Obsah (18)

§ 113§ 217§ 76§ 100§ 101§ 116§ 77§ 118§ 188§ 223§ 218§ 103§ 219§ 220§ 189§ 115§ 127§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 22. oktoober 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-19-18233 S. M.’i

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.11.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ning 6% ulatuses hageja enda kanda.
2. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.
3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja asjaolud
4. Hageja palub mõista kostjalt välja müügilepingu alusel saadud 4 500 eurot, kahju summas 828 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 36,20 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (5 328 eurot) võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.11.2019 kuni võlgnevuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

1. Hageja S. M. ostjana ja kostja L. D. müüjana sõlmisid 06.08.2019 sõiduki Skoda Superb xxx (edaspidi sõiduk) müügilepingu. Hageja tasus kostjale sõiduki eest 4 500 eurot ja sõiduk vormistati hageja nimele. Sõiduki läbisõiduks oli müügi hetkel märgitud umbes 243 000 km.
2. Pärast müügilepingu sõlmimist ja umbes 300 km läbimist tekkis sõiduki mootoris rike. Hageja pöördus vea tuvastamiseks eksperdi poole. Ekspert R. P. tehnilise ekspertiisi käigus selgus, et sõiduki mootor vajab remonti nukkvõlli suure kulumi tõttu ja sõiduki odomeetri näitu on muudetud vähemalt 94 786 km võrra. Ekspertiisiaktist nähtub, et sõiduki viimane läbisõit Soomes, 08.03.2019 seisuga oli 339 474 km, sõiduki müügi hetkel oli vastav näit 244 486 km ning ekspertiisi teostamise ajal 244 688 km. Hageja ei oleks sõidukit ostnud, kui ta oleks teadnud, et sõiduki läbisõit on umbes 95 000 km suurem, kui hagejale müügieelsete läbirääkimiste ajal avaldati. Ekspert R. P. asub ekspertiisiaktist seisukohale, et mootoririke on tekkinud enne 06.08.2019 sõiduki üleandmist hagejale. Hageja hinnangul ei olnud tal võimalik mootori rikkega seotud puudust visuaalselt tuvastada sõiduki ülevaatuse ajal enne müügilepingu sõlmimist, kuna vea tuvastamiseks oli vaja eemaldada sõiduki mootori klapiajami kaan ning teostada gaasijaotusmehhamismi vaatlus. Viidatud protseduuri teostas ekspert R. P. sõiduki ülevaatuse ajal perioodil 18.08 – 25.09.2019, mil muuhulgas tuvastati, et sõiduki nukkvõll on silmnähtavalt kulunud, sh esimese silindri klappe käitav nukkvõlli ekstsentrikute karastatud tööpind oli sedavõrd kulunud, et nukkvõlli pöörlemisel eraldus nukkvõlli karastamata põhimikust metallpuru. Kostja avaldas hagejale, et sõiduk on korras ega vaja remonti, kuid ekspertiisiaktist selgus, et see on remontivajav ja sõidukõlbmatu. Sõiduki kasutuskõlbulikuks muutmise remonttööde hind on 1 181,39 eurot.
3. Hageja esitas 11.10.2019 kostjale taganemisavalduse ja nõude kahju hüvitamiseks. Hageja ei andnud kostjale puuduste kõrvaldamise täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna puuduste iseloomu tõttu (eelkõige muudetud odomeetri näit) ei olnud see mõistlik. Kostja vastas hageja taganemisavalduses toodud nõuetele eitavalt ega olnud nõus hageja nõudeid kohtuväliselt täitma.
4. Käesoleval ajal on sõiduk hoiul OÜ X territooriumil, kuhu see toimetati puksiiriga, kuna see ei ole sõidukõlblik ja võib tekitada nii sõidukile kui ka liikluses kolmandatele isikutele veelgi suuremat kahju.
5. Hageja leiab, et müüdud sõiduk ei vasta lepingutingimustele. Autol esinevad olulised varjatud puudused – sõiduki läbisõit ei vastanud tegelikkusele, mistõttu esines sõiduki detailide liigne kulumine. Sõiduki remondiks on tehtud hinnapakkumine summas 1 189,39 eurot, kuid sõiduki läbisõiduga seotud puudust ei ole võimalik kõrvaldada.
6. Ekspert R. P. tuvastas ebaõige sõiduki odomeetri näidu 25.09.2019 ning hageja esitas kostjale müügilepingust taganemise avalduse 11.10.
7. Hageja hinnangul on tegemist mõistliku ajaga asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks.
8. Hageja palub tagastada sõiduki müügihinna summas 4 500 eurot, misjärel tagastab kostjale koheselt sõiduki.
9. Lisaks palub hageja kostjalt kahju hüvitamist. Hageja on kandnud sõiduki keemilise puhastuse kulud summas 300 eurot, kuna sõiduki üleandmise ajal oli sõiduk määrdunud. Arvestades, et 2 hageja sai sõidukit kasutada alla 300 km tagastab hageja sõiduki kostjale puhtana. Samuti kandis hageja sõiduki omandiõiguse ümbervormistamisel registreerimise kulu summas 192 eurot. Hageja ei oleks nimetatud kulu kandnud, kui ta oleks teadnud, et sõidukil esinevad hagis toodud puudused. Lisaks esitab hageja kostja vastu kahjunõude summas 336 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele.
10. Hageja on arvestanud viivist

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.10.2019, kuna nõudis 11.10.2019 taganemisavalduses müügilepingu alusel üleantud raha tagastamist hiljemalt 19.10.2019. Sissenõutavaks muutunud viivis moodustab 36,20 eurot. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis alates 21.11.2019 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

1. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
2. Kostja hinnangul loobus hageja õigusest esitada sõiduki osas kostja vastu pretensioone, kui ta loobus sõiduki ostueelse kontrolli teostamisest. Kostja ei olnud sõidukit müües teadlik, et sõiduki nukkvõll on kulud ja odomeetri näitu on muudetud. Kostja andis hagejale võimaluse tutvuda sõiduki tehnilise seisukorraga ning lasta sõidukit kontrollida spetsialistide juures, millest hageja keeldus. Kostja selgitas hagejale, et sõiduk on üle 10 aasta vana ning lisaks 05.08.2019 registreerimiseelsele ülevaatusele sõidukile mingit kontrolli teostanud ei ole.
3. 06.08.2019 sõiduki ostu-müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi osas, mistõttu pidi sõiduk

§ 217lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele.

Sõiduk vastas müügi hetkel tavapärastele kasutatud sõiduki nõuetele ehk asja keskmisele kvaliteedile.

1. Esitatud hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et kostja oli teadlik sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud neid hagejale. Sõiduk oli müügi hetkel kasutamiskõlbulik, ei olnud ohtlik hagejale ega kaasreisijatele ning sõidukil ei olnud selle kasutamist takistavaid varjatud rikkeid või defekte.
2. Lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja pöördus sõidukiga remonti 1,5 kuu möödudes sõiduki üleandmisest.
3. Kuna kostja vaidleb vastu hageja müügilepingu alusel saadu tagastamise nõudele, leiab kostja, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda ka kahju hüvitamist. Kui hageja soovis endale soetatud sõidukit puhastada, on see tema vaba tahe ning see ei kuulu tasumisele kostja poolt. Sõiduki ülevaatusel teostatud fotodest nähtuvalt ei olnud sõiduk määrdunud. Seoses sõiduki omaniku ümbervormistamisel registreerimise kuluga märgib kostja, et praktika kohaselt tasubki sõiduki ostja sõiduki registreerimistasud. Pooltel puudus kokkulepe, et sõiduki registreerimistasud kantakse pooleks või mõnel muul viisil. Ka hageja kahjunõue, mis tuleneb õigusteenuse osutamisest summas 336 eurot, tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused
4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning 3 lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
6. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel

§ 76

lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 4 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. Vastavalt

§ 116

lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 116

lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et: 1) Hageja ja kostja sõlmisid 06.08.2019 sõiduki ostu-müügilepingu, mille alusel kostja müüs hagejale sõiduki Skoda Superb xxx (tlk 7); 2) hageja tasus kostjale sõiduki eest 4 500 eurot ning sai sõiduki enda valdusesse; 3) sõiduki esmase ülevaatuse ajal 05.08.2019 Maanteeametis oli sõiduki läbisõiduks fikseeritud 244 485 km (tlk 40); 4) hageja esitas kostjale 11.10.2019 taganemisavalduse ja nõude kahju hüvitamiseks (tlk 3234)
2. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast sõiduki ostu-müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil varjatud puudused, mille eest kostja vastutaks ning kas hageja oli õigustatud lepingust taganema, nõudma kostjalt lepingu alusel makstud summa tagastamist ja kahju hüvitamist. TsMS § 370 lg 1 võimaldab ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui kõik nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Hageja on esitanud lepingust taganemisele tuginedes ostuhinna tagastamise nõude summas 4 500 eurot koos kahjunõudega summas 828 eurot (tlk 2). Lepingust taganemine 10.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas.

§ 217

lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 217

lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Lisaks näeb

§ 77

lg 1 ette, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest, et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. Riigikohus on osundanud, et kui ostetakse kasutatud asi, ei saa asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida uutel asjadel ei esine, endast kujutada lepingutingimustele mittevastavusi. Kasutatud asjade puhul võib puudustega tegemist olla siis, kui müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt selliseid puudusi ei esine (RK 3-21-23-10, p 12). Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki. Hageja võis eeldada, et sõidukil puuduvad sellised varjatud rikked või defektid, mis sõidukit 4 kasutada ei võimalda. Ostu-müügilepingust ei nähtu kokkulepe sõiduki kvaliteedi kohta, seega sõiduk pidi vastama

§ 217lg 1 ja § 77 järgi tavapärastele kasutatud sõiduki nõuetele.

11.

§ 116

lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).

§ 116

lg 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud või kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi või kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 116

lg 4 järgi ei ole üldjuhul lepingust taganemine kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti kohustust, mille täpne täitmine oli teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.

§ 118

lg 1 järgi kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama või kui tema poolt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.

§ 188

lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Riigikohus on rõhutanud, et lepingust taganemiseks peab teine pool olema lepingulist kohustust oluliselt rikkunud (RK 3-2-1-31-08, p 14). Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud selle formaalsed ja sisulised eeldused, mis tähendab, et vastaspoolele peab olema õigel ajal esitatud taganemise avaldus ning eksisteerib taganemist õigustav põhjus (RK 3-2-1-34-13, p 14). Formaalseks eelduseks on õigel ajal ja nõuetekohase taganemise avalduse esitamine (samas, p 14). Lisaks lepingust taganemise materiaalsete alustele tuleb tõendada formaalsete eelduste täitmist. 12.

§ 116

lg 4 näeb ette, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole üldjuhul lubatud.

§ 223

lg 3 järgi ei pea lõigetes 1 ja 2 juhul ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks

§-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muuhulgas lepingust taganeda. Taganemise õiguse esmaseks eelduseks on müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus (

§ 217

, 77) ja müüja vastutus selle eest (

§ 218). 13.

Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kostja poolt müügilepingu olulise rikkumise

§ 116lg 2 mõttes.

Hagiavaldusele lisatud ekspert Raul Põdersalu arvamusega (tlk 8-31) on tõendatud, et sõiduki mootor vajab remonti klapiajami suure kulumi tõttu ning mootoririke ei ole tekkinud pärast 06.08.2019 kui sõlmiti ostu-müügileping, millele järgnevalt on sõidukiga sõidetud u 300 km, vaid see on arenenud pikema aja jooksul. Lisaks on eksperdi arvamusega tõendatud, et sõiduki odomeetri näitu on muudetud vähemalt 94 786 km võrra väiksemaks (tlk 11). Riigikohtu hinnangul on varjatud puudusteks lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (30.05.2017 otsus, nr 3-21-46-17). Ekspertarvamuse põhjal võib selgelt järeldada, et tegemist ei ole puudustega, mida hageja oleks saanud välise ülevaatuse käigus tuvastada.

§ 223

lg 1 järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtu hinnangul ei ole odomeetri näidu muutmist 94 786 km võrra väiksemaks võimalik parandada. Seega ei oleks ka hageja poolt kostjale 5 täiendava tähtaja andmine lepingurikkumise kõrvaldamiseks toonud soovitud tagajärge. Samuti on hageja 15.09.2020 toimunud kohtuistungil märkinud, et ta ei oleks sõidukit ostnud, kui oleks selle tegelikku läbisõitu teadnud, kuna niivõrd suure läbisõiduga võivad kaasneda ka teiste detailide kulumisest tulenevad probleemid. Lisaks nähtub mootoririkke tekkest päras u 300 km sõiduki kasutamist, et kostja müüs hagejale sõiduki, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ning tegemist on kostjapoolse olulise lepingurikkumisega

§ 116lg 2 p 2 tähenduses.

14. Kostja väitel ei olnud ta teadlik sõidukil esinevatest puudustest. Kohus märgib, et müüja vastutuse hindamisel lepingust taganemise eeldusena ei ole

§ 101

esimese lause järgi tähtsust, kas rikkumine on vabandatav

§ 103mõttes.

Lisaks sätestab

§ 218

lg 1 erinormina, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 218

lg 3 sätestab, et müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt. Eeltoodud sätetest tuleneb, et müüja vastutus ei sõltu sellest, kas või millises osas ta ise oli või ei olnud sõiduki puudustest teadlik. Sõiduki oluliste ja varjatud defektide eest pidi kostja müüjana vastutama ka siis, kui ta ise defektidest teadlik ei olnud ega omanud eriteadmisi sõidukite mootorite või nende tehnilise seisundi osas.

§ 218

lg 4 näeb ette, et müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja müüjana ei saa vastutada nende sõiduki puuduste eest, milliste olemasolust hageja sõiduki ostmisel teadis või pidi teadma. Samuti on Riigikohus leidnud, et varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud (25.05.2015 otsus, 3-2-1-50-15, p 18). Kostja vastuväide, et hageja loobus oma õigusest esitada sõiduki osas pretensioone, kui ta loobus sõiduki ostueelse kontrolli teostamisest, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud.

§ 219

lg 1 seab asja ülevaatamise kohustuse oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostjale. Antud juhul soetas vaidlusaluse sõiduki füüsiline isik väljaspool majandus- või kutsetegevust. 15.

§ 220

lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Ekspert R. P. arvamus on koostatud 23.09.2019 ning hageja pöördus kostja poole taganemisavalduse ja nõudekirjaga 11.10.2019. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ajaga

§ 220lg 1 mõttes.

16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt lepingust taganemine on kehtiv ja

§ 189

lg 1 alusel on hageja nõue müügisumma 4 500 euro nõudes põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kahju hüvitamine 17. Hageja nõuab kostjalt ka kahju hüvitamist summas 828 eurot. Tekkinud kahju seisneb sõiduki keemilise puhastuse kuludest summas 300 eurot (tlk 41), sõiduki liiklusregistris registreerimise eest summas 192 eurot (tlk 43) ja kohtueelsetest õigusabikuludest summas 336 eurot (tlk 44). 18.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju 6 tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on see, et teine pool on lepingut rikkunud ja vastutab selle eest, teisele poolele anti täiendav tähtaeg kohustuse tekkimiseks, kahju oli hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja teisele poolele ettenähtav ning rikkumise kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos (RK 3-2-1-5-12, p 27). 19. Seega peavad lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks

§-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud järgmised eeldused: a) kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); b) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); c) kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (

§ 115

lg-d 2 ja 3); d) hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); e) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); f) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); g) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

1. Kohtu hinnangul on kõik eelnimetatud eeldused kahju hüvitamise nõude edukaks esitamiseks eelnevates punktides analüüsitud ja täidetud. Põhjusliku seoses olemasolu kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekitatud kahju vahel on samuti tõendatud - kui kostja poleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja tehtud kulutused olnud asjata. Samas ei pea kohus põhjendatud kahjuks sõiduki keemilise puhastuse kulusid summas 300 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk oli ostu hetkel niivõrd määrdunud, et selle kasutamiseks oleks olnud seda vaja keemiliselt puhastada. Kohtu hinnangul on tegemist toredusliku kuluga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 lg 3 mõtte kohaselt, mis ei olnud kostjale ettenähtav ja seega ei kuulu väljamõistmisele. Ülejäänud osas, s.o summas 528 eurot, on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Viivis
2. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 36,20 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (5 328 eurot) võlaõigusseaduse (

) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.11.2019 kuni võlgnevuse täieliku täitmiseni. 22.

§ 76lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Vastavalt

§ 100

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist.

§ 101

lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 23. Kohus leiab, et kuna käesolevalt kuulub rahuldamisele hageja põhinõue summas 5 028 eurot (4 500 + 528), kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud 7 viivised summas 35,26 eurot (vahemikul 20.10.2019 kuni 20.11.2019) ning viivised alates 21.11.2019

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud

1. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ning 6% ulatuses hageja kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus tema enda kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
4. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 8