← Eesti

2-14-52027/45

Obsah (5)§ 176§ 173§ 175§ 172§ 177

2-14-52027 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-52027 Tsiviilasi

§ 176lg-d 1 - 2). 1

(5)2-14-52027
  1. Vabastada M. H. enda usaldusisiku kohustustest.
  2. Avaldada teade võlgniku M. H. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
  3. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
  4. Harju Maakohtu 11.01.2016 määrusega lõpetas Harju Maakohus M. H. pankrotimenetluse ning algatas tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras võlgnikku ennast täitma enda usaldusisiku kohustusi.
  5. Võlgnik esitas 16.12.2020 kohtule taotluse kohustustest vabastamiseks ning menetluse lõpetamiseks.
  6. Kohus edastas võlgniku taotluse võlausaldajatele ning andis neile võimaluse esitada selle osas seisukoht. Võlausaldaja Vagner Insurance Broker AS teatas kohtule, et ei vaidle menetluse lõpetamisele ja kohustusest vabastamisele vastu. AS Coop Pank teatas, et võlgnik on menetluse kestel tasunud võlausaldaja nõude katteks 1699,84 eurot ning tasumata on 137 561,81 eurot. Arvestades tasumata nõude jäägi suurust ei nõustu Coop Pank AS võlgniku kohustustest vabastamisega. Juhul kui kohus jõuab seisukohale, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse jooksul täitnud kõik seadusest tulenevad kohustused ja hüvitanud võlausaldajatele maksimaalse võimaliku summa ja väärib kohustustest vabastamist, toetab võlausaldaja Coop Pank AS kohtu seisukohta. Maksu- ja Tolliamet teatas, et menetluse jooksul on võlgnik teinud õppelaenunõude katteks ainult 3 väljamakset, kokku 47,97 eurot. Seega võlgniku kohustustest vabastamisega võlausaldaja ei nõustu, kuna võlgnik ei ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tutvunud ka võlgniku esitatud aruande ja pangaväljavõttega, jääb võlausaldajale küsitavaks, miks on võlgnik terve eelneva aasta jooksul nõuete katteks eraldanud ainult 580,03 eurot. Arvestades võlgniku töötasu suurust ning TMS § 132-s ja

§ 173

-s sätestatut tekib kahtlus, kas nõuete katteks ei peaks olema eraldatud suuremas ulatuses, kui seda antud juhul tehtud on. Tulenevalt eeltoodust leiab võlausaldaja, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lg 1-s sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve, sh võlausaldaja huvi saada oma nõue rahuldatud. 4. Kohus viis 22.04.2021 läbi võlgniku ärakuulamise ning võttis temalt vande. Võlgnik teatas ärakuulamisel, et ta ei ole suuteline rohkem võlausaldajatele maksma ning ta kogunud võlausaldajatele maksmiseks raha oma palgast nii palju kui võimalik. Võlgnik tõi välja, et töötab lasteaias logopeedina, igakuine sissetulek on 1125 eurot. Ülejäänud raha on kulunud alaealise lapse (poeg 7 a) ülalpidamisele ja kehva tervisega vanemate eest hoolitsemisele. Võlgnik elab sotsiaalkorteris. Kohus määras otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamine 10 päeva jooksul. Kohtumääruse põhjendused 2

(5)2-14-52027 5. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 11.01.2016. Seega on käesolevaks ajaks on M. H. kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu otsustab kohus tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§-le

  2. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Kohus edastas

§ 175lg 3 alusel võlgniku poolt esitatud taotluse seisukohavõtuks.

Võlausaldajatest esitasid vastuväite kohustustest vabastamise osas AS Coop Pank ja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kes heitsid võlgnikule ette, et ta ei ole menetluse jooksul teinud võlausaldajale piisavalt väljamakseid. 7.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 173

kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 8.

§ 175

lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad

§ 175

lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11). 9.

§ 175

lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.

§ 173

lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks. 10. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 näeb ette, et sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. 3

(5)2-14-52027 TMS § 132 lg 2 kohaselt kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Võlgnikul on üks ülalpeetav laps (sündinud
  1. aastal). Võlgniku aruannetest nähtuvalt töötas võlgnik menetluse algatamisest kuni 03.06.2016 Tallinna X poole kohaga ning tema igakuine sissetulek jäi vahemikku 222,39 – 562,74 eurot (viimane sellest lõpparve). Võlgnik selgitas, et tal on ülalpeetav laps, kellel on tihti terviseprobleemid, mistõttu pidi võlgnik viibima sageli haiguslehel. Alates 06.06.2016 alustas võlgnik tööd Tallinna xxx xxx, kus töötab samas töökohas käesoleva ajani. Võlgniku keskmine kuusissetulek perioodil juuli 2016 - detsember 2016 oli 358,66 eurot; jaanuar 2017 – mai 2017 oli 559,91 eurot; juuli 2017 – detsember 2017 oli 713 eurot; jaanuar 2018 – mai 2018 oli 890,52 eurot; juuni 2018 – november 2018 oli 929,27 eurot; jaanuar 2019 – juuni 2019 oli 1187,03 eurot; juuli 2019 – detsember 2019 oli 1139,53 eurot; jaanuar 2020 – detsember 2020 oli 1125 eurot. Võlgnik on aruannetes läbivalt välja toonud, et tema pojal on terviseprobleemid. Alates sügisest 2018.a. asus võlgnik õppima X Ülikooli selleks, et saada magistri kvalifikatsiooni (kuivõrd tema töö nõudis seda). Võlgnik toob välja, et õppega kaasnevad kulud on suured (transport, toit, õppematerjalid, ööbimine jne). Võlgnik on teostanud võlausaldajatele kogu menetluse kestel väljamakseid kokku 1747,81 eurot. Võlgnik on selgitanud, et on oma elukorraldust arvestades tasunud võlausaldajatele oma palgast igakuiselt nii palju kui võimalik.
  2. Kohus möönab, et menetluse eesmärgist tulenevalt peab võlgnik andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. See tähendab, et võlgnik teostab võlausaldajatele vastavalt oma sissetuleku suurusele väljamakseid

§-s 173 sätestatud ulatuses. Samas tuleb võlgniku käitumises süülisuse hindamisel arvesse võtta kõiki asjaolusid kogumis (sh võlgniku käitumist ning tema poolt välja toodud selgitusi ja tõendeid oma elukorralduse kohta). Võlgnik on menetluse kestel esitanud kohtule korrektselt aruandeid koos kõigi nõutavate tõendite ja andmetega. Võlgnik on teostanud võlausaldajatele võimaluste piires väljamakseid. Kohus, kasutades antud küsimuses oma kaalutlusõigust, leiab, et käesolevas asjas ei ole leidnud tõendamist, et võlgnik oleks oma kohustusi süüliselt rikkunud, seega ei esine käesoleval juhul

§ 175lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et M. H. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning M. H. tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 12. Tulenevalt

§ 172

lg-st 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. 13. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176lg 1).

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (

§ 176lg 1).

14.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 4

(5)2-14-52027 15. Tulenevalt

§ 175

lg-st 4 avaldav kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.