1-20-5510/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2021, Tartu (kirjalikus menetlus) Kriminaalasja number 1-20-5510 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. märtsi
3. a määrus Milan Martiči vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Milan Martiči (sünd 18.11.1954) kaitsja vandeadvokaadi abi Toomas Metsma, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. märtsi
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata advokaadibüroole Tarmo Pilv ja Partnerid vandeadvokaadi abi Toomas Metsma poolt Milan Martičile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 194,40 eurot (sh käibemaks 32,40 eurot).
8. Mõista Milan Martičilt menetluskuluna välja määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. 194,40 eurot
9. Milan Martičil tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali
11. oktoobri
12. a otsuse nr IT-95-11-A alusel tunnistati Milan Martič süüdi inimsusevastaste kuritegude toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 35 aastat vangistust.
13. M. Martiči karistusaeg algas
14. veebruaril
15. a ja lõppeb
16. mail
17. a.
18. Tartu Vangla esitas
19. augustil
20. a maakohtule taotluse M. Martiči vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
21. Tartu Maakohtu
22. märtsi
23. a määrusega jäeti M. Martič vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
24. M. Martič on vangla hinnangul avalikkusele üliohtlik ja tema puhul on turvariskiks põgenemine. Teda ei ole Eesti Vabariigis karistatud. Ta on süüdi mõistetud inimsusevastaste kuritegude eest, mille alla kuulusid tagakiusamine, hävitamine, mõrv, piinamine, ebainimlikud teod ja deporteerimine. M. Martič pani kuriteod toime sõjaliste ja poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Vabanemise korral asuks ta elama Belgradi Serbias. Eestis tal elukoht puudub ja ta on sellest tulenevalt väljasaadetav.
25. M. Martičil on hea haridus ja ta on elu jooksul töötanud juhtivatel ametikohtadel. Aastatel 19911995 töötas ta mitmes Horvaatiast eralduda püüdnud serblaste autonoomse oblasti Karjina valitsusasutuses, sealhulgas siseministri, kaitseministri ja territoriaalkaitse üksuste juhina.
26. aastal sai temast rahvusvaheliselt tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi president, kelleks ta jäi seni, kuni Horvaatia väed piirkonna aasta hiljem üle võtsid. M. Martiči hakkas vabanemisjärgselt saama pensioni. Tema majanduslik olukord on rahuldav. Ta asuks vabaduses elama enda abikaasa juurde, kes on samuti pensionär. Tema vabanemisfondis on 1752 eurot ja tasumata nõuded puuduvad. M. Martič töötab vanglas majandustöödel. Samas oli tema majanduslik toimetulek ka enne vangistust hea ja ta ei pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. On positiivne, et M. Martičil on säilinud toetavad suhted lähedastega, kellega suheldakse telefonitsi ja kirjade vahendusel ning vahel harva ka kokkusaamiste teel. Samas olid tal lähedased ka enne kuritegusid ja need teda seaduskuulekal rajal ei hoidnud. Positiivne on samuti sõltuvushäirete puudumine. Vangistuses tal distsiplinaarkaristused puuduvad, ta on osalenud majandustöödel ja omandanud eesti keele tasemel A
28. Samas ei saa M. Martiči isikut ja toime pandud kuritegusid arvesse võttes tema reeglite kohasest käitumisest kinnipidamisasutuses teha kaugeleulatuvaid järeldusi. Tegemist on distsiplineeritud ja organiseeritud inimesega, kellel on väga hea enesekontroll. Toime pandud kuriteod eeldavad kaalutletud tegutsemist, tahtejõulisust ja distsipliini. Impulsiivsus ja agressiivsus ei olegi tema puhul ohuteguriteks. On loomulik, et M. Martič suudab vangistusasutuses reeglitest kinni pidada ning distsiplinaarkaristustest hoiduda, osaledes ka ette nähtud tegevustes ja alludes vanglas kehtivale korrale. Seetõttu ei ole põhjendatud antud asjaolule ülemäära suurt kaalu omistada.
29. Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. M. Martič on süüdi tunnistatud inimsusevastaste kuritegude toime panemises. M. Martič, omades kontrolli Krajina siseministeeriumi ja relvajõudude üle, ei kasutanud seda enda territooriumil elavate isikute kaitseks, vaid kujundas hirmuõhkkonna ja ei takistanud kuritegude toimepanemist. M. Martiči kuritegude raskusastet hinnates tuleb vältimatult tõdeda, et tegemist on äärmiselt raskete kuritegudega, mistõttu tema ennetähtaegseks vabastamiseks peab uute kuritegude oht olema äärmiselt madal, mida see hetkel ei ole. 2
30. Võiks arvata, et samases ulatuses kuriteo toimepanemine ei pruugi M. Martiči iga, pikka vangistust ja tema elukoha riigi poliitilist olukorda arvestades käesoleval ajal olla tõenäoline. Samas ei ole M. Martič sedavõrd kõrges vanuses, et varasemate tutvuste üles otsimine ja poliitilisi pingeid ära kasutades sellelaadse kuriteo toimepanemine oleks välistatud. Seda ohuprognoosi suurendab maakohtu hinnangul ka M. Martiči poolt kohtuistungil väidetu. M. Martič leiab, et teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud ja ta ei ole ära teeninud ühtegi minutit vanglas. M. Martič leidis, et kõik serblased on süüdi tunnistatud, nii poliitikuid kui ka sõjaväelasi, kuid nende vastaseid ei ole võetud vastutusele isegi olukorras, kus nende süü tõendamiseks on hulgaliselt tõendeid. Sellised väited on alarmeerivad ja näitavad, et M. Martič ei ole siiski mõistnud oma tegude täit lubamatust ja raskust, mistõttu ei pruugi olla piisavalt välistatud võimalike seonduvate kuritegude toimepanemine poliitilistel eesmärkidel või kättemaksu motiivil. Kui M. Martič ei mõista oma varasema käitumise lubamatust, on suur tõenäosus, et ta võib tulevikus sarnast käitumist korrata, mis aga tema puhul võib tähendada uute julmade kuritegude toimepanemist.
31. Tema juhitud paramilitaarsete üksuste poolt rünnati tsiviilisikuid, koheldi neid julmalt, mõrvati, hävitati külade- ja religiooni- ning haridusasutusi, rikuti riigivara ja eraomandit, toimus tagakiusamine, hävitati, piinati, pandi toime ebainimlike tegusid, deporteeriti ja pommitati. Oma tegevusega tekitas ta tsiviilisikutele vaimset ja füüsilist kahju. M. Martič peab end poliitvangiks. Tema hinnangul ei ole Haagi tribunal oma otsustes vaba ja arvab seega, et ei ole kurjategija, vaid näeb end poliitilise tagakiusamise ohvrina. Ta ei tunnista oma kuritegusid ega nende tagajärgi. Samuti ei ole ta avaldanud toimepandud kuritegude osas kahetsust. M. Martič kasutas kuriteo elluviimisel repressiivseid meetodeid, mille käigus põhjustas tsiviilisikutele vaimseid ja füüsilisi kannatusi. M. Martič andis end küll
32. mail
33. a tribunalile üles, kuid sellele eelnes seitsmeaastane periood, mil ta elas valeidentiteediga. Arvestades siinkohal ka M. Martič poolt kohtuistungil avaldatut, tuleb tõdeda, et oht uueks kuriteoks eksisteerib. MÄÄRUSKAEBUS
34. Maakohtu määruse peale kaebuse M. Martiči kaitsja vandeadvokaadi abi T. Metsma, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
35. Maakohus märgib määruses, et M. Martič tunnistati süüdi hävitamises, mis ei vasta tõele. Antud tegudes tunnistati ta õigeks. M. Martič ei ole kunagi juhtinud ühtegi paramilitaarset üksust. M. Martič vastutas politsei ja militaarsete vägede eest ning tegutses rahvusvaheliselt tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi presidendina. M. Martič ei ole koos toetajatega taotlenud Serbia etniliste riigipiiride taastamist. M. Martič ei kuritarvitanud oma võimu siseministeeriumi ja relvajõudude üle, vaid vastutas läbi nende kodanike turvalisuse eest ja eriti vaenulike rünnakute eest. Samuti osales ta arvukatel rahukõnelustel. Seega ei ole maakohus süvenenud Rahvusvahelise Kriminaaltribunali otsusesse, mistõttu on maakohus vääralt hinnanud tema uute kuritegude toimepanemise riski kõrgeks. Vangla iseloomustuse koostanud ametnik ei ole aru saanud Kriminaaltribunali otsusest ega 90-ndate aastate sõjasündmustest. Konflikt leidis aset Horvaatia territooriumil ja Serbia etnilisi piire ei püütud kehtestada.
36. Maakohus on ekslikult leidnud, et M. Martičil puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Tema käest ei ole kordagi küsitud, kas ta oleks nõus kriminaalhooldusalase järelevalve eesmärgil Eestisse jääma. M. Martic kannab karistust Eesti Vabariigi Valitsuse ja ÜRO Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali kohtuotsuse alusel, mistõttu on tal seaduslik alus karistusaja lõpuni Eestis viibida. Ja seda ka olles vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud ja allutatud elektroonilisele järelevalvele. Tema perekond saaks teda majanduslikult aidata. Selliselt oleks täidetud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Rahvusvahelise Kriminaaltribunali 3 kohtuotsuste täitmise kokkuleppe artiklis 3 lõikes 5 toodu ehk tagatud oleks vangide võrdse kohtlemise põhiprintsiip. Välistatud oleks ka võimalus, et M. Martič otsib üles oma endised tuttavad, kellega koos võiks ta kuritegusid toime panna. Ühtlasi on tema suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest võimalik loobuda, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja.
37. Maakohus ei ole arvesse võtnud M. Martiči tervislikku seisundit. Tal on krooniline suhkrutõbi ja hüpotüreoidism, mis ajas veelgi halvenevad. Lisaks on talle vastunäidustatud füüsiline töö. Alates vanglasse saabumisest on M. Martiči kehakaalus ja füüsilises vormis märkimisväärne erinevus halvemuse suunas. Kõik see omakorda vähendab tema poolt edasiste kuritegude toime panemise võimalust.
38. Kuritegudest on nüüdseks möödas juba 26 aastat. M. Martič on karistatud tegude eest, mis on toime pandud Horvaatia konflikti ajal ja on seotud ainult relvastatud konfliktiga. Ka Kriminaalkohtu otsusest tuleneb, et teda süüdistati geograafiliselt ja ajaliselt seotud relvastatud konfliktis. Enne konflikti oli M. Martič politseitöötaja ja ei pannud kuritegusid toime. Pärast konflikti ja enne enda ülesse andmist ta samuti kuritegusid toime ei pannud. Tänasel päeval selles piirikonnas relvastatud konflikte enam ei ole ja nende toimumine on väga ebatõenäoline. Kõik endised Jugoslaavia riigid teevad koostööd ja kodusõda või konflikt ei ole M. Martiči sõnul isegi võimalik. Seega on edasiste kuritegude toime panemise tõenäosus väga väike.
39. Samuti ei vasta tõele maakohtu väide, et M. Martič ei ole toime pandu osas kahetsust avaldanud. Ta on seda selgelt avaldanud. M. Martič suhtumine on selline seetõttu, et kõigepealt mõisteti Horvaatia juhtkond süüdi ja neile määrati vangistus. Kuid hilisema otsusega mõisteti nad õigeks. Seetõttu leiab M. Martič, et otsused on kallutatud. M. Martič ei ole kriitiline mitte toime pandud kuritegude osas, vaid tema kriitika on suunatud ebakorrektsele õigusemõistmisele Rahvusvahelises Kriminaalkohtus.
40. M. Martičil on toetavad lähedased, hea majanduslik olukord, ta täidab korrektselt vanglas kehtestatud korda ja tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Arvestades M. Martiči vanust, kuritegude toime panemise aega ja tänasel päeval poliitiliste konfliktide puudumist, on M. Martič jäetud ekslikult vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Arvestades Covid-19 viiruse ohtlikkust tema tervisele, on mitmetes riikides uuritud võimalust vabastada haavatavad inimesed ennetähtaegset. Mitmed Euroopa riigid on ennetähtaegselt vabastanud vanemaid, kehva tervise ja madala riskiteguriga kinnipeetavaid.
41. Maakohus on M. Martiči retsidiivsusriski tuletanud üksnes toime pandud kuritegude raskusest. Maakohus on sõnasõnalt määruses refereerinud vangla iseloomustuses märgitut ja jätnud esitamata omapoolse hinnangu. Lisaks ei ole arvesse võetud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
42. Kriminaalkolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et M. Martič ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus üksnes järgmist.
43. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKK 3-1-1-12-17, p 16). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus rikkunud materiaal- ja menetlusõigust rikkunud ja maakohtu lahendi põhjendused asjakohased. 4
44. Määruskaebuses seatakse enamjaolt kahtluse alla Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Endise Jugoslaavia Rahvusvahelise Kriminaaltribunali
45. oktoobri
46. a otsuses nr IT-95-11-A M. Martiči süüdimõistmise aluseks olevaid asjaolusid. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise üle otsustamisel ei hinda kohus ümber karistuse aluseks olevat kohtuotsust ja selles toodud juriidilisi hinnanguid. Nimetatud kohtuotsus on jõustunud ja asjas on saabunud õigusrahu. Seetõttu jätab ringkonnakohus sellekohased etteheited tähelepanuta.
47. M. Martič kannab riikide vahelise kokkuleppe alusel karistust Eesti Vabariigis samadel tingimustel nagu teisedki Eesti vangistusasutuses viibivad kinnipeetavad. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Maakohus on õigustatult hinnanud M. Martičist lähtuva võimaliku retsidiivsusriski jätkuvalt kõrgeks.
48. Ringkonnakohus ei eita, et M. Martičit on võimalik mõningal määral isegi positiivselt iseloomustada. Tal on vabanemisel olemas kindel elukoht oma koduriigis ja toetavad lähedased. Samas tuleneb seniseks juurdunud kohtupraktikast, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). KarS § 76 lg-st 4 ja kõrgema astme kohtupraktikast tulenevalt ei ole ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel keelatud kogumina teiste asjaolude kõrval arvestada kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohtul lasub üksnes kohustus põhjendada, miks ta leiab, et tulenevalt isiku varasemast elukäigust ja kuriteo asjaoludest on temast lähtuv retsidiivsusrisk jätkuvalt suur. Maakohus on seda kriminaalkolleegiumi hinnangul piisavalt põhjalikult analüüsinud.
49. Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui M. Martiči käitumine on karistuse kandmisel ajal olnud eeskujulik, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole sarnaselt maakohtuga veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud. M. Martič omab olemasolevate andmete põhjal kõrgharidust (jurist-kriminalist) ja töötas pärast kooli lõpetamist Jugoslaavia politseis. M. Martič on valdavalt töötanud kõrgetel ametipositsioonidel, mis näitab, et ta suure tõenäosusega huvitub sellisel positsioonil töötamisega kaasnevast võimust. Oli ta ju ometi tunnustamata Serbia Krajina Vabariigi viimane president, kes soovis taastada Serbia etnilisi riigipiire. Selleks oli ta suuteline allutama endale suure toetajaskonna, kes panid ühise eesmärgi nimel aastatel 1991-1995 toime nii inimsusevastaseid kuritegusid kui ka sõjaseaduseja kommete rikkumisi.
50. Tema poolt toime pandud kuritegude pikaajalisus ja organiseeritus näitab, et tegemist on keskmisest intelligentsema inimesega, kes võttis pika perioodi vältel vastu kaalutletud otsuseid ja teda ei heidutanud nendega kaasnevad võimalikud tagajärjed nagu rünnakud tsiviilisikute vastu, inimeste julm ja ebainimlik kohtlemine, mõrvad jne. M. Martič tegutses suure tõenäosusega ettekujutusest, et ta on oma rahva suur juht, nautis sellega kaasnevat autoriteeti ja võimu ning oli veendumusel, et võis n-ö kaotatud territooriumi nimel teha mida iganes. On ilmne, et M. Martič ei pannud toime n-ö üksikkuritegusid, vaid tegemist oli sõjalise- ja poliitilise konflikti raames pandud tõsiste tsiviilisikute vastaste kuritegudega. Nimetab ta ju isegi ennast poliitvangiks. 5
51. Kriminaalkolleegium ei ole sugugi veendunud, et temas sügavalt juurdunud vaated oleks vangistuses veedetud aastate jooksul kuhugi kadunud. Pärast sedavõrd pikki kuritegelikult aktiivselt veedetuid aastaid (1991-1995), olles pidevalt ümbritsetud sarnaste, ohtlike vaadetega isikutest, on vabaduses kuritegelike sidemete taas-tekkimise oht äärmiselt suur, eriti arvestades, missugust rolli M. Martič selles kõiges mängis. Ei ole välistatud, et pärast tema vabanemist, otsivad tema toetajad oma endise juhi üles. Samuti, arvestades M. Martiči kogemust organiseerida väga eriliigiliste ning ühiskonnaohtlike kuritegude toimepanemist ka teiste isikute, n-ö alluvate vahendusel, ei hoiaks seetõttu tema kehv tervis ära tema organiseerimisel uute kuritegude toime panemist. Ühtlasi ei pruugi M. Martič enam, arvestades muutunud maailma, panna toime sellises ulatuses sõjakuritegusid, kuid sellest hoolimata ei ole välistatud tema poolt kuritegude toime panemine koduriigisiseselt. Arvestades tema varasemat võimule orienteeritust.
52. Tuginedes eeltoodule leiab ringkonnakohus, et M. Martiči vabastamata jätmise peamine põhjus on eelkõige temast lähtuv uute kuritegude toimepanemine oht, mida seniseks ära kantud vangistus ei ole vähendanud ja tema ennetähtaegne vabastamine on välistatud.
53. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
54. märtsi
55. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
56. M. Martiči kaitsja vandeadvokaadi abi T. Metsma taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 194,40 eurot (sealhulgas käibemaks 32,40 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 194,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel M. Martiči kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 6