← Eesti

2-20-8462/85

Obsah (6)§ 462§ 430§ 428§ 432§ 459§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Agle Elmik Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2021, Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-8462 Tsiviilasi K V hagi A P ja L P vastu elatise vähendamiseks

) § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. K P, A P ja L P on K V (laste ema) ja A P ühised lapsed. Tsiviilasjas nr 2-19-8336 mõistis Pärnu Maakohus
  2. novembri 2019 otsusega K V välja elatise 270 eurot K P kasuks kuni xx. xxxxxxxxxxx xxxx, elatise 270 eurot A P kasuks kuni xx. xxxxxxxxx xxxx ning elatise 270 eurot L P kasuks kuni xx. xxxxxxxxxxx xxxx.
  3. K P esitas
  4. juunil 2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse K V vastu täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-20-8462). Kohus võttis
  5. juuni 2020 määrusega hagi menetlusse. K V esitas
  6. juunil 2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse A P ja L P vastu elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr 2-20-8729). Kohus võttis
  7. juuni 2020 määrusega hagi menetlusse. 2

(4)Tsiviilasjades nr 2-20-8462 ja 2-20-8769 toimusid
  1. septembril 2020 eelistungid, kus kohus arutas pooltega võimalust tsiviilasjade liitmiseks, kuna mõlemad asjad puudutavad ema ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohus liitis
  2. septembril 2020 tsiviilasi nr 2-20-8729 tsiviilasjaga nr 2-20-8462 ja andis liidetud tsiviilasjale numbriks 2-20-
  4. K P ja K V esitasid
  5. aprillil 2021 kohtule allkirjastatud kompromissi, mille maakohus
  6. mai 2021 määrusega kinnitas.
  7. K V ning A P ja L P seaduslik esindaja A P esitasid
  8. mail 2021 kohtule allkirjastatud kompromissi, mille paluvad kinnitada. Pooled võtavad kompromissi allkirjastades arvesse, et: - laste emal on veel kaks alaealist last: xx. xxxxxxxxx xxxx sündinud K V ja xx. xxxxxxxxxx xxxx sündinud K V, kes tsiviilasjas nr 2-19-8336 välja mõistetud elatise tõttu on halvemas varalises olukorras kui A ja L P; - laste ema sissetulek on ebapiisav ja tema võimalused leida suurema sissetulekuga töökoht on piiratud seoses erihariduse ja kvalifikatsiooni ning varasema pikaaegse töökogemuse puudumisega, kuna ta on olnud 18 aastat lastega kodune, samuti väikelaste eest hoolitsemise vajadusega, kuna ta kasvatab üksinda oma teisest abielust sündinud lapsi, siis peab ta töökoha puhul arvestama lasteaia lahtiolekuaegadega; - A ja L P põhjendatud vajadused on väiksemad kui 1080 eurot kuus ja valdavas osas kaetud riiklike ja vallapoolsete toetustega, mis laekuvad A P arvelduskontole; - L P suhtlust emaga; - laste ema halba varalist olukorda, mille tõttu ei ole ta võimeline tasuma A ja L P elatist tsiviilasjas nr 2-19-8336 väljamõistetud määras. Pooled kinnitavad, et kompromiss on nende vaba tahte väljendus ja saavutatud ilma ühegi isiku mõjutamiseta ning, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled paluvad teha kohtumääruse kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Pooled välistavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse edasikaebamise õiguse.

§ 462

lg 2 alusel taotlevad pooled, et kohus asendaks kompromissi kinnitava määruse avalikustamisel arvutivõrgus menetlusosaliste nimed initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustaks menetlusosaliste isikukoode ega aadressi. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED 5. Maakohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. 6.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade 3

(4)kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
  1. Kohtu hinnangul vastab kompromiss seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetatakse.
  2. Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Samas on

§ 459

lg 1 alusel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 9.

§ 168lg 3 alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

Asjas väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. 10. Kohus asendab kohtumääruse avalikustamisel kõikide andmesubjektide nimed initsiaalidega ja jätab avalikustamata nende isikukoodid (

§ 462lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.