lg 21, § 4181 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Vahur Verte Süüdistatav ROMAN KALASHNIKOV, ik: 37802200215; elukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas, Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa; vabaduses viibides xxxx; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht või õppeasutus: enda sõnul töötab xxxx; 2 kehtivat kriminaalkaristust: 31.05.2016.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-163753 mõisteti süüdi
lg 2 p 2, § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises ning teda karistati
sätete alusel 6 kuud vangistust, mida suurendati
lg 2 alusel Harju Maakohtu 11.04.2006.a otsuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 6 kuud vangistust; Tartu Maakohtu 03.10.2017.a määrusega jäeti Roman Kalashnikov temale mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata; 11.04.2006.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsusega nr 1-05-1175 mõisteti Roman Kalashnikov süüdi
, § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritavate 1 kuritegude toimepanemises ja teda karistati 2 aasta pikkuse vangistusega Tõkend: vahistamine alates 16.02.2019.a.; kahtlustatavana kinnipidamine: 15.02.2019.a. Kaitsja Tanel Mällas RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Roman Kalashnikov
Süüdi tunnistada Roman Kalashnikov
lg 21 järgi ja karistada teda vangistusega 15 (viisteist) aastat.
lg 1 alusel, suurendades üksikkaristustest raskeimat, mõista liitkaristuseks 17 (seitseteist) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Roman Kalashnikov’i kinnipidamisest, s.o alates 15.02.2019.a. Roman Kalashnikov’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Roman Kalashnikov’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1460 eurot; - narkootilise aine ekspertiiside kulud kogusummas 3500 eurot; - DNA-ekspertiiside kulud 3477 euro ulatuses; - jäljeekspertiiside kulud 942 euro ulatuses; - arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulud kogusummas 190 eurot; - tulirelva ekspertiisi kulud kogusummas 420 eurot; - määratud kaitsjale Margus Viira makstud tasud kogusummas 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta DNA-ekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 10 374 euro ulatuses, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta jäljeekspertiiside kulud ülejäänud osas, s.o 628 euro ulatuses, riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena võrdsetes osades. Tulenevalt KrMS § 159 lg-st 3 edastatakse käesolevas asjas väljamõistetavate summade (kriminaalmenetluse kulude) tasumiseks vajalikud andmed (sh pangakontod ja viitenumber) eraldi dokumendina süüdistatavatele. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Konfiskeerimine: 2
lg 1 ja
lg 5 p 2 alusel konfiskeerida Roman Kalashnikov’ilt: - sularaha summas 20 590 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 26.02.2019.a määruse nr. 1-19-1428 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks ja kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole; Asitõendid ja salvestised: - 15.02.2019.a Roman Kalashnikov’ilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud: • märkmik, märkmepaber – jätta kriminaalasja materjalidele; • võtmekimp (asub PPA keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, xxxx) - saata Tallinna Vanglasse Roman Kalshnikov’i isiklike asjade juurde lisamiseks või tagastada Roman Kalashnikov’i poolt volitatud isikule kohtuotsuse jõustumisel; • Apple iPod touch, mobiiltelefon Samsung Galaxy S7 (asuvad PPA keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Xxxx) - konfiskeerida
lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 15.02.2019.a Roman Kalashnikovi elukohast (Xxxx) läbiotsimisel ära võetud • jope, nahkkindad, näomask, rebitud servaga papi/paberitükk, teibiriba, vaakumpakendaja Stollar Model BVS600, kohviveski Bosch kaanega, kohviveski Bosch ilma kaaneta, pakendis kohviveski Bosch, avatud karp Aptamil, milles poole ulatuses valget pulbrit, avatud karp Multipro Plus, milles alla poole ulatuses (peaaegu tühi) beeži värvi pulbrit, digitaalkaalud Beurer, pritsmepüüdja, kolm suletud pakki vaakumpakendeid LAICA 28cmx3m, 10 eraldi vaakumpakendit ja üks läbipaistev kilepakend, mille sees kortsus kilepakendid ja külge kleepunud kilepakend, hõbepaberirull, avatud pakendis mikrouuni kilerull, punast värvi Rimi sangadega kilkekott, kiletükid, kasutatud kummikindad, töökindad, jammer kuue antenniga (tähistuseta) ja toitejuhtmetega, kasutatud kummikindad, Vana Tallinna tühi jäätisekarp kaanega, kaaneta Vana Tallinna tühi jäätisekarp, kasutatud kummikindad, eri suurusega sulgurribaga kilekotid, milles igaühes hulgaliselt sulgurribaga kilekotte, sulgurribaga kilekott, sim kaardi ümbris PUK xxxx, papitükk (millel käsikirjaline number xxxx ja all kiri M M), bilain sim kaardi ümbris xxxx, käerauad 2 paari (tähistuseta) ning Elisa kõnekaardiümbris xxxx (asuvad PPA keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Xxxx), sim kaart xxxx (asub kriminaalasja materjalide juures) - konfiskeerida
lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; • valge paberileht käsikirjaliste märkmetega, rebitud servaga ruuduline paberileht (lehel käsikirjalised joonised sh keemiliste ainete valemid ja vene keelne käsikirjaline tekst), mustade kaantega märkmik (märkmikus käsikirjalised märkmed T.L.S ja lõppevad B), kollast värvi paber (paberil käsikirjalised märkmed), mustade kaantega kalendermärkmik 2004 käsikirjaliste märkmetega) – anda PPA käsutusse kohtuotsuse jõustumisel; - 15.02.2019.a Roman Kalashnikovi elukohast (Xxxx) läbiotsimisel ära võetud vintraud koos relvaraamiga CP3430, relvalukk tähistusega CP3430, padrunisalv (tähistuseta), relva puust laesäär (tähistuseta), relva käepide (tähistuseta), relva osa (tähistusega KC9555), relva lukukoja kaas (tähistusega MŠ1355), metallist osad 8tk (tähistuseta), kaitseriiv (tähistusega 430), relva vedru (tähistuseta), sulgurribaga kilekott, milles 2 metallist osa, sulgurribaga kilekott, milles päästik (tähistuseta) ja veel 10 metallist relvaosa, sulgurribaga kilekott, milles 2 metallist osa ja paberitükk ning sulgurribaga kilekott, milles kolm metallist osa ja paberitükk (asuvad PPA asitõendite laos, Rahumäe tee 6/6 Tallinn) – konfiskeerida
lg 4 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 15.02.2019.a Roman Kalashnikovi elukoha xxxx juures olevatest prügikonteineritest saadud punast värvi Rimi kilekott, murdmisjälgedega paberitükid (3 tk), teibi rull, pruuni värvi tühi 3 valge korgiga 1000ml pudel, roheline sangadega õhuke kilekott, läbipaistva teibi ribad, murdmisjälgedega paberitükid (5 tk), tühi kilepakend, kasutatud kummikindad, paksema kile ribad 4tk, pappkast, kohviveski Bosch avatud pakend, tšekk/ostuarve nr xxxx, kummisoonikuga kangariba (2 tk) (varruka käiseotsad) ning kilerull (asuvad PPA keskkriminaalpolitsei asitõendite hoidlas, Xxxx) - konfiskeerida
lg 1 alusel ning hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - narkootilised ained (asuvad EKEI keemiaosakonnas) – konfiskeerida
lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - kriminaalasja materjalide juurde lisatud andmekandjad (2 CD-plaati, 2 DVD-plaati) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. - kogutud proovid – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 02.11.
Samuti süüdistatakse Roman Kalashnikov`i selles, et tema, omamata vastavat relvaluba, omandas kohtueelsel uurimisel tuvastamata ajal enne 15.02.2019 kella 17:37, tuvastamata kohast ja tuvastamata isikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulised osad, so 1966. aastal Nõukogude Liidus valmistatud 7,62x39 mm kaliibrilise automaatvintpüssi AKM nr CP3430 relvaraami salve riivi ja päästikukaitsmega ning relvaraua gaasikoja, kirbualuse, kirbu ja esilae kinnistusosaga ning hoidis neid koos teiste Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüssi üheks tervikuks kokkupandavate osadega oma elukohas aadressil Xxxx, kus need politseiametnike poolt 15.02.2019.a-l läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 6 Relvaseaduse § 1¹ lg 2 kohaselt on relva käitlemine muuhulgas ka relvade ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine ja kandmine. Relvaseaduse § 11 p 1 ning § 12 lg 1 p 1 kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha ning püss on seejuures tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm. Relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud muuhulgas automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu Relvaseaduse § 21 lg 1 ja lg 1¹ kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks Seega süüdistatakse Roman Kalashnikov`i tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises, so
II MENETLUSE KÄIK Süüdistatava R. Kalashnikov’i seisukohad on kajastatud kohtuotsuse alajaotuses III. Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: ristküsitluse vormis kuulati üle süüdistatav Roman Kalashnikov, tunnistajad N N, J B, O A, Ü L ja asjatundja P R. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1-3 ka ülekuulatud isikute ütluste taasesitamist kohtuotsuses (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas nr 3-1-1-22-10, 26.05.2010.a.). Kohtuliku uurimise käigus esitas prokurör kirjalikud tõendid, millised avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele: - Xxxx asuva sündmuskoha vaatluse kohta 15.02.2019.a-l koostatud protokoll /t kd 1 lk 150153/; - Xxxx asuva sündmuskoha vaatluse kohta 15.02.2019.a-l koostatud protokoll /t kd 1 lk 154158/; - 27.02.2019.a xxxx metsatukas asuva sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokoll /t kd 1 lk 159-172/; - ekspertiisimäärus ja nimetatud määruse alusel 21.03.2019.a koostatud narkootilise aine ekspertiisiakt nr 19E-AN0261, õiend /t kd 1 lk 173-174, 175-177/; - 02.04.2019.a koostatud DNA-ekspertiisi akt nr xxxx, õiend /t kd 1 lk 178-181/; - 17.05.2019.a koostatud jäljeekspertiisi akt nr xxxx, õiend /t kd 1 lk 182-190/; - 18.04.2019.a xxxxx metsatukas asuva sündmuskoha vaatluse kohta koostatud protokoll /t kd 2 lk 1-5/; 7 - ekspertiisimäärus ja nimetatud määruse alusel 08.05.2019.a koostatud narkootilise aine ekspertiisiakt nr xxxx, õiend /t kd 2 lk 6, 7-8/; - ekspertiisimäärus ja nimetatud määruse alusel 17.05.2019.a koostatud arstlik kohtutoksikoloogia ekspertiisiakt nr xxxx, õiend /t kd 2 lk 9, 10-11/; - ekspertiisimäärus ja nimetatud määruse alusel 24.05.2019.a koostatud jäljeekspertiisi akt nr xxxx, õiend /t kd 2 lk 12, 14-25/; - 08.05.2019.a xxxx metsatukas asuvate sündmuskohtade vaatluse kohta koostatud protokoll /t kd 2 lk 26-46/; - Roman Kalashnikovi 15.02.2019.a-l kahtlustatavana kinnipidamise kohta koostatud protokoll /t kd 2 lk 47-54/; - Roman Kalashnikovi kinnipidamisel tema valdusest leitud iPod Touch6 ning nimetatud asitõendi vaatluse kohta koostatud protokoll koos lisaks oleva fototabeliga, tõlge /t kd 2 lk 5557, 58-59/; - Roman Kalashnikovi kinnipidamisel tema valdusest leitud mobiiltelefon Samsung Galaxy S7 ja nimetatud asitõendi vaatluse kohta koostatud protokoll koos lisaga (CD plaat) /t kd 2 lk 6061, 62/; - Roman Kalashnikovi kinnipidamisel tema valdusest leitud sulgurribaga kilekott ning nimetatud asitõendi vaatluse kohta koostatud protokoll koos lisaks oleva fototabeliga /t kd 2 lk 63-64/; - Roman Kalashnikovi kinnipidamisel tema valdusest leitud võtmekimp ja märkmepaber ning nimetatud asitõendite vaatluse kohta koostatud protokoll koos lisaks oleva fototabeliga /t kd 2 lk 65-66/; - 15.02.2019.a Roman Kalashnikovi elukohas xxxx teostatud läbiotsimise kohta koostatud protokoll /t kd 2 lk 68-77/; - ekspertiisimäärus ja nimetatud määruse alusel 21.02.2019.a koostatud tulirelvaekspertiisi akt nr xxxx, õiend /t kd 2 lk 78, 78a-81/; - päringud ja vastused päringutele seonduvalt relvaloaga /t kd 2 lk 82-85/; - Roman Kalashnikovi kinnipidamisel ning seejärel tema elukohast leitud märkmikud ning nimetatud asitõendite vaatluse kohta koostatud protokoll /t kd 2 lk 86-88/; - Roman Kalashnikovi elukohast leitud märkmetega ruuduline leht ja selle vaatluse kohta koostatud protokoll, tõlge /t kd 2 lk 89-91/; - 07.06.2019.a jälitustoimingu protokoll lisadega (DVD plaat) /t kd 2 lk 93-99, 100/; - Xxxx tumehalli värvi prügikonteinerist saadud punast värvi Rimi sangadega kilekott ja selles olevad esemed ning sama hoone juures olevast rohelise kaanega tumehalli värvi prügikonteinerist saadud pruun pappkast koos esemetega ning nimetatud asitõendite vaatluse kohta koostatud protokoll /t kd 2 lk 101-106/; - Roman Kalashnikovi elukohast leitud Rimi punast värvi sangadega kilekott ja selles olevad kolm kileriba ning nimetatud asitõendite vaatluse kohta koostatud protokoll /t kd 2 lk 107-109/; - Roman Kalashnikovi elukohast leitud Rimi punast värvi sangadega kilekotist leitud kasutatud kummikindad ja nimetatud asitõendite vaatluse kohta koostatud protokoll /t kd 2 lk 110-111/; - ekspertiisimäärus ja nimetatud määruse alusel 03.04.2019.a koostatud DNA ekspertiisiakt nr xxxx, õiend /t kd 2 lk 112, 114-117/; - 13.03.2019.a koostatud narkootilise aine ekspertiisiakt nr xxxx, õiend /t kd 2 lk 118-121/; - Roman Kalashnikovi elukohast läbiotsimisel leitud rebitud servaga papi/paberitükk ja Xxxx maja juures prügikonteinerist saadud pruunist pappkastist leitud kohviveski Bosch avatud pakend ning nimetatud asitõendite vaatluse kohta koostatud protokoll /t kd 2 lk 122-123/; - xxxx kaubanduskeskuse (xxxx) 15.02.2019.a kaamerate salvestised ja nimetatud asitõendi vaatluse kohta koostatud protokoll, DVD-plaat /t kd 2 lk 124-126, 126a/; - foto Roman Kalashnikov’i elukohast läbiotsimisel leitud mustade kulunud kaantega märkmiku kuuendast leheküljest, tõlge; foto Roman Kalashnikov’i juurest kahtlustatavana 8 kinnipidamisel leitud pruunide kaantega märkmiku tagant neljandast leheküljest, tõlge /t kd 2 lk 152-153, 154-155/; - ekspertiisimäärus ja nimetatud määruse alusel 05.03.2019.a koostatud narkootilise aine ekspertiisiakt nr xxxx, õiend /t kd 2 lk 156-157, 158-163/; - ekspertiisimäärus ja nimetatud määruse alusel 19.03.2019.a koostatud arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiisi akt nr xxxx, õiend /t kd 2 lk 164, 165-168/; - 01.04.2019.a koostatud DNA ekspertiisiakt nr xxxx, õiend /t kd 2 lk 169-175/; - ekspertiisimäärus ja nimetatud määruse alusel 14.05.2019.a koostatud jäljeekspertiisi akt nr xxxx, õiend /t kd 2 lk 176, 177-188/; - EKEI kohtutoksikoloogiaekspert M Ti vastus päringule /t kd 2 lk 189-190/; - päring ja vastus päringule seonduvalt narkootiliste ainete hindadega aastal 2018 /t kd 2 lk 191, 192-193/; - Maksu- ja Tolliameti maksukohuslaste registri väljatrükk /t kd 2 lk 194/; - Roman Kalashnikovi varanduslikku seisu kajastavate dokumentide vaatluse kohta koostatud protokoll /t kd 3 lk 1-8/; - Rahvastikuregistri väljatrükk /t kd 3 lk 9-11/; - Kinnistusraamatu väljatrükk /t kd 3 lk 12/; - Väljatrükk Kinnistusraamatust Tartu Maakohtu kinnistusosakonda uue registriosa numbriga nr xxxx kantud Xxxx-48 korteri kohta /t kd 3 lk 13-14/; - väljatrükk sõiduki Xxxx (reg.nr xxxx) põhiandmete kohta /t kd 3 lk 15-18/; - väljavõte Maksu- ja Tolliameti andmebaasist Roman Kalashnikovi maksustatava tulu kohta perioodil 2010-2019 /t kd 3 lk 19/; - päring Eesti Vabariigis tegutsevatele krediidiasutustele ja vastused päringule /t kd 3 lk 2332/; - päring Xxxx korteriühistule ja vastus päringule /t kd 3 lk 33-51/; - päring Elisa Teleteenused AS-le ja vastus päringule /t kd 3 lk 52-67/; - päring MyFitness AS-le ja vastus päringule /t kd 3 lk 68-72/; - päring Eesti Töötukassale ja vastus päringule /t kd 3 lk 73-76/; - päring Eesti Energia AS-le ja vastus päringule /t kd 3 lk 77-82/; - koopia Roman Kalashnikovi välismaalase passist nr VD0052698 /t kd 3 lk 83-85/; - väljatrükk PIKO andmebaasist Roman Kalashnikovi piiriületuste kohta /t kd 3 lk 86/; - 20.02.2019.a vara arestimise taotlus ja selle alusel koostatud 26.02.2019.a Harju Maakohtu kohtumäärus nr. 1-19-1428, vara arestimise protokoll, sularaha sissemakse kviitung, sularaha tagatiskontole kandmise määrus /t kd 3 lk 87-91, 92-99, 100, 100a, 101/; - Roman Kalashnikov’i karistusregistri väljatrükk /t kd 3 lk 102/; - Tartu Maakohtu 03.10.2017 kohtumäärus nr. 1-16-3753 /t kd 3 lk 103-104/; - 16.02.2019.a vahistamistaotlus, Harju Maakohtu 16.02.2019.a kohtumäärus nr. 1-19-1318 /t kd 3 lk 105-108, 109-112/; - 09.04.2019.a vahistamise pikendamise taotlus, Harju Maakohtu 11.04.2019.a kohtumäärus nr. 1-19-1318 /t kd 3 lk 113-116, 117-118/; - 10.06.2019.a vahistamise pikendamise taotlus, Harju Maakohtu 14.06.2019.a kohtumäärus nr. 1-19-1318 /t kd 3 lk 119-127, 128-134/; - vabaduspiiranguga isikule lisapiirangute kohaldamise määrus /t kd 3 lk 135-136/; - riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrused /t kd 3 lk 137-140/; - asitõendite üleandmise-vastuvõtmise akt /t kd 3 lk 141/; - ekspertiisimaterjali võtmise protokoll /t kd 3 lk 142/. - 17.05.2019.a äratundmiseks esitamise protokoll /t kd 4 lk 5-7/; - Tallinna Vangla vastuskiri seoses S S kriminaalhoolduse lõppemisega /t kd 4 lk 8/; - ekspertiisimäärus ja nimetatud määruse alusel 03.06.2019.a koostatud DNA ekspertiisiakt nr xxxx, õiend /t kd 4 lk 87, 89-94/ 9 Antud tõendite avaldamisele pooled vastu ei vaielnud. Kohus järgnevalt nimetab kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendeid ja materjale, mis ei tulene süüdistusaktist või mille osas esines pooltel vastuväiteid, või mille puhul taotleti eeluurimisel antud ütluste avaldamist. Kaitsja taotles esitada, avaldada kirjalikest tõenditest: - Roman Kalashnikov’i tööle võtmise käskkiri, tõlge /t kd 4 lk 1-3/; Prokurör vastu ei vaielnud, kohus võttis nimetatud kirjaliku tõendi vastu, see avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Prokurör taotles esitada, avaldada kirjalikest tõenditest: - Harju Maakohtu 31.05.2016.a kohtuotsus nr. 1-16-3753 /t kd 3 lk 20-22/; Kaitsja vaidles nimetatud tõendi lisamisele vastu, kohus rahuldas prokuröri taotluse eelnimetatud tõendi lisamiseks, kuna tegemist on isikut iseloomustava materjaliga. - väljatrükk Vene Föderatsiooni äriregistrist, tõlge /t kd 4 lk 152-155/. Kaitsja märkis, et talle jääb arusaamatuks, kust väljatrükk on tehtud ja jättis taotluse kohtu otsustada. Kohus rahuldas prokuröri taotluse eelnimetatud tõendi lisamiseks, kuna oli vaja kontrollida süüdistatava väite usaldusväärsust töötamise kohta antud juriidilises isikus. Prokurör taotles avaldada KrMS § 289 lg 3 alusel Roman Kalashnikov’i ütluste usaldusväärsuse kontrolliks 15.02.2019.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist R. Kalashnikov’i avalduse (t kd 2 lk 49 ülevalt 4-6 rida), kuna esineb vastuolu R. Kalashnikov’i valdusest leitud ja ära võetud raha päritolu osas. Kaitsja avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas kahtlustatavana kinnipidamise protokolli eelviidatud ulatuses. Prokurör taotles seoses vastuoludega kasutajanimes avaldada 06.05.2019.a kahtlustatava ülekuulamise protokollist (t kd 4 lk 13, ülevalt 5-7 rida, mis algab sõnadega ,,S rääkis’’ ja lõpeb sõnadega ,,tron tron’’). Kaitsja avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas kahtlustatavana ülekuulamise protokolli eelviidatud ulatuses. Prokurör taotles seoses vastuoludega kahe kohviveski ostmisega seotud asjaoludes avaldada 06.05.2019.a kahtlustatava ülekuulamise protokollist (t kd 4 lk 14, alt 21-15 rida). Kaitsja avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas kahtlustatavana ülekuulamise protokolli eelviidatud ulatuses. Prokurör taotles seoses vastuoluga S. S korteris elatud ajaga seotud asjaoludes avaldada 06.05.2019.a kahtlustatava ülekuulamise protokollist (t kd 4 lk 13, ülevalt 2-3 rida, mis algab sõnadega ,,mingil ajal’’ ja lõpeb sõnadega ,,detsembri lõpuni’’). Kaitsja avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas kahtlustatavana ülekuulamise protokolli eelviidatud ulatuses. Prokurör taotles Roman Kalashnikov’i ütluste usaldusvääruse kontrolliks avaldada 17.05.2019.a kahtlustatava ülekuulamise protokollist (t kd 4 lk 26, ülevalt 2 vastusest alates 35 rida, algab sõnadega ,,Tean, et’’ ja lõpeb sõnadega ,,Prisma juures’’; 4 küsimus, mis algab sõnadega ,,Kas Te ise’’, 4 vastus, mis algab sõnadega ,,Ei’’ ja lõpeb sõnadega ,,paaril korral’’; 5 küsimus, mis algab sõnadega ,,Millal Te’’, 5 vastus, mis algab sõnadega ,,Enne seda’’ ja lõpeb sõnadega ,,Prismas kokku’’; t kd 4 lk 27, ülevalt 1 küsimus, mis algab sõnadega ,,Kas Te’’ 1 vastus, mis algab sõnadega ,,Käisin seal’’ ja lõpeb sõnadega ,,maas ei olnud’’). Kaitsja avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas kahtlustatavana ülekuulamise protokolli eelviidatud ulatuses. 10 Prokurör taotles Roman Kalashnikov’i ütluste usaldusväärsuse kontrolliks seoses vastuoluga avaldada 17.05.2019.a kahtlustatava ülekuulamise protokollist (t kd 4 lk 48 alt 3-5 rida, mis algab sõnadega ,,Kuidas maksti’’ ja lõpeb sõnadega ,,firma peadirektor’’). Kaitsja avaldamisele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas prokuröri taotluse ja prokurör avaldas kahtlustatavana ülekuulamise protokolli eelviidatud ulatuses. Prokurör taotles esitada ja avaldada: - S S uuendatud karistusregistri väljatrüki (t kd 4 lk 95-102); - Harju Maakohtu 09.10.2018.a kohtuotsuse nr. 1-18-7081 (t kd 4 lk 103-106); - Kinnipeetavate isikute registri S S osas (t kd 4 lk 107); - S S elektroonilise valve päeviku ja kriminaalhoolduse lõpetamise ettekande (t kd 4 lk 108117). - Harju Maakohtu 17.03.2020.a kohtuotsus nr. 1-20-1453 /t kd 4 lk 148-151/; Kaitsja vastu ei vaielnud, kohus võttis nimetatud kirjalikud tõendid vastu, need avaldati ja lisati kriminaalasja materjalidele. Kohtule esitati prokuröri poolt fotod märkmikute sisust, paberilehtedest, skeemidest koos tõlgetega /t kd 4 lk 29-46/. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Roman Kalashnikov’i süü
lg 21 ja
Prokurör taotles R. Kalashnikov’i süüditunnistamist
lg 21 järgi ja tema karistamist vangistusega 16 aastat 6 kuud, samuti süüditunnistamist
lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 3 aastat 6 kuud ning mõista
lg 1 alusel liitkaristus suurendades
lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetavat karistust - vangistus 16 aastat 6 kuud -
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest mõistetava karistusega – vangistus 3 aastat 6 kuud ning mõista liitkaristuseks vangistus 20 aastat. Samuti taotles prokurör mõista süüdistavalt välja menetluskulud kokku summas 11 899 eurot ja sundraha summas 1460 eurot. Prokurör märkis, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine 12 kuu peale. Ka taotles prokurör kohtul konfiskeerida R. Kalashnikov’ile kuuluv sularaha summas 20 590 eurot. Kaitsja märkis, et R. Kalashnikov nõustub temale esitatud süüdistusega osaliselt, nimelt Xxxx trepikojast leitud narkootiline aine 0,31 grammi metadooni ja karfentanüüli seguga oli R. Kalashnikovi enda tarbeks. Samuti ei vaidle R. Kalashnikov vastu, et ta omandas enne 15.02.2019.a kella 17:37, tuvastamata kohast ja tuvastamata isikult tsiviilkäibes keelatud tulirelva olulised osad ning hoidis neid koos teiste Kalašnikovi tüüpi automaatvintpüssi üheks tervikuks kokkupandavate osadega oma elukohast aadressil xxxx. Teisi süüdistusaktis nimetatud narkootilisi aineid: 397 grammi narkootilist ainet metadooni ja karfentanüüli sisaldavat pulbrit, samuti 8,96 grammi peenestatud kanepit (marihuaana) ning 4 327,4 grammi narkootilise aine 4-FMA ́d sisaldava pulbrit, ei ole R. Kalashnikov käidelnud. Kaitsja taotles R. Kalashnikovi õigeks mõistmist 397 grammi narkootilisi aine metadooni ja karfentanüüli sisaldavat pulbri, samuti 8,96 grammi peenestatud kanepi (marihuaana) ning 4 327,4 grammi narkootilise aine 4-FMA ́d sisaldava pulbri käitlemises, alternatiivselt kui kohus peaks leidma, et R. Kalashnikovi osas on eel nimetatud narkootiliste ainete käitlemine tõendatud, kvalifitseerida R. Kalashnikovi tegu
Kaitsja märkis, et karistuste liitmisel ei ole kumulatiivse põhimõtte kasutamine põhjendatud. Kaitsja hinnangul on prokuröri poolt taotletav karistus liialt karm, mis ei vasta süü suurusele. Kriminaaltulu osas märkis kaitsja, et raha, mis leiti R. Kalashnikovi kodust tema kinnipidamisel ei saa lugeda kriminaaltuluks ja seega ei saa raha konfiskeerida. 11 Süüdistatav tunnistas end süüdi seonduvalt tulirelva kvalifikatsiooniga, kuid märkis, et kõik relva detailid olid deaktiveeritud.
lg 21 osas märkis süüdistatav, et ta ei ole narkootilist ainet kellelegi müünud, tunnistab vaid Xxxx enda tarbeks narkootilise aine käitlemist. III KOHTU JÄRELDUSED Kohus, viinud läbi kohtuliku uurimise, ristküsitlused, uurinud kirjalikke tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab järgmist: 1. Süüdistuses
Süüdistatava süü antud kuriteos leidis kohtus tõendamist. Süüdistatav tunnistas kohtus end antud kuriteos küll süüdi (t kd 1 lk 120), ning ka kaitsja väitis, et selles kuriteosüüdistuses vaidlus puudub (t kd 1 lk 120, t kd 4 lk 217), kuid faktiliselt süüdistatav õigustas toimepandut ja rõhutas, et selliste relvaosade puhul on tegemist deaktiveeritud osade ja relvamaketiga. Puudub vaidlus selles, et süüdistuses nimetatud tulirelva olulised osad süüdistatava poolt tema elukohaks nimetatud aadressil leiti ja et need talle kuulusid, seda ta ei eitanud ja vaidlus puudub ka selles, et isikul puudus relvaluba ehk õigus tema elukohast leitud esemete käitlemiseks. Puudub alus kahelda süüdistava väites selle kohta, et tulirelva olulised osad kuuluvad talle (t kd 3 lk 174), relva hoidis kodus oma voodi all, ta ostis need xxxx 22000 rubla eest ja tõi relva osade kaupa lahti võetuna Eestisse (t kd 3 lk 212). Enda väite kohaselt tahtis ta relva Eestis taas kokku panna ja maha müüa (t kd 3 lk 213). Eelnimetatud süüdistatava väited riimuvad teiste tõenditega, seda tõendavad ka teised kohtus uuritud tõendid: läbiotsimise protokoll, mis kinnitab süüdistatava poolt enda elukohana nimetatud aadressilt süüdistuses nimetatud tulirelva oluliste osade leidmist (t kd 2 lk 68-77), tunnistaja N. N ütlustega selle kohta, et süüdistav antud korteris elas, korteri kommunaalmaksete väljavõtete analüüs, millest tulenevalt tasus antud korteri kommunaalmakseid süüdistatav (endise nimega L) (t kd 2 lk 25-69), süüdistatava perekonnanime muutust fikseeriv teatis (t kd 3 lk 23), kohtus uuritud päringud ja vastused päringutele, millest nähtuvalt puudus R. Kalshnikovil õigus tulirelva ja selle oluliste osade käitlemiseks (t kd 2 lk 82-85 ), koopia süüdistava välismaalase passist, millest nähtuvalt isik tõepoolest korduvalt sõitis Eesti ja xxxx vahet (t kd 3 lk 83-85). Süüdistatav kohtus selgitas, et antud tulirelv ei olnud töökorras, kõik osad olid deaktiveeritud, ja nii vastustes kaitsjale kui ka prokurörile, kui ka kohtule kordas ta, et xxxx lubatigi sellist relva müüa ehk sisuliselt õigustas ta end sellega (t kd 3 lk 174, 215, t kd 4 lk 55). Ka kasutas ta kohtus pidevalt tema elukohast leitud tulirelva oluliste osade kohta sõna makett (nt vastus kohtule t kd 4 lk 56), väitis, et neid saab ka Tallinnas kusagilt xxxx kauplusest vabalt osta, mis näitab samuti, et tegelikkuses isik õigustas end sellise väitega andes mõista, et ta mõistnud teo keelatust. Kohtul puudub alus kahelda kohtus uuritud ekspertiisiaktis xxxx (t kd 2 lk 78a-81) esitatud ekspertarvamuses selle kohta, et süüdistatava elukohast leitud relvaosade näol on tegemist tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osadega, antud asjaolu tõendab seda, et isik käitles just
12 Kõik leitud tulirelva osad olid automaatvintpüssi osad, ka leiti 2 kummist detaili, ka sisaldusid seal esemed, mis on spetsiaalselt valmistatud tulirelva hooldamiseks ja remontimiseks. Ka märgiti ekspertiisiaktis, et kaht kummist detaili saab ehitusliku sarnasuse tõttu tõenäoliselt sobitada kasutamiseks tulirelva helisummuti osana. Prokurör kohtulikes vaidlustes põhjendatult rõhutas asjaolu, et ekspertiisiks esitatud tulirelva osad saab kokku panna üheks tervikuks, mis moodustavad rikutud relvarauaga mittekomplektse 7,62 korda 39 mm kaliibrilise automaatvintpüssi AKM nr CP3430 ja lasu tegemiseks vajalikest osadest oli puudu vaid relvalukk ja relva kasutuskõlblikkuse tagamiseks vajalikest osadest puudus vaid kaba. Relvaseaduse § 1¹ lg 2 kohaselt on relva käitlemine muuhulgas ka relvade ja laskemoona soetamine, omamine, valdamine, hoidmine ja kandmine. Relvaseaduse § 11 p 1 ning § 12 lg 1 p 1 kohaselt on tulirelv relv, mis on ette nähtud või mida on võimalik kohandada püssirohugaaside, põlemisgaaside või plahvatusgaaside tulemusena tekkinud gaasisurve toimel suunatult välja laskma lendkeha ning püss on seejuures tulirelv, mille üldpikkus on üle 600 mm ja relvaraua (relvaraudade) pikkus üle 300 mm. Relvaseaduse § 20 lg 1 p 5 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud muuhulgas automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu. Relvaseaduse § 21 lg 1 ja lg 1¹ kohaselt on tulirelva olulised osad relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Tulirelva oluliste osadena käsitatakse ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osade lõpuni töötlemata toorikuid ja nõuetele mittevastavalt laskekõlbmatuks muudetud osasid, samuti muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud osaks. Seega on eelnevalt analüüsitud tõenditega tõendamist leidnud, et Roman Kalashnikov on toime pannud tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseaduslikus käitlemise, so
Süüdistatav üritas vihjata, et ta ei teadnud, et selline tegu on keelatud (rõhutas, et xxxx on see lubatud, et tegemist oli vaid maketi ja deaktiveerituga). On vajalik rõhutada, et isik oli varem karistatud kohtulikult samalaadse kuriteo eest (hoidis elukohas reaktiivgranaadiheitjat koos intergranaadiga ja trotüüli (Harju Maakohtu 31.05.2016 otsus 1-16-3753), seega oli tema teadlikus antud kuriteoliigi osas oluliselt kõrgem kui tavakodanikul. Ka on oluline, et isikul oli võimalus kontrollida, kas tema poolt kodus hoitu on lubatav, kui ta seda ei tee, või on omandatud tulirelva, selle osade osas ükskõikne, vastutabki ta selle sätte järgi, mis kehtestab vastutuse seda liiki tulirelva ebaseadusliku omandamis eest, milline tegelikult omandati (RK 31-1-122-05). Kohus ei tuvastanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et isik tegutses kavatsetult- süüdistatava enda sõnadest nähtuvalt toimetas ta relva koju ositi, jättes selle deklareerimata Eesti-xxxx piiril, seega toimis eesmärgipäraselt ja varjatult, tal oli kavatsus see realiseerida. Seega oli kogu tegevus planeeritud. 2. Süüdistuses
lg 21 järgi 13 Süüdistatav algselt end
Hiljem, menetluse kestel ta muutis seisukohta ja väitis, et ta tunnistab end süüdi süüdistuses fikseeritud narkootilise aine hoidmises xxxx, Xxxx trepikojas (t kd 3 lk 160). Teatavasti süüdistati süüdistatavat mitmest asukohast - xxxx ja Xxxx ja xxxx külas metsatukas kahest peidikust leitud narkootilise ainega seonduvalt. Süüdistatava esitatud versiooni kohaselt elas ta Xxxx, aga kuna ta reisis sageli xxxx, kus ta töötas alates aprillist 2018.a., kasutasid tema korterit ka teised isikud, nt J. B, S. S jt. (t kd 3 lk 163-165). Ta teadis, et S. S tegeles narkootiliste ainete müügiga ja ostis temalt ka enda tarbeks narkootikume, aga ta keeldus S. S ettepanekust ise narkoäriga tegeleda (t kd 1 lk 163-164). Süüdistatav väitis, et ta sõitis 11.02.2019.a Riiga ja kohtus Riias N nimelise isikuga, kellele andis oma korterivõtmed ja ise sõitis sealt töö asjus Hollandise ja 14.02.2019.a kui ta Hollandist tagasi Riiga tuli, palus ta J. Bl viia Tallinnasse tema koju koti asjadega ja J. Bl oli tema korteri võti. Süüdistatav ise jäi Riiga, kohtus Nga, sai temalt tagasi enda korterivõtmed ja N kohtumisel ütles talle, et S. S oli talle jätnud kingituse xxxx aadressile (t kd 3 lk 168). Kui süüdistatav reisilt koju jõudis 15.02.2019.a kella 12 paiku läks süüdistatav ja võttis kingituse ära- xxxx trepikotta peidetud kogusest narkootilise aine viis ta oma korterisse, võttis endale vaid pool grammi metadooni (t kd 3 lk 169). Ta läks poodi ja ostis 2 kohviveskit, neid vajas ta, et segada metadooni suhkruga (t kd 3 lk 170), ta segas aine ära, osa tarbis ära ja osa pakkis tagasi kilekotti ja kinnitas magnetiga sarnaselt xxxx peidikule oma trepikotta (Xxxx), et seda ise tarbida järgnevatel päevadel (t kd lk 171). Ta ei eita, et ta viibis 2018.a xxxx kandis, aga ta käis xxxx kandis J. Bga selleks, et viia sinna 4 kasti sigarette, kuna tegeles salasigarettidega lisaraha teenimiseks (t kd 3 lk 165). Küll aga ei ole ta kohtus vaadeldud 21.10.2018.a ja 08.11.2018.a videolindil (jälitustoimingu protokoll t kd 2 lk 93-98) isikuks, kes laigulises vormis askeldab peidikute juures (t kd 3 lk 165). Läbiotsimise käigus tema elukohast leitud erinevate narkootiliste ainete töötlemisega seotud esemete kohta (vaakumpakendaja, teibirullid, magnetid jm) kohta väitis, et need talle ei kuulu (t kd 3 lk 174). Asjaolu kohta, et tema mobiilist nähtus, et ta on külastanud veebisaite, kus selgitatakse narkootikumide tootmist vastas, et teda see lihtsalt huvitab (t kd 1 lk 175), skeem, mis tema juurest leiti kolbide ja narkootiliste ainete tootmisega seotud märksõnadega ei ole tema tehtud (t kd 3 lk 175). Kohus ei pea süüdistatava antud ütlusi süüdistuses nimetatud narkootiliste ainete käitlemisega usaldusväärseks ja neid tõendina ei arvesta ja seda põhjusel, et need olid vastuolus teiste kohtus uuritud usaldusväärsete tõenditega, mis omavahel riimusid, ka sisaldasid süüdistatava enda ütlused vastuolusid, ka ei olnud tema väited eluliselt usutavad ja paljud neist leidsid dokumentaalset ümberlükkamist. Kohus toob vaid mõned näited eelnimetatust, kuna vastuolusid, elulist mitteusutavust, ütluste sisu muutmist, valeväiteid, mis said ümber lükatud teiste usaldusväärsete tõenditega, esines hulgi. Nii näiteks üritas süüdistatav veeretada kogu süüd surnud isiku, S. S kaela. Süüdistatav kohtus selgitas, et detsembri lõpus 2018.a andis S. S talle täiendava kontakti, kellelt tellida enda tarbeks narkootikume (t kd 3 lk 189), samuti, väitis ta ristküsitlusel korduvalt, et viimati suhtles ta S. Sga detsembri lõpus 2018 (t kd 3 lk 187), prokurörile lisas, et see oli aastavahetuse lähedal (t kd 3 lk 201). Tulenevalt Tallinna Vangla vastuskirjast (t kd 4 lk 86), samuti ka kriminaalhooldusdokumentidest (t kd 3 lk 111) ja kohtus küsitletud tunnistajate Ü. L ja O. A ütlustest suri aga S. S 11.12.2018.a, mistõttu ei saanud ta kohe kuidagi detsembri lõpus süüdistatavaga suhelda. Veelgi enam ei saanud surnud isik jätta talle N kaudu kingitust xxxx trepikotta veebruaris 2019.a, nagu süüdistatav kohtus väitis (t kd 3 lk 168, 192, t kd 4 lk 63). 14 Kohus selgitab siinjuures kohtu mõttekäiku - süüdistatav väitis kohtus, et ta sõitis Riiga veebruaris 2019.a (t kd 3 lk 166), seal kohtas Nt, kes võttis süüdistatavalt tema korterivõtmed ja sõitis Tallinna. Samal ajal sõitis süüdistatav Hollandisse. Kui mõlemad oma sihtkohtadest Riiga tagasi saabusid, kohtusid nad uuesti Riias 14.02.2019.a (t kd 3 lk 167) ja sellel kohtumisel N, ütles süüdistatavale, et S. S on jätnud süüdistatavale kingituse xxxx trepikotta (t kd 3 lk 168). Seega - süüdistatava väite kohaselt pidi saama N S. Slt antud informatsiooni kingituse kohta 2019.a veebruaris Tallinnas viibides, kuna esimesel kohtumisel Riias N kingitust ei maininud ja sellest midagi ei teadnud, aga naastes Tallinnast väitis, et S. S jättis kingituse. Paraku oli S. S selleks ajaks 3 kuud surnud olnud, ega saanud seda kingitust kuidagi xxxx trepikotta viia 2019.a veebruaris. Samuti süüdistatava kohtus avaldatud eeluurimisel antud ütlustes ta väitis, et S. S viibis tema korteris 2018.a detsembri lõpuni, seega ajal, mil ta oli surnud (t kd 3 lk 200). Seega süüdistav andis kohtus ebatõeseid ütlusi, mis kohtus ümberlükkamist leidsid kirjalike tõenditega (eelnimetatud, S. S surma aega fikseerivad) ja kriminaalhooldusega seotud tunnistajate ütlustega. Selline valeväidete esitamine süüst vabanemiseks oligi süüdistatava käitumismuster. Näiteid valetamisest leidub veelgi- nii näiteks väitis süüdistatav kohtus, et ta töötas alates enda Venemaal vanglast vabanemiselt alates aprillist 2018 ekspediitorina Venemaa firmas xxxx, mida juhtis I A ja ta käis pidevalt Peterburis antud firma kontoris ja ülemuse korraldusel erinevates riikides, sh Lätis, Leedus, Hollandis kaubanduslikel läbirääkimistel. Kaitsja esitas kohtule ka käskkirja isiku töölevõtmise kohta OÜ xxxx (t kd 4 lk 1-3)
IV KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel 23 juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus selgitab, et seadusandja on
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näinud ette ainsa karistusliigina vangistuse ja seda määras 1-5 aastat. Süüdistatav pani antud kuriteo kavatsetult. Kohus ei tuvastanud ei vastutust kergendavaid ega ka raskendavaid asjaolusid. Kohus eelnevalt kohtuotsuses ka märkis, et süüdistatav küll märkis, et ta kahetseb, kuid tegelikult õigustas järjekindlat oma tegevust asjaoluga, et tegemist olevat makettidega, deaktiveeritud relvaosadega ja et Venemaal on nende käitlemine lubatud, seega ei saa käsitleda tema kahetsust puhtsüdamlikuna ega seda arvestada. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (vt nt RKKKo 3-1-1-18-14 p. 11).
lg 1 on tegemist abstraktse ohudeliktiga, kaitstakse üldist turvalisust ning karistuse mõistmisel on olulised erinevad tuvastatud asjaolud, millise ohtlikkuse astega oli ese, omandamise asjaolud, eesmärk jne (RKK 3-1-1-158-05). Süüdistatava süü suurust iseloomustab esmalt kavatsetus, varjatuna antud esemete toimetamine Eestisse ning tema enda sõnul eesmärk realiseerimiseks on samuti oluline, nagu kohus kohtuotsuses eelnevalt käsitles oli tegemist tegelikkuses sisuliselt lahti võetuna automaatrelva käitlemises. Selle kokkupanemine üksikutest osadest oli võimalik. Samas on oluline, et tegemist oli vaid ühe Kalašnikovi tüüpi relva osadega, mitte tulirelvaarsenaliga. Samuti nõustub kohus prokuröriga osas, et tuleb arvestada ka asjaolu, et süüdistatav hoidis antud esemeid ühe tihedaima asustusega alal, Lasnamäe korteris, omamata turvakappi ja tema enda ja tunnistaja N. N sõnul viibisid seal ka kõrvalised isikud, seega oli juurdepääs kõigil neil võimalik. Ka leiti antud korterist sõiduki veermikdetailid, millised kohtuotsuses eelnevalt käsitletud ekspertarvamuse kohaselt on kasutatavad helisummutina. See samuti omab teosüü suuruse määramisel tähtsust. Samuti omab tähtsust asjaolu, et isik pidi olema tavainimestest parema teadmistega sellelaadse tegevuse keelatusest, kuna ta omas varasemat karistatust (Harju Maakohtu ostus 31.05.2016 116-3753), mis on samuti karistuse mõistmisel eripreventsiooni aspektist oluline (RKK 3-1-199-06). Ka on oluline see, et antud kuriteoliigi juures seatakse ohtu paljude kõrvalseisjate elu ja tervis ja selline käitumine vajab resoluutset reageerimist. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et mõistetav karistus peab olema sanktsiooni keskmises määras ehk 3 aastat vangistust. Karistuse mõistmisel
lg 21 järgi tuleb rõhutada, et tegemist on seadusandja silmis esimese astme kuriteoga, milline on üks raskemaid Karistusseadustikus. Selles väljendubki seadusandja hinnang. Antud kuriteo eest nähakse ette vangistus 6-20 aastat või eluaegne.
Süüdistatav antud kuriteo puhul tegutses kavatsetult. Tema süü suurust ilmestas narkootilise aine kogus, koostis, käitlemise eesmärk. Riigikohus on rõhutanud (RKKKo 1-18-2232/179 p. 76), et narkootilise aine ebaseadusliku käitelemise hukkamõistetavus ja karistamisväärtus oleneb eeskätt sellest, mil määral ja kui paljude inimeste tervist ohustati. 24 Seega on ülioluline karistuse määramisel käideldud aine kogus ja koostis, kuna selles just ohtlikkus ühiskonnas kätkebki. Süüdistatav käideldud (xxxx) narkootilise aine puhul oli tegemist fentanüüli analoogi, karfentanüüliga, millise puhul piisab narkojoobeks ühest mikrogrammist. Tegemist on surmava ainega, fataalsete tagajärgede saabumine üledoseerimisel on äärmiselt tõenäoline. Ka on oluline, et süüdistatav käitles antud ülikanget narkootilist ainet ülisuures koguses, leitud ainest piisanuks narkojoobe tekitamiseks poolele Tallinna linna elanikest, 240 000 inimesele, ka leiti 4FMA-d, millest piisanuks narkojoobeks 39 000 inimesele ehk ka on oluline, et tegevus oli suunatud suure varalise kasu teenimisele, karlfentanüüli müügist oleks teeninud ca 79 462 eurot ja 4FMA müügist 17309-25964 eurot, seega kokku ca 96 950-105 605 eurot kriminaaltulu. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid asjaolusid. Asjaolu, et ta tunnistas end süüdi minimaalses osas (Xxxx asunud koguse käitlemine), ei ole käsitletav puhtsüdamliku kahetsusena, kuna kohus eelnevalt kohtuotsuses kajastas, et süüdistatav kohtus järjekindlalt valetas, püüdis süüstada surnut ja ilmselt otsustas minimaalmääras süü omaks võtta ümberlükkamatute tõendite olemasolu tõttu. Süüdistatava tegevuses esineb suure varalise kasu saamine, milline on antud koosseisuline raskendav asjaolu, sisaldub antud kvalifikatsioonis. Kohus karistuse mõistmisel peab võtma lähtaluseks sanktsiooni keskmise määra (RKK 3-1-177-11, 3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13). Kohus leiab, et arvestades kõike eelkäsitletut – ühe narkootilise aine ülikanget liiki, selle kogust, ohtlikkuse mahtu ja suurust ja võimaliku kriminaaltulu suurust, on põhjendatud mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Kohus ei saa arvestamata jätta ka üldpreventsiooni, asjaolu, et selline kuriteoliik on üliohtlik (suured kogused, ülikange aine, fataalsete tagajärgede saabumise suur tõenäosus ebatäpsel tarbimisel) ja sellise karistusliigi levik on EV-s problemaatiline. Ka tuleb arvestada eripreventsiooni, isik õigustas end, valetas kohtus, isikut iseloomustavate andmetena tema enda väite kohaselt (kajastub ka eelnimetaud Harju Maakohtu eelnevas otsuses) kandis ta Vene Föderatsioonis pikaajalist vanglakaristust just narkootiliste ainetega seonduvalt, seega ei olnud see esmane puutumus sellelaadsete kuritegudega. Eestis on isik varem karistatud kahel korral ja tema kuritegude ohtlikusaste on kasvav, raskus vaid süveneb. Kohus peab põhjendatuks karistada isikut sanktsiooni keskmisest määrast rangemalt ja vangistusega 15 aastat. Liitkaristuse mõistmisel on kohtul valida absorptsiooni,asperatsiooni-ja kumulatsiooniprintsiibi vahel. Tuleb arvestada asjaolu, et kuritegude arv ja ka ohtlikkus on printsiibiks, mida arvestada printsiibi valikul (RKK 3-1-1-16-11, 3-1-1-20-16) ja ei tohi tekitada liites olukorda, kus mõne kuriteo ebaõiglus jääks sootuks arvestamata.
lg 21 süüteoga on ohustatud rahvatervis,
Antud juhul on ülivajalik arvestades kõike tuvastatut ja eelkäsitletut kuritegude ohtlikkust ja tuvastatud detaile (ülikange narkootiline aine, suur kogus, taotletav kriminaaltulu suurus, tulirelva puhul hoidmine rahvarohkes asumis, kõrvaliste isikute juurdepääsuga korteris jne) ja tulenevat süü suurust arvestades kasutada kumulatsiooniprintsiipi tagamaks karistuse eesmärkide saavutamist ning kohus peab vajalikuks mõista süüdistatavale liitkaristusena
25 Kohus märgib, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RK 3-1-1-99-06 p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikast korduvalt (RK 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RK 3-1-1-40-04). Antud juhul puuduvad igasugused põhistused karistusest osaliseks või täielikuks tingimuslikuks vabastamiseks, kuna selline otsustus ei vastaks antud eelnimetatud
§-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetele. Antud süüdistatava puhul märgib kohus, et eripreventiivset eesmärki silmas pidades peab märkima, et isik ei kahetsenud toimepandut, püüdis süüd veeretada surnu kaela, väärtushinnanguid isik vaatamata varasematele karistustele samalaadsete tegude eest ei muutnud. Ka on kohus teadlik vormikohasest takistusest ja põhimõttest, et Riigikohus on seisukohal, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellisest põhimõttest lähtuvalt ei saa kooskõlas
lg-s 3, 74 lg-s 3 sätestatuga, enam kui viieks aastaks vangistatute puhul karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine üldse kõne alla tulla. Süüdistatav ega ka kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on ehitatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Süüdistatav on hetkel vahistatud, ta ise väitis, et viibis korduvalt Venemaal ja teistes riikides, seda kinnitas eelkäsitletud välismaalase passi väljavõte, seega on alust karta isiku kõrvalehoidumist karistuse kandmiselt sellise pikaajalise vangistuse puhul. Isik viibib vahi all ning on põhistatud isiku suhtes antud tõkendi muutmata jätmine otsuse jõustumiseni. 26 V MENETLUSKULUD Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 2,5kordne palga alammäär, s.o 1460 eurot, mis kuulub R. Kalashnikov’ilt väljamõistmisele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale Margus Viira makstud kulud summas 120 eurot, narkootilise aine ekspertiiside kulud kogusummas 3500 eurot; DNAekspertiiside kulud summas 13 851 eurot; jäljeekspertiiside kulud summas 1570 eurot; arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulud summas 190 eurot ja tulirelva ekspertiiside kulud summas 420 eurot. Kohus märgib, et kõik nimetatud kulud on tingitud isiku süülisest tegevusest, s.o tema poolt narkootilise aine suures koguses käitlemisest ja tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade ebaseaduslikus käitlemises ning sellele järgnenud kriminaalmenetlusest. Kohus märgib, et kohtuvaidlustes palus prokurör süüdistatavalt välja mõista ka ekspertiisidega xxxx, xxxx, xxxx seotud kulud, kuid kohus märgib, et süüdistusaktis on küll nimetatud eelnimetatud ekspertiisiaktid ja nende teostamisega seotud kulud, kuid kohtule nimetatud ekspertiisiakte ei esitatud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (RKKKm 3-1-1-121-13 p. 6). Kuivõrd prokurör kohtule eelnimetatud ekspertiisiakte ei esitanud, saab teha järelduse, et ekspertiisiaktides kirjeldatud uuringute tulemused ei aidanud kaasa käesoleva kriminaalasja lahendamisele ja seetõttu tuleb ekspertiisiaktidega xxxx, xxxx, xxxx seotud kulud kogusummas 5359 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Seonduvalt DNA-ekspertiisiaktidega (xxxx, 19E-GE0187, xxxx, xxxx) märgib kohus järgmist: lähtuvalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, peab kohus vajalikuks vähendada DNAekspertiiside eest väljamõistetavat summat, sõltuvalt ekspertiisiobjektide, mitte reaktsioonide arvust (RKKKo 3-1-1-120-12, p 6.2). Seega kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele DNAekspertiiside kulud 3477 euro ulatuses (xxxx – 35 objekti, xxxx – 10 objekti, xxxx – 15 objekti, xxxx – 1 objekt), ülejäänud osas (s.o 5643 euro osas) tuleb ekspertiisiasutusele tekkinud kulud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Narkootilise aine ekspertiiside kulud kogusummas 3500 eurot, jäljeekspertiiside kulud 942 euro ulatuses, arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi kulud kogusummas 190 eurot, tulirelva ekspertiisi kulud kogusummas 420 eurot kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele. Samuti kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele määratud kaitsjale Margus Viira makstud tasu kogusummas 120 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. R. Kalashnikov on täisealine ja töövõimeline isik, kes saab vangistuses tööle asuda. Arvestades menetluskulude suurt suurust, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. VI ARESTITUD VARA SUHTES KOHALDATAVAD MEETMED
lg 5 p 2,
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo toimepanijalt teda kuriteos süüdi mõistes konfiskeerida osa kuriteo toimepanija varast või kogu vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemus, erinevus isiku legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või muu põhjus annab aluse eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara arvel (kuriteoga saadud vara). 27 R. Kalashnikov’ile on ette heidetud sellise kuriteo toimepanemist, mille olemuseks on kriminaaltulu teenimine.
seab kohtule ette konfiskeerimise võimaluse mitte olukorras, kus isik on konkreetse kuriteoga tulu saanud, vaid olukorras, kus uuritud tõendite alusel on alust eeldada tulu saamist kuritegude toimepanemise tulemusena.
lg 1 teise lause kohaselt ei kohaldata konfiskeerimist varale, mille suhtes isik tõendab, et tegemist ei ole kuriteoga saadud varaga, teisisõnu kehtib antud konfiskeerimise alusel korral ümberpööratud tõendamiskoormis (RKKKo 3-1-1-6-16 p. 19). Seega lausub R. Kalashnikov’il kohustus tõendada kriminaaltulu kahtlusega vara päritolu õiguspärasust. 15.02.2019.a R. Kalashnikov’i kahtlustatavana kinnipidamisel leiti ja võeti ära tema valdusest sularaha kokku 13 390 eurot (t kd 2 lk 47-49), 15.02.2019.a teostatud läbiotsimisel Xxxx-48 leiti ja võeti ära sularaha kokku summas 7200 eurot (t kd 2 lk 68-77). Sularaha summas 20 590 eurot on arestitud Harju Maakohtu 26.02.2019 määruse nr. 1-19-1428 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks (t kd 3 lk 92-99) ja kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole (t kd 3 lk 100a, 101). Kohus märgib, et Rahvastikuregistri väljatrükist (t kd t kd 3 lk 9-11) nähtuvalt ei ole R. Kalashnikov abielus, ka ei ole tal alaealisi ülalpeetavaid, seega moodustab R. Kalashnikov oma leibkonna üksinda. Maksu- ja Tolliameti andmetel on R. Kalashnikov’ viimaste aastate jooksul tulu deklareerinud vaid aastal 2017.a ning seda vaid 259 eurot (t kd 3 lk 19). Ka nähtub Roman Kalashnikovi varanduslikku seisu kajastavate dokumentide vaatluse kohta koostatud protokollist (t kd 3 lk 1-8), et vaadeldaval perioodil esineb R. Kalashnikov’il elatusaseme erinevus summas 20 919,41 eurot. R. Kalashnikov andis eeluurimisel leitud ja äravõetud sularaha kohta omavahel vasturääkivaid ütlusi, mida kohus on kohtuotsuses eelnevalt käsitlenud ja selgitatud, miks ei ole süüdistatava väited usaldusväärsed. Kohus taasesitab väited täpsemalt - vastates kaitsjale märkis R. Kalashnikov, et sularaha, mis leiti tema kinnipidamisel kuulus I A’ile, see kanti R. Kalashnikov’i arveldusarvele Venemaa SBER pangas auto ostmiseks ettevõtte poolt 1 000 000 rubla (t kd 3 lk 173). Seonduvalt kodust leitud sularahaga märkis R. Kalashnikov, et see oli raha, mida ta teenis firmast (t kd 3 lk 174). Prokuröri taotlusel avaldas kohus R. Kalashnikov’i kahtlustatavana kinnipidamisel tehtud avalduse, millest nähtuvalt selgitas R. Kalashnikov oma kinnipidamisel, et raha sai ta tund aega tagasi ühelt inimeselt, kuid ei soovi avaldada, mille eest ja kellelt ta selle sai. Vastusena prokurörile selgitas R. Kalashnikov, et vastuolud on seoses sellega, et kinnipidamise hetkel ta oli šokis ja ta arvas, et politsei võtab raha ära (t kd 3 lk 178). Ka märkis R. Kalashnikov vastuseks prokurörile seonduvalt 13 390 euroga, et 1 000 000 rubla kanti Venemaa panga arveldusarvele, ta võttis selle sularahas välja ja vahetas rublad eurodeks. Süüdistatav märkis, et kuna valuutavahetuse jaoks on tarvis passi, on võimalik teha valuutavahetusse päring, mis tõendab, et ta vahetas rublad eurodeks. (t kd 3 lk 178-179). R. Kalashnikov selgitas, et sularaha tõi ta Venemaalt Eestisse, ilma seda deklareerimata (t kd 3 lk 179). R. Kalashnikov selgitas prokurörile vastates, et 13 390 eurot hoidis ta perioodil 0214.02.2019.a kodus, kuid 15.02.2019.a oli raha tema käes, kuna ta käis Riias seonduvalt auto ostuga (t kd 3 lk 180). Ka selgitas ta prokurörile, et kodus ta hoidis 7000 eurot, mis oli tema isiklik raha, kuid 13 390 eurot ei julenud ta koju jätta, kuna see oli võõras raha (t kd 3 lk 180181). Kohus eelnevalt kohtuotsuses asus seisukohale, et eelnimetatud ütlused on omavahel vastuolus, need ei ole eluliselt usutavad, ka ei riimu need kohtus uuritud tõenditega. Nimelt leidis kohtus tõendamist ja kohtuotsuses eelnevalt käsitletud, et asutus, kus süüdistatav väitis end töötavat alates aprillist 2018.a on prokuröri poolt esitatud Vene Föderatsiooni äriregistrist (t kd 4 lk 152-155) tehtud väljatrüki alusel kustutatud juba 01.08.2016.a. Seega sularaha legaalne päritolu tõendamist ei leidnud. 28 Kohtus tuvastatu põhjal leidis tõendamist, et R. Kalashnikov käitles suures koguses narkootilisi aineid ja seda suure varalise kasu saamise eesmärgil ja on põhjendatud alust arvata, et R. Kalashnikov’ilt ära võetud ja arestitud sularaha (20 590 eurot) on saadud kuritegeliku eluviisi tulemina. Kohtu hinnangul ei suutnud R. Kalashnikov tõendada, et temalt eeluurimisel ära võetud ja arestitud sularaha (20 590 eurot) näol ei ole tegemist kuritegeliku eluviisi tulemina. Kohus seonduvalt R. Kalashnikov’i kohtuistungil avaldatud seisukohaga, et Vene Föderatsioonis asuvasse valuutavahetusse on võimalik teha päring, märgib, et käesoleval juhul lausub R. Kalashnikov’il kohustus tõendada kriminaaltulu kahtlusega vara päritolu õiguspärasust ning seega on antud seisukoht kohtu jaoks arusaamatu. Selle õigeaegne esitamine kohtule kaitsja poolt ja mainimine kaitseaktis oleks onud võimalik. Ka oli R. Kalashnikovi käitumismustriks valetamine. Arvestades eelpool tuvastatut, esinevad alused R. Kalashnikov’i vara konfiskeerimiseks ning juhindudes
lg-st 1 ja
lg 5 p-st 2 konfiskeerib kohus Roman Kalashnikov’ilt sularaha summas 20 590 eurot, mis on arestitud Harju Maakohtu 26.02.2019.a määruse nr. 1-19-1428 alusel laiendatud konfiskeerimise tagamiseks ja kantud Rahandusministeeriumi tagatiskontole. VII ASITÕENDID 15.02.2019.a Roman Kalashnikov’ilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud märkmik, märkmepaber on dokumentaalsed asitõendid ja tuleb jätta KrMS § 126 lg p 1 alusel kriminaalasja materjalidele; võtmekimp tuleb saata Tallinna Vanglasse Roman Kalshnikov’i isiklike asjade juurde lisamiseks või tagastada Roman Kalashnikov’i poolt volitatud isikule KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 15.02.2019.a Roman Kalashnikovi elukohast (Xxxx) läbiotsimisel ära võetud jope, nahkkindad, näomask, rebitud servaga papi/paberitükk, teibiriba, vaakumpakendaja Stollar Model BVS600, kohviveski Bosch kaanega, kohviveski Bosch ilma kaaneta, pakendis kohviveski Bosch, avatud karp Aptamil, milles poole ulatuses valget pulbrit, avatud karp Multipro Plus, milles alla poole ulatuses (peaaegu tühi) beeži värvi pulbrit, digitaalkaalud Beurer, pritsmepüüdja, kolm suletud pakki vaakumpakendeid LAICA 28cmx3m, 10 eraldi vaakumpakendit ja üks läbipaistev kilepakend, mille sees kortsus kilepakendid ja külge kleepunud kilepakend, hõbepaberirull, avatud pakendis mikrouuni kilerull, punast värvi Rimi sangadega kilkekott, kiletükid, kasutatud kummikindad, töökindad, jammer kuue antenniga (tähistuseta) ja toitejuhtmetega, kasutatud kummikindad, Vana Tallinna tühi jäätisekarp kaanega, kaaneta Vana Tallinna tühi jäätisekarp, kasutatud kummikindad, eri suurusega sulgurribaga kilekotid, milles igaühes hulgaliselt sulgurribaga kilekotte, sulgurribaga kilekott, sim kaardi ümbris PUK xxxx, papitükk (millel käsikirjaline number xxxx ja all kiri M M), bilain sim kaardi ümbris xxxx, käerauad 2 paari (tähistuseta) ning Elisa kõnekaardiümbris xxxx, sim kaart xxxx tuleb konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel; valge paberileht käsikirjaliste märkmetega, rebitud servaga ruuduline paberileht (lehel käsikirjalised joonised sh keemiliste ainete valemid ja vene keelne käsikirjaline tekst), mustade kaantega märkmik (märkmikus käsikirjalised märkmed T.L.S ja lõppevad Badik), kollast värvi paber (paberil käsikirjalised märkmed), mustade kaantega kalendermärkmik 2004 käsikirjaliste märkmetega) tuleb edastada ja anda Politsei- ja Piirivalveameti käsutusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel. 29 15.02.2019.a Roman Kalashnikovi elukohast (Xxxx) läbiotsimisel ära võetud vintraud koos relvaraamiga CP3430, relvalukk tähistusega CP3430, padrunisalv (tähistuseta), relva puust laesäär (tähistuseta), relva käepide (tähistuseta), relva osa (tähistusega KC9555), relva lukukoja kaas (tähistusega MŠ1355), metallist osad 8tk (tähistuseta), kaitseriiv (tähistusega 430), relva vedru (tähistuseta), sulgurribaga kilekott, milles 2 metallist osa, sulgurribaga kilekott, milles päästik (tähistuseta) ja veel 10 metallist relvaosa, sulgurribaga kilekott, milles 2 metallist osa ja paberitükk ning sulgurribaga kilekott, milles kolm metallist osa ja paberitükk tuleb konfiskeerida
MS § 126 lg 3 p 4 alusel. 15.02.2019.a Roman Kalashnikovi elukoha Xxxx juures olevatest prügikonteineritest saadud punast värvi Rimi kilekott, murdmisjälgedega paberitükid (3 tk), teibi rull, pruuni värvi tühi valge korgiga 1000ml pudel, roheline sangadega õhuke kilekott, läbipaistva teibi ribad, murdmisjälgedega paberitükid (5 tk), tühi kilepakend, kasutatud kummikindad, paksema kile ribad 4tk, pappkast, kohviveski Bosch avatud pakend, tšekk/ostuarve nr 5362082, kummisoonikuga kangariba (2 tk) (varruka käiseotsad) ning kilerull; 15.02.2019.a Roman Kalashnikov’ilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud Apple iPod touch, mobiiltelefon Samsung Galaxy S7 tuleb konfiskeerida
lg 1 alusel, kui kuriteo toimepanemise vahendid, sest kriminaalasjas leidis tõendamist, et nimetatud esemetega pandi toime narkootiliste ainete käitlemine ning need tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. Asjas ära võetud narkootilised ained (asuvad EKEI keemiaosakonnas) tuleb lähtudes
§-st 191,
lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. 2 CD-plaati, 2 DVD-plaati (kriminaaltoimikus) on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Asjas kogutud proovid on väärtusetud esemed ja need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 ja lg 5 alusel hävitada. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. Merle Parts kohtunik Ardo Aari rahvakohtunik Heli Viitak rahvakohtunik 30
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.