud asja lepingutingimustele vastavusse. Seetõttu oli hagejal õigus teha kulutused asja puuduste kõrvaldamiseks ise. Ostja kahjunõude eeldusteks on see, et ostjale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127lg 1, § 128).

Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et ta on vahetanud ventilatsiooniseadmete lepingutingimustele vastavusse viimiseks kaks emaplaati maksumusega 790 eurot (tl 25 kuludokument), soetanud emaplaadi juurde kuuluvad külmakaitseandurid maksumusega 44 eurot (tl 26 - kuludokument), rentinud käärtõstuki maksumusega 150,13 eurot (tl 24) ja lasknud vahetada ventilatsiooniseadmete juhtplokid töö maksumusega 446 eurot (tl 23). Kohtu hinnangul on arvetega 4

(6)tõendatud kulu tekkimine (

§ 128lg 3).

Kohtu hinnangul ei ole pooled välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub põhjusliku seose puudumine kostja poolse kohustuse rikkumise ja hageja poolt kulude tegemise vahel. Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu 1430,13 euro tasumiseks on põhjendatud. Kohus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1430,13 eurot. 10. Hageja on enda kuludeks lugenud transpordikulud 86 eurot ja hageja enda töömeeste tasu 140 eurot. Kohus on seisukohal, et hageja enda tegevusega asja lepingutingimustele vastavusse viimisel ei ole kaasnenud kulutusi. Hageja osundatud kulud ei ole käsitletavad

§ 128lg 3 mõistes varalise kahjuna.

Lisaks eeltoodule ei ole hageja kulu tekkimist (st hageja varalise seisundi halvenemist) transpordikulude ja enda töömeeste tasu näol tõendanud. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja nõue kahju 226 eurot hüvitamiseks ei ole põhjendatud. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata kahjuhüvitise 226 eurot tasumise nõudes. 11.

§ 113

lg 1 ls 2 sätestab, et viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitiselt arvestatud viivise tasumist

§ 113lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 17.06.2020 kuni põhinõude tasumiseni.

Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt

§ 113lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise tasumist põhinõudelt 1430,13 eurot.

Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 1430,13 eurot tasumata osalt

§ 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 1430,13 eurot.

  1. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Kohus rahuldas hagiavalduse 1430,13 euro tasumise nõudes ja jättis rahuldamata 226 euro tasumise nõudes. Eeltoodust tulenevalt on hagi rahuldamise ulatus 86,35% (1430,13 1656,13-st on 86,35%). Kohus jätab seetõttu menetluskulud 13,65% ulatuses hageja kanda ja 86,35% ulatuses kostja kanda.
  2. Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 225 eurot ja lepingulise esindaja kulu 600 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 6 tundi tasumääraga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 225 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 225 eurot.
  3. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas järgmised toimingud ja nendele kulunud aja: materjali kogumine ja asjaolude selgitamine kliendiga 1,5 tundi, hagiavalduse koostamine ja edastamine 2,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistumine 1 tund, kohtuistungil osalemine 0,5 tundi, täiendavate tõendite esitamine 0,5 tundi. Kohtu hinnangul on hagiavalduse mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades vajalik ja põhjendatud aeg hagiavalduse koostamiseks 3 tundi. Asja vähest mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades on istungiks valmistumise aeg vajalik ja põhjendatud 0,5 tunni ulatuses. Kohtuistungil osalemise aeg 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik kogu ulatuses. Täiendavate tõendite esitamise aeg 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik kogu ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 100 eurot tunnis, mis ei sisalda käibemaksu, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Hageja ei ole avaldanud, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seetõttu ei ole vajalik ega põhjendatud lepingulise esindaja kulu tasule lisanduva käibemaksu osas. Kohus on seisukohal, et 5

(6)eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 450 eurot (põhjendatud ajakulu 4,5 tundi x tunnitasu 100 eurot = 450 eurot). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 450 eurot. Kohus mõistab menetluskulud menetlusosaliselt välja menetluskulude jaotust arvestades. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 194,29 eurot (86,35% 225-st on 194,29). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulu 388,58 eurot (86,35% 450-st on 388,58). Hageja lepingulise esindaja kulude 600 eurot vajalikkuse ja põhjendatuse korral oleks kostjalt menetluskulude jaotust arvestades välja mõistetav lepingulise esindaja kulu suurus olnud 518,10 eurot (86,35% 600-st on 518,10). Kuivõrd kohus luges lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikeks 450 euro ulatuses, mõistis kohus kostjalt välja lepingulise esindaja kulu 388,58 eurot. Eeltoodut arvestades jättis kohus kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 129,52 euro ulatuses (518,10-388,58=129,52). Eeltoodut arvestades jätab kohus rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulude 129,52 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. 15. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja. Samuti ei ole kostja teinud menetlustoiminguid, millega kaasnevad kohtukulud ega osalenud menetluses esindaja kaudu. Kohus leiab, et kostjal puuduvad menetluskulud ja kohus jätab need kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.