Obsah (6)

§ 661§ 466§ 428§ 173§ 168§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Tsiviilasja number 2-20-144652 Määruse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2021, Pärnu Tsiviilasi E. L. hagi H

§ 661

lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (

§ 466lg 1 ja lg 3 teine lause).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pärnu Maakohtu menetluses on E. L. hagi H. L. vastu elatise väljamõistmiseks alates 14.12.2020 Tsiviilasi nr 2-20-144652 seaduses sätestatud minimaalmääras. 27.04.2021 eelistungil hageja täpsustas nõuet ning, arvestades lapsele makstavat riiklikku peretoetust, palus elatise välja mõista 262 eurot kuus. 27.04.2021 korraldaval kohtuistungil (eelistungil) jõudsid pooled elatise suuruse osas kokkuleppele. Pooled võtsid arvesse, et laps viibib üle nädala nädalavahetusel isa juures, osaliselt on hageja kulud kaetud riikliku peretoetusega ning 2021.a on H. L. tasunud elatist kokku 300 eurot. Samuti võeti arvesse, et senine perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud regulatsioon, mille järgi minimaalne elatis on seotud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga, peatselt muudetakse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: alates 01.01.2021 maksab kostja H. L. hageja E. L. ülalpidamiseks elatist 200 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui perekonnaseaduse § 101 muutmise korral kehtima hakkav minimaalne elatis. Perioodil 01.01.2021 – 30.04.2021 tasumata elatise 500 eurot tasub kostja lisaks igakuisele elatisele osamaksete kaupa 10 kuu jooksul alates

1. maist
2. Elatis makstakse iga kuu 10.kuupäevaks lapse ema arvelduskontole. Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel loobusid määruse peale edasikaebamise õigusest. Kohus selgitas pooltele kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgi. Pooled jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ja palusid kompromissi kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja

§ 428lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.

§ 661

lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada. Täitedokumendiks olev määrus jõustub pooltele kättetoimetamisega.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud ning seega jäävad kulud iga menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust

§ 174lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik 2