§-le
lg 1 alusel võlgnik.
lg 2 kohaselt võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale esitada kaebuse, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastavalt käesoleva seaduse § 161 lõikele 2 või § 163 lõikele 2 vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Asjaolud Harju Maakohtu 16.09.2020 määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks on kohtu poolt määratud Lembit Ülper. Pankrotihaldur on esitanud kohtule raugemisaruande, milles palub lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, teha ettepanek pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikutele tasuda deposiiti 3500 eurot, kinnitada pankrotihalduri tasu 725 eurot, sellest hüvitada riigi vahenditest 397 eurot ning 328 eurot mõista välja võlgnikult, vabastada pankrotihaldur oma kohustustest ja rahuldada võlgniku avaldus tema võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. 03.03.2021 kinnitas kohus jaotusettepaneku, mis on jõustunud. Pankrotihaldur on esitanud kohtule pankrotiseaduse (
) § 158 lg 3 kohase aruande, mis sisaldab
Esitatud aruande kohaselt on võlgniku võlamaht 17902,22 eurot ja see ei ole võrreldes jaotusettepanekus näidatule muutunud. Võlgnik töötab endiselt X OÜ-s tõstukijuhi-laotöötajana, töötasu on muutuva suurusega, olenevalt töömahust ja hulgast. Käesoleval ajal on võlgnik varatu, tema sissetulekuks on töötasu, millest ei jätku kohustuste täitmiseks. Muid sissetulekuid võlgnikul teadaolevalt ei ole. Võlgniku saadav töötasu ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid ega katta pankrotimenetluse kulusid. Seega on võlgnik jätkuvalt püsivalt maksejõuetu, mis oma iseloomult ei ole ajutine. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Käesolevaks ajaks on pankrotivara suurus lõplikult välja kujunenud, selle suurendamiseks enam võimalusi ei ole, mistõttu on tekkinud alus aruande koostamiseks pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning pankrotivara suurendamine ei ole võimalik. Pankrotivarast on välja makstud võlgnikule seadusega ette nähtud elatis summas 5156,58 eurot ja ajutise halduri tasu 724,25 eurot, konto jääk on 1820,32 eurot. Massikohustused ja pandiese puudub. Pankroti väljakuulutamise aja seisuga oli võlgnikul raha 383,05 eurot, pankrotivarasse on raha laekunud 7 318,10 eurot. Jaotamisele kuuluv vara puudub, kuna seisuga 10.04.2021 olemasolev pankrotivara 1 820,32 eurot on vajalik võlgniku ja tema alaealise lapse ülalpidamise tagamiseks. Müügikõlblikku müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. Võlgnikule kuulub asukohaga xxx (korteri suurus 57,3 m2, registriosa nr xxx) P. T. 1/2 kaasomandist. Ühisomanikud P. T., R. T. ja M. K. 1/2 kaasomandist, kuid see võlgniku ühisomandi mõtteline osa ei oma iseseisvat väärtust ega ole seetõttu pankrotivarana müüdav. Võlgnikule kuulub sõiduauto sedaan 2 Mazda 6 (registreerimisnumber XXX, väljalaskeaasta 2003), millel suure vanuse (18 aastat) ja läbisõidu (ca 350 000 km) tõttu turuväärtus puudub ning mistõttu see ei ole pankrotivarana müüdav. Jaotise alusel väljamakseid pole tehtud. Hagisid esitatud ei ole ja haldur ei kavatse neid ka esitada. Kuna käesoleval juhul ei ole haldur tema valduses olevate dokumentide baasil tuvastanud võlgniku kuritegelikku või võlausaldajate huve teadvalt ja pahatahtlikult kahjustavat käitumist, ei pea haldur võlgniku maksejõuetuse tekkimist võlgniku teadliku tegevuse tagajärjeks. Seetõttu ei ole halduri arvates võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu (
Halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu
Pankrotimenetluse käigus on selgitatud, et võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ei ole võlgnikul sellist vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kanda pankrotimenetluse kulusid, vara tagasivõitmise- või tagasinõude võimalused puuduvad. R. T. (pankrotis) esitas koos pankrotivaldusega kohtule avalduse võlgadest vabastamise menetluse alustamiseks. Võlgnik on asunud seisukohale, et talle usaldusisikut mitte määrata, kuna soovib hoida kokku kulusid ning on suuteline ise vabatahtlikult täitma kohtu poolt määratud ulatuses oma kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on näidanud ennast pankrotimenetluse jooksul seaduskuuleka ja korrektsena, huvitunud pankrotimenetluse käigust ning on olnud piisavalt aktiivne ja initsiatiivikas oma asjade korraldamisel. Võlgnik on näidanud üles muret võlakohustuse pärast, kuid seoses erihooldamist vajava tervisega lapsega ja sellest tulenevate majanduslike raskustega ei ole tal õnnestunud koguda nii palju raha, et tasuda oma võlgu. Haldur nõustub R. T. (pankrotis) seisukohaga usaldusisiku määramata jätmise kohta, kuivõrd ta on suuteline ise täitma vabatahtlikult kohtu poolt määratud ulatuses oma kohustusi võlausaldajate ees ning pole alust eeldada, et ta oma lubatud kohustust ei täida. Võlausaldajad ei ole nõudnud R. T. (pankrotis) usaldusisiku määramist. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama ja lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. 20.04.2021 määrusega kohustati pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikut tasuma 3500 eurot kohtu deposiiti. Samal kuupäeval on vastavasisuline teade avaldatud Ametlikes Teadaannetes. Deposiiti tuli tasuda hiljemalt 27.04.2021. Huvitatud isikud ei ole teavitanud deposiiti tasumisest ja kohtute infosüsteemist seda ka ei nähtu. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlgnik pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri võlgniku pankrotihalduri kohustustest.
aasta
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
lg-te 1-3 alusel.
lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lg 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 14,5 tundi. Töötasu arvestamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 50 eurot, mis mahub kehtestatud piirmääradesse. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 725 eurot. Kohus leiab, et toimingute ajakulu on põhjendatud ja kooskõlas tehtud töö mahuga. Kohus määrab halduri tasuks 725 eurot (14,5*50).
lg 4 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda.
lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus pankrotihalduri taotlusel halduri tasu 397 eurot hüvitamise riigi vahenditest. Tulenevalt eeltoodust tuleb võlgnikult pankrotihalduri kasuks välja mõista pankrotihalduri tasu 328 eurot (725-397).
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Võlgnik esitas avalduse koos pankrotiavaldusega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt
Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
S § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Võlgnik on andnud enda nõusoleku ja kohustub täitma usaldusisikule pandud kohustusi. Kuivõrd esitatud ei ole kolmanda isiku nõusolekuid ja halduril ei ole vastuväiteid võlgniku enda usaldusisikuks määramise osas, siis peab kohus võimalikuks kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Menetluse kestel on võlgnik kohustatud
lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või 4 teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.
lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
lg 6 kohaselt on võlgnik kohustatud pärimise teel saadu väärtusest poole usaldusisikule üle andma.
lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas.
lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.