TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-2492 Määruse kuupäev 29. detsember 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X. kaebus Tartu Vangla 16. novembri 2020. a vaideotsuse nr 1-

§ 15lg 8, HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla võttis
2. augustil 2020 X. (kaebaja) läbiotsimise käigus ära 16 C-vitamiini tabletti.
3. Kaebaja esitas
4. augustil 2020 Tartu Vanglale taotluse C-vitamiini tablettide tagasi saamiseks, mille vangla jättis
5. septembri
6. a vastusega nr 6-43/1733-2 rahuldamata. Vangla põhjendab, et kinnipeetavatele väljastati Eesti Vabariigis kehtestatud kevadise eriolukorra ajal ühe leevendusmeetmena C-vitamiini ja D-vitamiini. Koos vitamiinidega väljastati igale kinnipeetavale
7. aprillil 2020 infovoldik vitamiinide manustamise juhiste osas. Seega oli kaebaja teadlik vitamiinide manustamise korrast ning
8. augustiks 2020 oleks väljastatud C-vitamiin pidanud olema manustatud.
9. Kaebaja esitas vanglale
10. oktoobril 2020 eelnimetatud vastuse peale vaide. Tartu Vangla jättis
11. novembri
12. a vaideotsusega nr 1-11/559-2 kaebaja vaide rahuldamata. Kinnipeetavatele väljastati vitamiine COVID-19 pandeemia tõttu rakendatud jalutamispiirangute leevendusmeetmena.
13. aprillil 2020 väljastatud 50 C-vitamiini tabletti oleks pidanud tarvitamise juhendit järgides olema hiljemalt
14. juuniks 2020 manustatud. Kuna alates
15. aprillist 2020 taastati jalutuskäigud värskes õhus, siis puudus vajadus selle leevendusmeetme jätkamiseks. Küll aga pidas vangla mõistlikuks anda kinnipeetavatele 3-20-2492 täiendavalt aega C-vitamiini manustamiseks. Vangla otsustas, et tarvitamata C-vitamiini tablettide äravõtmisega alustatakse
16. juulil
17. Vangla põhjendas tarvitamata C-vitamiini äravõtmise vajadust sellega, et ravimite kambris hoiustamine ja nende kontrollimatu kasutamine ohustab nii kinnipeetava tervist kui seab ohtu vangla julgeoleku. C-vitamiinid ning nende hoiustamiseks kasutatud vitamiinipurk olid kinnipeetavatel kambrites ning visuaalsel vaatlusel ei pruugi jõuda tõsikindlale veendumusele, kas purgis olevad tabletid on vangla väljastatud vitamiinid või kinnipeetava poolt manustamata jäetud või muul moel kogutud muud ravimid. D-vitamiini ei võetud kinnipeetavatelt ära, kuna see vitamiin oli vormilt vedel, pisikeses pudelis ja manustatav tilkadena, mistõttu ei olnud nende hulka võimalik ravimeid näiteks kogumise eesmärgil peita. Tartu Vangla parandas
18. novembri
19. a otsusega nr 1-11/559-3 eelnimetatud vaideotsuse põhjendustes ilmnenud ebatäpsuse.
20. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
21. detsembril 2020 kaebuse Tartu Vangla
22. novembri
23. a vaideotsuse nr 1-11/559-2 õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja tühistamiseks ning vangla kohustamiseks anda kaebajale tagasi 16 C-vitamiini tabletti. Kaebaja põhjendab, et vangla võttis temalt tabletid ära, kuigi ei olnud teda eelnevalt tablettide andmisel informeerinud, mis kuupäevaks ta tabletid peab ära tarbima. Teistes vangla osakondades anti vastavast kuupäevast kinnipeetavatele teada ning seega on kaebajat koheldud ebavõrdselt. Tabletid võeti lubamatult ja ebaõiglaselt etteteatamiseta ära. Kaebaja ei saa süüa vangla pakutavaid salateid ega saa toidust piisavalt vitamiine, mistõttu on tal C-vitamiini tablette vaja. Kaebaja väitel esinevad tal vitamiinipuuduse tõttu terviseprobleemid. Samuti ei võimalda vangla käesoleval hetkel kasutada külmkappi, mistõttu ei saa kaebaja säilitada enda ostetud vitamiinirikast toitu piisavalt kaua. Kaebuses on esitatud taotlused riigi õigusabi saamiseks ning riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
24. Tartu Vangla esitas kohtule
25. detsembril 2020 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT
26. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub eeltoodud alusel tagastamisele.
27. Kaebajalt 16 C-vitamiini tableti äravõtmist ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kinnipeetavatele väljastati
28. a kevadel vitamiine, et kompenseerida COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise leviku tõkestamiseks kohaldatud piirangu, s.o jalutuskäikude võimaldamata jätmine, mõjusid. Tegemist ei ole kaebaja soetatud või talle meditsiiniosakonna poolt terviseseisundist tulenevalt määratud vitamiinidega, vaid leevendusmeetmega, mille rakendamise vajadus langes ära
29. aprillil 2020 jalutuskäikude uuesti võimaldamisega. Kaebajale võimaldatakse vanglas vitamiine toitlustamise kaudu. Kinnipeetavate toitlustamine korraldatakse vangistusseaduse § 47 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetavaid toitlustatakse vähemalt kolm korda päevas ning päevane toidunorm peab katma kinnipeetava elutegevuseks vajaliku toidutarbe, rahuldama optimaalse toiduenergiavajaduse ning minimaalse mikrotoitainete (vitamiinid ning mineraaltoitained) ja valguvajaduse (sotsiaalministri
30. detsembri
31. a määrus nr 150 „Toidunormid 2 3-20-2492 kinnipidamisasutustes“ § 1 lg 2 ja § 3 lg 6). Kohtul puudub alus kahelda selles, et vangla peab kehtestatud toidunormidest kinni. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebajal esineks meditsiiniline näidustus, mis tingiks või oleks tablettide äravõtmise ajahetkel tinginud kaebajale täiendava C-vitamiini tarbimise vajaduse. Samas on vangla pärast kaebajalt tablettide äravõtmist ning kaebaja poolt tervisega seonduvate kaebuste esitamist registreerinud ta perearsti vastuvõtule
32. jaanuariks 2021, et tema võimalikud terviseprobleemid välja selgitada ning vajadusel ravi määrata. Vangla ei välista, et vajadusel muudetakse ka kaebaja menüüd (Tartu Vangla
33. novembri
34. a vastus nr 2-3/3743-4 ja
35. novembri
36. a vastus nr 643/2194-2). Seega ei saa asjaolu, et kaebaja soovib talle
37. aprillil 2020 väljastatud C-vitamiini tabletid lõpuni tarbida, kuid vangla ei võimalda seda, kaebajale ülemääraseid kannatusi ja ebameeldivusi põhjustada. Kaebajale võimaldatakse vitamiinirikast toitu ning kui tal esineb siiski vitamiinipuudus, siis lahendab kaebaja terviseprobleemid vangla meditsiiniosakond.
38. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et jääb selgusetuks, miks kaebaja vitamiinide manustamise juhendi järgi talle väljastatud kõiki C-vitamiini tablette
39. augustiks 2020 ära ei olnud tarbinud, kui tal enda hinnangul esines vitamiinipuudus. Eeltoodust võib järeldada, et kaebaja ei pidanud tegelikkuses vitamiinide korrektset tarbimist ilmtingimata vajalikuks ning ka sel põhjusel ei saa C-vitamiini tablettide äravõtmist pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
40. Tartu Vangla direktori
41. veebruari
42. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (TVK) p 7.1.9 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud vitamiinid, mis ei ole vangla arsti ettekirjutusel ja vangla poolt väljastatud, ning TVK p 20.13.1 kohaselt on kinnipeetaval keelatud jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti poolt määratud ja/või muu vanglateenistuja poolt antud ravimid ja omada ravimeid kambris, v.a meditsiiniosakonna poolt plastikust topsides väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimeid. 9.
43. Vaidlus puudub selles, et Tartu Vangla väljastas kaebajale C-vitamiini tabletid
44. aprillil
45. Kaebajal lubati tablette koos nende purgiga hoida kambris. Vitamiinide manustamise juhendi järgimisel oleks kaebaja pidanud C-vitamiini tabletid manustama
46. juuniks 2020, kuid
47. augusti 2020 seisuga oli osad C-vitamiini tabletid jätkuvalt kaebaja valduses. Alusetu on kaebaja väide, et ta ei olnud vastavast kuupäevast teadlik. Kaebajale väljastati C-vitamiini tabletid koos nende tarbimise juhendiga ning juhendi lugemisel pidi kaebaja tarbimise ajast teada saama (Tartu Vangla
48. novembri
49. a vaideotsus nr 1-11/559-2). Kui kaebajale jäid vitamiinide manustamise juhised arusaamatuks, oleks ta saanud selles osas täiendavate selgituste saamiseks vanglateenistujate poole pöörduda.
50. augusti
51. a seisuga oli tablettide manustamise juhise järgi nende tarbimise lõppkuupäevast möödunud üle kahe kuu ja tablettide kambris hoidmist sai pidada lubamatuks. Samuti oli
52. augusti
53. a seisuga ära langenud tablettide esmase väljastamise kui leevendusmeetme rakendamise põhjus, s.o jalutuskäikude võimaldamata jätmine. Vangla meditsiiniosakond ei olnud ega ole ka praeguseks tuvastanud kaebaja tervisest tulenevaid põhjuseid, mille tõttu oleks tablettide jätkuvat kambris hoidmist saanud pidada lubatavaks ja vajalikuks. Kui kaebajal tuvastatakse nt
54. jaanuari
55. a perearsti vastuvõtul vitamiinipuudus, siis on vanglal võimalik kaebaja toitlustamist muuta ja/või väljastada talle täiendavad vitamiinid. 9.
56. Kohus nõustub vanglaga, et C-vitamiini tablettide hulka on võimalik peita teisi ravimeid ning erinevate ravimite sarnase väljanägemise tõttu ei ole vanglal võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas tegemist on vangla väljastatud vitamiiniga või mõne kaebaja poolt manustamata jäetud või muul moel kogutud ravimiga. Kontrollimatu ravimite kambris hoiustamine ja kasutamine võib kaebajale põhjustada terviseprobleeme, mõjutada kaebajat käituma vangla 3 3-20-2492 julgeolekut ohustavalt, samuti ei pruugi meditsiiniosakonnal seetõttu olla piisavat ülevaadet, milliseid ravimeid ja millal kinnipeetav täpselt tarbib (vt ka TVK seletuskiri p 7.1.9 kohta, Tartu Vangla
57. novembri
58. a vaideotsus nr 1-11/559-2). Seega oli vangla julgeoleku tagamise eesmärgil C-vitamiini tablettide ning nende purgi äravõtmine vajalik ja põhjendatud. 9.
59. Seega ei saa kaebajalt C-vitamiini tablettide äravõtmist pidada õigusvastaseks ning on ebatõenäoline, et kohus rahuldab kaebuse ja kohustab vanglat kaebajale C-vitamiini tabletid tagastama. Samuti on vaideotsuse tühistamisnõude rahuldamise perspektiiv kasin.
60. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
61. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata.
62. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse. Riigi õigusabi seaduse (

) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.

§ 7

lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

§ 7

lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. 12.

1. Kaebaja on esitanud Tartu Vanglale kohtueelses menetluses ning Tartu Halduskohtule käesoleva haldusasja menetluse raames arusaadavad avaldused, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kuigi kohus tagastab kaebuse, on eelkirjeldatuga tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip. 12.
2. Arvestades, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel ning et kohtu hinnangul ei ole kaebus perspektiivikas, on käesolevas määruses kirjeldatud asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Seetõttu ei ole ka eeltoodud põhjusel kaebajale riigi õigusabi korras advokaadi määramine põhjendatud. 12.
3. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse

§ 7lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4